Obsah (8)

§ 367§ 162§ 174§ 138§ 144§ 172§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-113517 Tsiviilasi Renovum OÜ (reg

) § 404 lg 1 alusel saab asja lahendada kirjalikus menetluses. Pooled on seisukohad kohtule esitanud.

1. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvad järgmised olulised asjaolud. 3 xxx ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping 27.01.2020 kliendilepingu nr xxx (hagi lisad 1.1-1.2), mille alusel anti kostjale laene järgmiselt: Taotluse Taotletud summa ja Kostja tasumised Laenujääk koos eelneva kuupäev ülekande aeg võlgnevusega 27.01.20 500 (28.01.20; hagi lisa 2) 40 eurot, 27.02.20 11.02.20 50 251,82 eurot, 11.02- 510 (460+50) (hagi lisa 4) 10.07.20 Seisuga 09.08.20 jääk 335,51 eurot 03.08.20 300 (03.08.20; hagi lisa 635,51 eurot (335,51+300) 18) 17.08.20 300 (17.08.20; hagi lisa 935,51 eurot (635,51+300) 20) 24.09.20 150 (24.09.20; hagi lisa 74,84 eurot, 03.08- 1010,67 eurot (935,51+15022) 24.09.20 74,84) 22.10.20 300 (22.10.20; hagi lisa 1310,67 eurot 26) (1010,67+300) 28.10.20 200 (28.10.20; hagi lisa 1510,67 eurot 28) (1310,67+200) 04.11.20 300 (04.11.20; hagi lisa 1810,67 eurot 32) (1510,67+300) 16.11.20 300 (16.11.20; hagi lisa 2110,67 eurot 34) (1810,67+300) 10.12.20 300 (12.12.20; hagi lisa 2410,67 eurot 37) (2110,67+300) Kostja kinnitas pärast laenutaotluste esitamist korduvalt kliendilepingu tingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendilepinguid (hagi lisad 16.1-16.2; 17.1-17.2; 21.1-21.2; 25.1-25.2; 29.1-29.2; 31.1-31.2; 35.1-35.2; 38.1-38.2). Peale kostjale laenude ülekandmist esitas xxx kostjale arveid (hagi lisad 3.1-3.2; 5-15; 19, 23-24; 27; 30; 33; 36; 39-40). Laenu tagastamine pidi toimuma arvetel märgitud kuupäevadel ja summades. Kostja poolt tasutud summasid on arvestatud põhiosa ja intressi katteks. Esialgne võlausaldaja edastas korduvalt kostjale meeldetuletusi, ülesütlemise hoiatuse ning 13.04.2021 ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles (hagi lisad 41-46). 14.04.2021 loovutas esialgne võlausaldaja nõude hagejale.
2. Kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud seega kostja ei ole vaidlustanud hagi aluseks oleva lepingu sõlmimist, täiendavate laenutaotluste esitamist, täiendavate laenude saamist, hageja poolt märgitud summades laenu tagastamist, esialgse laenuandja poolt meeldetuletuskirjade saatmist, lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist hagejale.
3. Hageja nõude aluseks oleva lepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. 4 VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ VÕS § 1132 lg 1 sätestab: „Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.“

1. Hageja põhinõue on 2410,67 eurot. Kostja võttis laenu kokku 2700 eurot ning kostja on tagasi maksnud 366,66 eurot, millest osa on arvestatud põhiosa ning osa intressinõude katteks. Kohus peab põhinõuet põhjendatuks. Intressinõue on 380,37 eurot ning see on kooskõlas pärast viimast laenusumma andmist esitatud arvel märgitud graafikus (hagi lisa 39-40) olevate intressisummadega, mis muutusid sissenõutavaks enne ülesütlemist (159,50+79,84+73,45+67,58). Intressinõue on põhjendatud. Sissenõudmiskulude nõue on 25 eurot. Kostjale on edastatud 5 tasulist meeldetuletust ning nõue on kooskõlas VÕS § 1132 sätestatuga. Nimetatud nõue on põhjendatud. Viivist (summas 234,63 eurot) on hageja arvestanud määraga 0,06% päevas kuni ülesütlemiseni 13.04.2021 summadelt: • 192,85 eurot alates 12.01.2021, • 177,43 eurot alates 11.02.2021, • 163,23 eurot alates 13.03.2021, • 150,17 eurot alates 12.04.
2. Nimetatud summad ja kuupäevad nähtuvad pärast viimast laenusumma andmist esitatud arvel märgitud graafikus. Alates ülesütlemisest on hageja arvestanud viivist summalt 2 410,67 eurot kuni hagi esitamiseni 08.09.
3. Viivisemäär 0,06% päevas tuleneb lepingu p-st
4. Viivisearvestus ei ole vastuolus seadusega ja viivisenõue on põhjendatud. Hageja on palunud välja mõista ka viivise alates 09.09.2021 põhinõudelt 2 410,67 eurot kuni nõude tasumiseni määraga 0,06% päevas. Kohus peab ka seda nõuet põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2 410,67 eurot, intressi 380,37 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot, viivise seisuga 08.09.2021 summas 234,63 eurot ning viivise põhinõudelt (2 410,67 eurot) viivisemääraga 0,06% päevas alates 09.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
5. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

5 11.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulud.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 3578,61 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 325 eurot, mille hageja on tasunud. Riigilõivukulu on põhjendatud.

§ 144

lg 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulu.

§ 172

lg 9 viimase lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 480 eurot (hagiavalduse koostamisega seonduvad toimingud). Ajakulu 4 tundi toimingutele ei ole ebamõistlikult suur arvestades hagi sisu (erinevatel aegadel võetud laenud, osalised tagasimaksed, arvukalt tõendeid). Esindaja tunnitasuks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Sellise tunnitasuga osutavad teenust tavaliselt vandeadvokaadi abid. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta) ja sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja tunnitasuna arvestada 100 eurot. Põhjendatud õigusabikuluks on seega 400 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 745 eurot (riigilõiv 325 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja õigusabikulud 400 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 6