Obsah (5)

§ 6§ 175§ 176§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-16854 Tsiviilasi L Ki kohust

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 28.01.

1. a määrusega kuulutati välja L Ki pankrot. 02.15.
2. a lõpetas kohus L Ki pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades T A’t täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks

§ 175lg 1 alusel ning aruande.

Täitmata kohustused võlausaldajate ees on alljärgnevad:

1. Kohtutäitur Kristiina Feinman – nõue 319,07
2. V M – nõue 1 281,67 eurot
3. A J – nõue 10 700 eurot
4. T K – nõue 13 365 eurot
5. E P – nõue 9 586 eurot
6. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu – nõue 2 876,02 eurot. Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 10.11.2021. a kuulas kohus ära võlgniku usaldusisiku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõustub võlgniku kohustustest vabastamisega.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on L K täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud iga-aastast aruandlust. Võlgnik on töövõimetuspensionär ning arvestades igakuise sissetuleku suurust, ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku ainsaks sissetulekuks töövõimetuspension, sotsiaaltoetus ja kord aastas Tallinna linna pensionilisa toetus. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.

1. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. 2 Võlgnik on xxx ning juba menetluse alguses haigestunud ja xxx. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku ning tasuva töökoha puudumine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
2. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt kuulub L K’i taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3