1-20-6129/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 16. aprill 2021 Kriminaalasja number 1-20-6129 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Kriminaalasi Ivan Titko süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. jaanuari 2021 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Ivan Titko Prokurör ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav Ivan Titko, isikukood: 37511202232, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu 5. jaanuari 2021 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus 1. Ivan Titkole on esitatud süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema 28.04.2020 kella 13.05 kuni 13.22 paiku juhtis Ida-Virumaal Alutaguse vallas Uuskülas Nelgi 18 juurest suunaga Nelgi ringtee 24 juurde mootorsõidukit Toyota Corolla reg.nr XXX juhile keelatud seisundis, nimelt olles alkoholijoobes. 04.05.2020 EKEI uuringuakti nr 617T kohaselt tuvastati I. Titko veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 3,27 mg/g (+/- 0,06 mg/

1. g)kohta. LS § 69 lg 1 ja 2 p 1 kohaselt selline juht loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Viru Maakohtu 05.01.2021 otsusega karistati I. Titkod KarS § 424 lg 1 järgi 9 kuu vangistusega, mis KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui I. Titko ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX . 1 3. Esmalt leidis maakohus, et antud asjas ei olnud vaidlust selles, et süüdistatav I. Titko on tõesti viibinud süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 28.04.2020 kella 13.05 kuni 13.22 paiku Ida-Virumaal Alutaguse vallas Uuskülas Nelgi ringteel. Vaidlust ei olnud ka selles, et süüdistatav tuli sinna tema kasutuses oleva mootorsõidukiga Toyota Corolla reg.nr XXX , olles ise selle sõiduki roolis ning peale teda auto salongis teisi isikuid ei viibinud. Süüdistatav ei vaielnud vastu ka sellele, et sündmuskohal ta tarvitas kaasa võetud alkoholi ning politsei saabumise ajaks oli ta alkoholijoobe seisundis. See on leidnud kinnitust süüdistatava ütluste kui ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Süüdistatava alkoholijoobe seisundit kinnitab ka dokumentaalne tõend 04.05.2020 EKEI uuringuakt nr 617T, mille kohaselt tuvastati I. Titko veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 3,27 mg/g (+/- 0,06 mg/
2. g)kohta. Sama kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Süüdistatava sõidukis viibimist ja alkoholi tarvitamist tõendab ka 13.08.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (helisalvestis häirekeskusele J.L. tehtud kõnest). Uurija koostatud õiendiga, asitõendi vaatlusprotokolliga ja helisalvestisega riimuvad ka tunnistajate I.P. ja V.J-P. ütlused. Vaidlust ei olnud ka selles, et sündmuskohal olles ei allunud süüdistatav PPA ametnike (tunnistajate I.P. ja V.J-P. ) korraldustele. See nähtub ka isikusamasuse tuvastamise protokollist, mille järgi I. Titkol ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti, tema isikusamasus tuvastati „Apollo“ andmekogu alusel, võrreldes isiku andmeid ja pilti sõiduki kasutajate andmetega (XXX ). Meetme rakendamisel kohaldati vahetut sundi I. Titko suhtes, füüsilist jõudu ja erivahendit – käerauad. Samuti isiku turvakontrolli protokollist nähtuvalt I. Titko suhtes teostati turvakontrolli vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning järelevalve meetme kohaldamise vajadusega kaasnes vajadus toimetada isik PPA-sse. Teostati isiku riietuse läbivaatus, mille tulemusena isiku taskus avastati autovõtmed ja mobiiltelefon. Meetme rakendamisel kasutati I. Titko suhtes vahetut sundi, füüsilist jõudu ja erivahendit – käerauad. 4. Vaidlus antud asjas taandus sellele, kus paiknes I. Titko kasutuses olnud sõiduk Toyota reg.nr XXX tunnistajate I.P. ja V.J-P. saabumise hetkel ning kas alkoholijoobes süüdistatav on selle sõidukiga liikunud ehk seda juhtinud. 4.1. Süüdistuse versiooni järgi I. Titko sõiduk oli pargitud Nelgi ringtee maja nr 18 juures ning ta juhtis sõidukit kuni Nelgi ringtee 24 maja juures peatumiseni, mida nägid pealt tunnistajad PPA ametnikud I.P. ja V.J-P. , kes tulid Iisakust Nelgi ringtee 18 krundi elaniku (J.L. ) häirekeskusele tehtud kõne peale. Süüdistatav kinnitas, et tema sõiduk seisis murul (põllul) maja nr 18 vastas, kuid ta pole sellega liikunud, istus autos ja jõi alkoholi, kui tulid politseinikud ja hakkasid esitama nõudmisi, millega ta nõus ei olnud, kuna ei ole midagi rikkunud, istus oma autos ja jõi alkoholi. Seega tegemist on nn sõna-sõna vastu olukorraga ning vaidlus antud asjas taandub peamiselt tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisele. 4.2. Süüdistuse tõendid selles osas olid järgmised. Tunnistajate I.P. ja V.J-P. lu ütlused. Dokumentaalse tõendina esitatud I.P. koostatud kaardi väljatrükist on näha, et I. Titko sõitis punktist „A“, mis asub Nelgi ringtee alguses, maja nr 8 vastas, kuni punktini „B“, mis asub Nelgi ringtee maja nr 24 juures ja läbitud vahemaa on 254 meetri. Dokumentaalse tõendina esitatud kaardi väljatrükist on näha I. Titko sõiduki liikumise suund ja peatumise koht maja nr 24 juures. Dokumentaalse tõendina esitatud väljatrükid Google kaartidest näitavad sõiduki peatumise kohta ja kohta, mille juures tunnistajad nägid kuidas sõiduk liigub paralleelselt aiaga, kuid fotode järgi ei ole majade numbrid identifitseeritavad ning neid ei ole võimalik seostada Nelgi ringtee majade numbritega. 2 4.3. Süüdistatava ütluste ja kaitseversiooni järgi aga jäi I. Titko sõiduk oma kohale ka peale tunnistajate kohale saabumist ning süüdistatav pole sõidukiga liikunud. 4.4. Tunnistajate I.P. ja V.J-P. lu ütluste usaldusväärsusesse puutuvalt märkis kohus järgmist. Süüdistuse järgi juhtis I. Titko autot Nelgi ringtee majast nr 18 kuni majani nr 24. Tunnistaja I.P. ütluste järgi aga kui nad leidsid sõiduki üles, seisis see maja nr 8 juures. Sama tuleneb ka I.P. poolt koostatud skeemist, milles on märgitud I. Titko sõit punktist „A“ punktini „B“ ja punkt „A“ asub maja nr 8 juures. Maakohus ei tuvasta selle pinnalt tunnistaja I.P. ütluste vastuolu 13.08.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest tuleneb, et süüdistatava auto seisab põllul teataja maja kõrval ja teataja (J.L. ) maja nr on 18. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et krundilt maja nr 18 juures on näha vaid koht, mida süüdistatav märkis skeemil tähega „X“, kuid vaevalt on näha koht, mida on märkinud I.P. . Tõepoolest, I.P. koostatud skeemi järgi süüdistatava sõiduki algne asukoht asub maa alal, põllul, mis on lähedasem majale nr 8 kui nr 18. Tunnistaja V.J-P. ei suutnud meenutada sõiduki algset asukohta, ainult liikumissuunda (sama teed pidi maja nr 24 suunas). Samas uurija koostatud õiendist ega 13.08.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ei nähtu J.L. asukoht, kus ta oli, kui märkas süüdistatava autot. Asitõendi vaatlusprotokollist ja süüdistatava ütlustest nähtub vaid, et J.L. läks süüdistatava autole ligemale ja võis tõepoolest asuda I. Titko koostatud skeemil kolmnurgaga märgitud kohas, mis jääb majade nr 16 ja 20 vahele. Aga sellest kohast on piiramatu vaade ja juurdepääs nii süüdistatava märgiga „X“ tähistatud kohale, kui tunnistaja I.P. märgiga „A“ märgistatud kohale. Samuti nähtub skeemidest, et krundi nr 18 suuremast hoonest on olemas otsene vaade punktile „A“. S.t süüdistatava auto võis algselt paikneda nimetatud maa alal, nö põllul, nii ligemale majadele nr 16, 18 ja 20, kui ka olla sellest mitukümmend meetrit eemal - maja nr 8 juures. Kohus ei tuvasta alust, miks tuleb eelistada ühte tõendiallikat (tunnistaja I.P. ütlused) teiste ees (süüdistatava ütlused) ning kuna teisi tõendeid selles osas pole, siis leiab kohus, et I. Titko sõiduki algset asukohta on võimalik tuvastada vaid selle maa ala täpsusega, s.t enne tunnistajate sündmuskohale jõudmist paiknes sõiduk Nelgi ringteed pidi järve suunas liikudes vasakut kätt jääval maa alal, põllul, mis asub majade nr 8, 16, 18 ja 20 vastas. Kuna süüdistatava sõiduk oli algselt pargitud tühjale maa alale, põllule, mitte konkreetse maja ette, siis ongi loogiline, et kohtuväline menetleja seostas tema asukohta esialgse infoga, mis tuli häirekeskusele krundi nr 18 elanikult J.L. lt ning ka edaspidi orientiiriks saigi Nelgi ringtee maja nr 18, mis tõesti asub selle maa ala, põllu vastas. Nagu prokurör märkis, keegi pole sündmuskohal mõõdulindiga käinud ega mõõtnud vahemaad sõidukist ühe või teise krundi piirideni. Ning antud juhul ei omagi olulist tähtsust, kas sõiduk oli pargitud lähemale majale nr 8 või 18 (seda ka KrMS § 268 lg 5 mõistes). Nii tunnistajad kui süüdistatav kinnitasid oma ütlustes, et sündmuskohale viis ainult üks sissesõidutee ning seda teed (Nelgi ringteed) pidi liikudes oli tunnistajatele takistusteta näha nii koht maja nr 8 juures („A“) kui koht majade nr 16, 18 ja 20 vastas („X“). Seda enam, et iseenesest need mõlemad kohad asuvad maja nr 18 vastas, ainult, et koht „X“ on sellele mitukümmend meetrit ligemal ja koht „A“ sellest mõnevõrra kaugemal. Menetluslik olukord ei muutu oluliselt olenemata sellest, kas asetada süüdistatava sõiduk algselt punkti „A“ või punkti „X“. Sama puudutab ka süüdistatava sõiduki läbitud vahemaad. Kui tunnistaja I.P. hinnangul moodustas see umbes 200 meetrit, siis tunnistaja V.J-P. rääkis, et peale peatumismärguande tegemist liikus sõiduk veel 10-15-20 meetrit, aga ei rääkinud, milline oli täpselt kogu läbitud vahemaa. 3 Seetõttu ei tuvastanud maakohus, et tunnistajate I.P. ja V.J-P. lu ütlused oleksid vastuolus omavahel või asitõendi vaatlusprotokolliga. 4.5. Kaitsja osutas sellele, et süüdistuse versioon on ebaloogiline, sest milleks pidi autos istunud I. Titko hakkama liikuma politseid nähes. Siis millegipärast ta peatus. I. Titko on varem karistatud, karistused kustunud, aga ta on varem kohtusüsteemiga kokku puutunud. Ta teadis, et kui hakkab liikuma joobeseisundis, siis teda võib karistada. Kui ta nägi politseiautot, siis võttis süütevõtme lukust, et tema suhtes ei oleks pretensioone. Eluliselt usutav ei ole olukord, et nähes politseiautot ta oleks hakanud autoga liikuma. Maakohus esitas selles osas põhjaliku selgituse. Maakohus ei tuvastanud vastuolusid tunnistajate I.P. ja V.J-P. lu ütlustes. Kohus ei tuvastanud ka teisi aluseid tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks. Nagu süüdistatav on ise kinnitanud, varem ei ole nad (süüdistatav ja tunnistajad) kokku puutunud ja ei tunne üksteist. Sama kinnitasid ka tunnistajad. 4.6. Kohtupraktikas on sedalaadi olukordi (kus süüdistatava ja teda peatanud politseiametnikke versioonid juhtunust on kardinaalselt erinevad) varem korduvalt ette tulnud. Ja siis leidsid kohtud, et tegemist ei ole olukorraga, mida tuleb apriori tõlgendada süüdistatava kasuks, vaid siiski hinnata tõendid kogumis. Käesolevas asjas puudub tunnistajatel igasugune motiiv või põhjus, miks nad pidid I. Titko alusetult süüdi lavastada ja välja mõtlema auto liikumise fakti. Süüdistataval aga on tõesti kaalul küsimus kriminaalkaristusest ehk motiiv eitada sõiduki juhtimist. Eluliselt usutav ei ole ka kaitsja väide, et sündmuskohal olles käitus I. Titko tunnistajate suhtes üleolevalt ja agressiivselt ega allunud politseinikke korraldustele, mis võib olla põhjuseks, miks tunnistajatel võib olla selline suhtumine I. Titkosse ehk motiiv valeütluste andmiseks. Kui tunnistajad läksid I. Titko sõidukit kontrollima, siis ta hakkas käituma agressiivselt, ei allunud korraldustele ja üritas sündmuskohalt ära minna veel enne seda kui nad jõudsid kontrolltoimingutega sisuliselt alustada. Samuti ei kinnita tunnistajad, et nad oleksid süüdistatavaga maadelnud, kakelnud vms. Tunnistajad räägivad vaid, et süüdistatav tahtis kogu aeg ära minna, ei allunud korraldusele jääda oma kohale. Tunnistaja I.P. räägib veel, et I. Titko lükkas teda ja tahtis ära minna, aga siiski tegemist ei olnud kaklusega vms. Asjaolu, et lõppkokkuvõttes kasutati I. Titko suhtes füüsilist jõudu ja käeraudu ei räägi veel sellest, et tunnistajatel oleks süüdistatava suhtes viha vms negatiivseid tundeid, vaid, et ta üritas kogu aeg sündmuskohalt ära minna, ei allunud korraldusele jääda oma kohale ja selle tõrjumiseks ning ekspertiisiks vajalikke proovide võtmiseks pidid tunnistajad selliseid erivahendeid kasutama, mis on seadusega ettenähtud erivahendid ja osa politseiametniku igapäevatööst. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus, et süüdistatava ütlused, et ta pole sõidukit juhtinud, on ümber lükatud tunnistajate I.P. ja V.J-P. u ütlustega, milles nad üheselt osutavad, et sündmuskohale saabudes I. Titko sõiduk algselt seisis ja siis mingil hetkel hakkas liikuma, nad järgnesid sõidukile, tegid peatumismärguande ja peale seda peatus sõiduk Nelgi ringtee maja nr 24 juures, süüdistatav väljus autost ja üritas sündmuskohalt lahkuda, kuid tunnistajad peatasid teda ja viisid ekspertiisi teostamiseks vajaliku vereproovi võtmise kohta. 4.7. Süüdistatava selgitused (et tal polnud midagi karta ega varjata, talle oli vaid vastu meelt tunnistajate nõudlik hääletoon ja suhtlemisstiil, millele ta hakkas vastu põhimõtte pärast, sest ta pole teinud midagi seadusevastast) on, kohtu arvates, ebaloogilised ja ei ole eluliselt usutavad. Kui ta poleks midagi rikkunud, siis miks ta ei võinud jääda oma kohale ja rahulikult vastata politseinikke küsimustele. Süüdistatav aga hakkas käituma risti vastupidiselt, väljus oma autost ja üritas sündmuskohalt lahkuda, seda vaatamata tunnistajate nõudmistele. 4 Süüdistatav ja kaitsja viitasid ka sellele, et nende arvates eeluurimine on toimunud puudulikult. Süüdistatava ja kaitsja taotlusel tagastati toimik eeluurimisse ja tehti täiendavad toimingud. Osad tõendid on kogutud aprillis, osa augustis. Kehtiva kohtupraktika järgi joobes juhi süü tõendamiseks piisab politseinikest ütlustest. Aga esimeseks tõendiks peaks olema kas rinnakaamera või pardakaamera salvestis. Seda tehtud ei ole ja tunnistaja V.J-P. ütles, et pardakaamera salvestis oli olemas, aga see jäi millegipärast välja võtmata, kuigi seda oleks loogiliselt võinud oodata, sest tunnistajate ütluste järgi süüdistatav oli agressiivne ja osutas vastupanu. 5.1. Tõepoolest antud asjas ei olnud tõendina esitatud ei politseiauto pardakaamera salvestist ega rinnakaamerate salvestisi. Esimene oli iseenesest olemas, aga jäi õigel ajal välja võtmata. Rinnakaameraid tunnistajad ei kasutanud. 5.2. Prokurör selgitas, et uurija ega tunnistajad ei taibanud õigeaegselt võtta salvestis pardakaamerast välja. Samas ei välista see süüdistuse esitamist. Kohus nõustub sellega, et ainuüksi tõendi puudumist ei saa tõlgendada süüd välistava asjaoluna ning tuleb hinnata olemasolevad tõendid kogumis, mida kohus ongi teinud. 5.3. Kaitsja märkis veel, et tunnistajana jäi üle kuulamata häirekeskusele helistanud naisterahvas (J.L. ). Menetleja ainult helistas ja koostas õiendi, mis haakub asitõendi vaatlusprotokolliga, häirekeskusele tehtud kõnega. Kaitsjaga keeldus see isik rääkimast, uurija aga pole seda küsinud, nt kas ta nägi politseiauto saabumist. Ka J.L. tunnistajana ülekuulamisesse puutuvalt nõustus maakohus prokuröri arvamusega, et on olemas õiend, et J.L. ei näinud sõiduki liikumist pealt. Tema ülekuulamine ei oleks sisse toonud infot vaidlusküsimuste suhtes ehk kas süüdistatav on sõidukiga liikunud. Kuna asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt peale häirekeskusele kõne tegemist ei saanud J.L. väljas toimuvat enam jälgida (sest oli hõivatud koduste tegemistega), siis puudub alus eeldada, et ta nägi pealt tunnistajate kohale saabumist ehk ta ei oska anda ütlusi ka selles osas, mida eeldab kaitsja. 5.4. Seega ei tuvastanud kohus menetlusõiguse olulisi rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt, mis oleksid tekitanud kahtlust mõne tõendiallika usaldusväärsuses. 6. Maakohus tuvastas, et I. Titko, viibides süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 28.04.2020 kell 13.05 kuni 13.22, viibides Ida-Virumaal, Alutaguse vallas Uuskülas, Nelgi ringtee majade nr 8, 16, 18, 20 vastas asuval maa alal ja olles alkoholijoobeseisundis, kui tema veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 3,27 (+/- 0,06) mg/g, hakkas liikuma tema kasutuses olnud sõiduautoga Toyota Corolla reg.nr XXX ja peale politseiametnikke tehtud peatumismärguannet peatus Nelgi ringtee maja nr 24 juures. Need süüdistatava teod vastavad KarS § 424 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. Maakohus leidis, et I. Titko pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega. I. Titko ise tunnistas, et tarvitas oma sõidukis alkoholi, st alustades sõidukiga liikumist oli ta teadlik, et on alkoholijoobes ja ei tohi sõidukit juhtida. Seega teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Pole eluliselt usutavad süüdistatava ütlused, et kuigi ta tuli sündmuskohale oma autoga ja oli plaanis tarvitada selles kohas alkoholi, ei kavatsenud ta minna koju autoga, vaid plaanis jätta auto sinnapaika ja naasta koju jalgsi. Kui süüdistataval oleks algusest peale olnud plaanis minna koju jalgsi, siis puudub mõistlik selgitus, miks pidi sinna sõitma autoga, mitte minna algusest peale jalgsi (seda enam, et kodu asub sündmuskohast mitusada meetrit kaugel). Mõistlik ega usutav ei ole ka süüdistatava väide, et tal oli plaanis jätta oma sõiduk suvalisse kohta määramata ajaks. Iga mõistlik inimene (ja sündmuskohale minnes oli I. Titko veel kaine, vastupidise kohta tõendid puuduvad) hoolitseb oma vara eest ning üldiselt teadaolevalt peremeheta ja järelevalveta jäänud vara võib langeda nt varaste ohvriks ning selliseid olukordi püütakse vältida. Miks pidi süüdistatav võtma endale selliseid riske. See 5 viitab, et juba sündmuskohale minnes oli süüdistataval kavatsus peale alkoholi tarvitamist minna sealt koju samal viisil kui ta sinna tuli ehk oma auto roolis (kedagi teist isikut auto salongis ei viibinud), lootes, et politseipatrullid ei käi sellistel külateedel tihti ning sõita on suhteliselt väike vahemaa, vaid mitusada meetrit ja risk politseile vahele jääda on minimaalne ning ainult tänu naaberkrundi elaniku J.L. sekkumisele sai politsei rikkujale jälile. Sellega on KarS § 424 lg 1 kuriteokoosseisu tunnused I. Titko poolt täidetud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 7. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. Kui kriminaalvastutusele võtmiseks piisab alkoholisisaldusest 1,50 mg/g veres, siis I. Titko puhul on see näit ületatud rohkem kui kaks korda, tema veres oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 3,27 (+/- 0,06) mg/g ehk mitte vähem kui 3,21 mg/g. See näitab, et süüdistatav kujutas endast tõsist ohtu liikluses nii iseendale kui teistele. Ei eeluurimisel ega kohtus I. Titko oma süüd ei tunnistanud. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et süüdistatava süü vastab keskmisele määrale. I. Titko ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Samas tal on 7 kehtivat väärteokaristust, millest 6 on liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Arvestades, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused nõustus kohus prokuröri karistusettepanekuga ka karistuse määra osas ning leidis, et I. Titkod tuleb karistada 9 kuu vangistusega, mis tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 alusel, allutades I. Titko käitumiskontrollile katseajaga 18 kuud. Apellatsioon 8. Viru Maakohtu 05.01.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I. Titko, milles taotletakse maakohtu otsuse tühistamist, kuna maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Leitakse, et tuleb teha uus otsus, millega mõistetakse I. Titko õigeks, kuna süü on tõendamata. 8.1. Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja maakohus on tõendite kohtulikul uurimisel võtnud endale süüdistaja rolli. Maakohus on vääralt hinnanud tõendeid, mis viis ebaõigete järeldusteni ja ebaõige lahendi tegemiseni. 8.2. Apellant ei vaidlusta, et ta viibis süüdistus märgitud ajal Ida-Virumaal Alutaguse vallas Uuskülas Nelgi ringteel sõiduautos Toyota Corolla reg.nr XXX ning tarvitas alkoholi. Apellant nõustub, et kõik kohtulikul uurimisel kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad tema viibimist sõiduautos ja alkoholi tarvitamist, kuid mingil moel ei kinnita seda, et tema olles alkoholijoobes juhtis sõidukit. 8.3. Maakohus, tehes süüdimõistva otsuse ja lugedes tõendatuks I. Titko poolt sõiduki juhtimise fakti, tugines vaid tunnistajate (politseinike) I.P. ja V.J-P. lu ütlustele, mis on vastuolus teineteisega, kui ka teiste asjas olevate tõenditega. 8.4. Kriminaalasjas tõusis vaidlus selle üle, kus oli apellandi sõiduauto asukoht, kui politseinikud nägid sõiduautot esialgselt ja kust politseinike ütluste järgi sõiduauto hakkas liikuma. Kui lähtuda tunnistaja I.P. ütlustest ja tema poolt koostatud väljatrükist, siis I. Titko sõitis punktist „A“, mis asub Nelgi ringtee alguses, maja nr 8 vastas, kuni punktini „B“, mis asub Nelgi ringtee maja nr 24 juures ja läbitud vahemaa on 254 meetrit. Sellest võib teha järelduse, et I. Titko sõiduk üldse ei asunud Nelgi ringtee maja 18 juures, mis on vastuolus uurija poolt koostatud õiendi, asitõendi - kõne häirekeskusesse ning tunnistaja V.J-P. ütlustega. Vaadates Google Mapsi väljatrükki, võib teha järelduse, et usaldusväärsemad on süüdistatava ütlused, et tema auto seisis põllul Nelgi ringtee 18 krundi vastas, kust häirekeskusesse teatajal 6 oli tema sõiduk hästi nähtav. Kuid vaevalt teataja oleks võimalik näha seda kohta, mis on märgitud tunnistaja I.P. poolt koostatud skeemil. Seda enam, et maja 18 ja selle koha, mis on märgitud I.P. poolt sõiduki esialgse asukohaga, vahel seisab maja 16, mis takistab vaatevälja. See asjaolu ja vastuolu tunnistaja V.J-P. lu ütluste, asitõendi vaatlusprotokolli ja uurija pool koostatud õiendiga sõiduki asukoha suhtes pidi kohtul kutsuma esile tunnistaja I.P. ütluste usaldusväärsuse osas kahtlused. Kohus aga hakkas ise otsima argumente süüdistuse kasuks, mille tulemusena ta tegi vale järelduse, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. Näiteks viitas kohus, et ei uurija koostatud õiendist ega 13.08.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ei nähtu J.L. asukoht, kui märkas süüdistatava autot. Kuna süüdistatava sõiduk oli algselt pargitud tühjale põllule, mitte konkreetse maja ette, siis ongi loogiline, et kohtuväline menetleja seostas tema asukohta esialgse infoga, mis laekus häirekeskusele krundi nr 18 elanikult J.L. lt ning ka edaspidi orientiiriks saigi Nelgi ringtee maja nr 18, mis tõesti asub selle põllu vastas. Tunnistaja I.P. ütluste järgi läbis sõiduk 200 meetrit, enne kui peatus. Tunnistaja V.J-P. ütluste järgi läbis sõiduk enne peatumist mõnikümmend meetrit. See on üsna oluline vastuolu kannatanute ütlustes, kelle jaoks vahemaa kindlakstegemine ei peaks tekitama raskusi. 8.5. Süüdistatava ütlused paistavad rohkem usaldusväärsemad, kui tunnistajate ütlused. 8.6. Apellant tõi kohtulikul uurimisel välja väite, et ebaloogiline näeb välja tema käitumine, kui nähes politseiautot ja olles alkoholijoobes, ta hakkas liikuma ja seejärel peatas sõiduki, kuigi politseiauto järgnes tema sõidukile ja süüdistatav pidi seda nägema. Kohus andis süüdistatava käitumisele mitu selgitust, mis kinnitavad süüdistaja seisukohta, kuid ei hinnanud apellandi versiooni selles osas. Iga politseiauto on varustatud pardakaameraga, mis olid ka patrullautos, mis sõitis välja nn kuriteo sündmuspaigale. Pardakaamera salvestis ei olnud menetlejale edastatud. Apellant leiab, et see asjaolu peaks tekitama politseinike ütlustes kahtlusi, kuna sellisel juhul puudub mõistlik selgitus sellel, miks ei olnud tõendina esitatud ja vaadeldud pardakaamera salvestist. 8.7. Mitmed asjaolud pidid kohtul esile kutsuma kahtlused tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuid kohus kaldub tunnistajate ütluste hindamisel süüdistaja kasuks. Eelkirjeldatu kinnitab ühemõtteliselt maakohtu uurimise ühekülgsust ja kallutatust. 9. Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2021 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 15.03.2021. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 10. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, tõendeid, otsust ja esitatud apellatsiooni, leiab, et Viru Maakohtu 05.01.2021 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 11. Apellatsiooni põhitaotlus on süüdistatav I. Titko KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos õigeks mõista. Kaitseväitena leitakse, et maakohus on kogutud tõendeid hinnanud valesti ning ringkonnakohus peaks olemasolevate tõendite puhul andma vastupidise hinnangu ja süüdistatava õigeks mõistma. 12. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumisest ja tõendite ühekülgsest hindamisest on põhjendamatud. Alusetuks kaitseväiteks osutub ka apellatsiooni seisukoht, et tõendite osas tekkinud kahtlused on kõrvaldamata. 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tõendite analüüs ja esitatud järeldused on sedavõrd põhjalikud, et apellatsioonis välja toodud argumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi 7 süüdistatava poolt mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobe seisundis. Samuti on maakohus põhjendanud miks kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava versiooni ja ütlusi toimunust. 14. Sisuliselt polegi ringkonnakohtul midagi maakohtu põhjalikult motiveeritud otsusele ette heita. Maakohtu otsuses kvaliteetselt avatud tõendite ja järelduste sisu on igati jälgitav, uuritav sündmuse toimumine eluliselt usutav ja nende uuesti kordamine ei saa olla apellatsioonimenetluse eesmärk. 15. Asjas pole vaidlust selles, et süüdistatav I. Titko tarvitas 28.04.2020 enne kella 13.00 IdaVirumaal Alutaguse vallas Uuskülas sõidukis olles alkoholi. Vaidlusküsimuseks on see, kas I. Titko alkoholijoobe seisundis juhtis kella 13.05 kuni 13.22 paiku Ida-Virumaal Alutaguse vallas Uuskülas Nelgi 18 juurest suunaga Nelgi ringtee 24 juurde mootorsõidukit Toyota Corolla reg.nr XXX . 16. Süüdistatav pole osanud anda mingit mõistlikku seletust tema süüdistuses kirjeldatud tegevusele. I. Titko väitis maakohtus, et tema pole alkoholi tarvitanuna sõidukit juhtinud ega piirivalvurite patrulli eest püüdnud ära sõita. Küsimusele, miks piirivalvurid tema väidet ei kinnita, vastas süüdistatav maakohtus lihtsakoeliselt „ei oska öelda.“ (Ko To lk 32-33) 17. Kaitsetaktikaliselt seatakse kahtluse alla tunnistajate I.P. ja V.J-P. lu ütlused ja leitakse, et mõlema isiku ütlused on omavahel vastuolus. Nõustuvalt maakohtuga pole ringkonnakohtul alust kahelda tunnistajate I.P. ja V.J-P. lu (PPA piirivalvurid Vasknarva kordonis) ütluste usaldusväärsuses ja nende poolt objektiivselt tajutus. Mingeid olulisi vastuolusid tunnistajate ütlustes pole tuvastatud. Tunnistaja V.J-P. on muuhulgas selgitanud, miks tema poolt kõik tajutud asjaolud pole detailselt kooskõlas tunnistaja I.P. poolt avaldatuga. Nimelt tegeles ta ametisõiduki juhtimise ja teelhoidmisega halva läbitavusega külavaheteel. 18. Tunnistaja I.P. on maakohtus kirjeldanud, et „kui me esimest korda sõidukit nägime, see seisis kohapeal… siis see sõiduk hakkas liikuma…lülitasime sisse sini-punased tuled ja üritasime sõidukit peatada.“ Sõiduk peatus mingi 200 meetrit eemal Nelgi ringtee 24 maja juures. Kuni sõiduk peatus oli see kogu aeg tunnistaja vaateväljas. Siis ta väljus sõidukist koos kolleegiga ja läksid juhti kontrollima. Nad tuvastasid isiku, kes oli I. Titko. Kuna isik keeldus indikaatorvahendisse puhumast, siis otsustasid nad viia ta Iisaku politseijaoskonda. I. Titko oli väga agressiivselt meelestatud, tõukas tunnistajat ja kolleeg V.J-P. u ning tahtis ära minna. Isikul oli tugev alkoholilõhn suust, punane nägu, punased silmad, ta ei suutnud kohapeal seista ja tuikus ning korrutas kogu aeg, et „tema ei ole midagi teinud ja jätke ta rahule.“ (Ko To lk 23-24) 19. Tunnistaja V.J-P. on maakohtus selgitanud, et 28.04.2020 olles tööl päevases vahetuses koos kolleeg I.P. ga, said nad väljakutse Ida-Virumaal, Uuskülas, Nelgi ringteele. Kohalik elanik oli teavitanud Häirekeskust, et seal on joobes sõidukijuht. „Kuna mina olin seotud auto juhtimisega, siis seda esimest sõiduki nägemist ma ei mäleta. Mäletan ainult seda kui sõiduk juba peatus. Kui see jäi meie ees seisma , siis juht väljus juhipoolsest uksest.“ Kui ta pani vilkurid tööle, siis liikus sõiduk veel edasi mõni hetk, aga siis jäi seisma. Juhipoolsest uksest väljunud isik hakkas kohe Peipsi järve ranna poole minema. Ta jõudis minna umbes 10 meetrit, kui nad talle järgi jõudsid. Meesterahvas oli silmnähtavalt joobes (kõnnak ebakindel, jutt ebaselge). “Kuna isik puikles vastu, siis paigaldasime isikule käerauad.“ Tunnistaja vaatas sisse ka sõidukisse ja nägi seal valge viina pudelit ning džinnipurke. (Ko To lk 26-27) 20. Kaebuses heidetakse ette seoses käesoleva asja menetlusega asjaolu, et materjalide juurde ei võetud ametisõiduki pardakaamera salvestist. Selles osas on tunnistajad I.P. ja V.J-P. maakohtus esitanud põhjaliku selgituse ning maakohus on seda asjaolu otsuses motiveeritult kajastanud. Samuti on tunnistajad selgitanud, et neil kui piirivalvuritel vormikaameraid küljes ei olnud, sest neid ei jagu kõikidele. 8 21. Kohtukolleegium nõustub maakohtu arutluskäiguga järgmises. Süüdistatava käitumisele on võimalik anda loogiline ja mõistlik eluline selgitus, lähtuvalt toimunud sündmuste kontekstist. Uuritud tõendid (süüdistatava ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, helisalvestis häirekeskusele) näitavad, et maja nr 18 krundi omanik J.L. on süüdistatavaga sündmuskohal suhelnud ning on arusaadav ja J.L. selgitusest kuuldav, et see suhtlus ei olnud sõbralikus ega meeldivas stiilis. Kohtukolleegium kuulas samuti helisalvestist häirekeskusele. Asitõendi vaatlusprotokollist ja helisalvestisest nähtuvalt on selgelt tajutav, et J.L. (kes oli kahe väikelapsega üksi kodus) oli mures ja tundis võimalikku ohtu süüdistatava poolt, sest viimane oli ebakaine ja jätkas sõidukis alkoholi tarvitamist J.L. elukoha läheduses. Kui sellises olukorras ja peale J.L. ga toimunud ebameeldivat suhtlust umbes poole tunni pärast ilmus kohale piirivalvepatrull, siis süüdistataval tekkis soov vältida suhtlemist nendega (süüdistatava soovi korrakaitsjatega mitte suhelda kinnitab ka tema edaspidine käitumine, kui ta osutas tunnistajatele aktiivset vastupanu ja püüdis neist eemalduda). Olles raskes alkoholijoobes, otsustas süüdistatav sõidukiga senisest asukohast lahkuda. Sõidu alustamise soov võis I. Titkol tekkida ka spontaanselt ja ilma mingisuguse konkreetse eesmärgita, sest on üldteada, et joobes inimene võib käituda ebaloogiliselt ja mitteadekvaatselt. Milline oli konkreetne sõidukiga sõidu alustamise motiiv, jääb detailsemalt tuvastamata, sest süüdistatav ise sellest ei räägi ja ta üldse ei tunnista sõidukiga liikumist alkoholijoobes. Samas ei oma motiiv süütekoosseisu kvalifitseerimiseks ka tähendust. 22. Seega, esitades otsuse põhiosas tõenditest tulenevalt motiveeritud järeldused, tuvastas maakohus õigesti I. Titko käitumises süüteokoosseisu objektiivsed tunnused KarS § 424 lg 1 mõttes. I. Titko, viibides süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 28.04.2020 kell 13.05 kuni 13.22 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Uuskülas Nelgi ringtee majade nr-te 8, 16, 18, 20 vastas asuval maa alal ja olles alkoholijoobeseisundis, kui tema veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 3,27 (+/- 0,06) mg/g, hakkas liikuma külateed (Nelgi ringtee) pidi tema kasutuses olnud sõidukiga Toyota Corolla reg.nr XXX ning peale PPA ametnikke I.P. ja V.J-P. lu poolt tehtud peatumismärguannet peatus Nelgi ringtee maja nr 24 juures. Seejärel väljus autost ja üritas lahkuda sündmuskohalt, kuid peatati tunnistajate poolt ja toimetati ekspertiisi tegemiseks vajaliku vereproovi võtmise kohta. 23. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 05.01.2021 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 9 Maarika Kuusk