KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2021, Tallinn Hal

) § 123 lg 1, lg 2 p-de 2 ja 3, § 124 lg 1 (enne 31. märtsi 2011 kehtinud redaktsiooni

§ 121

lg 2 ja lg 3 ning § 123 lg 4) ning § 1211 lg 1 p 2 ja § 1211 lg 2 p 1 alusel MTÜ-d Eesti Keskerakond (kaebaja) tagastama keelatud annetuse 1 022 587,84 eurot Midfield OÜ-le (kolmas isik) ja esitama ERJK-le tõendid selle kohustuse täitmise kohta. Ettekirjutuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kolmas isik teatas, et ta korraldas ajavahemikul 2009–2015 kaebaja kõik valimiskampaaniad (s.o

1. a Euroopa Parlamendi valimised,
2. a kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogude valimised,
3. a Riigikogu valimised,
4. a KOV volikogude valimised,
5. a Euroopa Parlamendi valimised ja
6. a Riigikogu valimised), mille korraldamisel jättis kolmas isik kaebajale olulises ulatuses arveid esitamata. Kolmas isik märkis, et kavataseb esitada kaebaja 2

perdi LR

1. veebruari
2. a

pertarvamuse.

pert järeldas, et kolmandal isikul on 2009–2016 kaebaja huvides tegutsemise eest saamata nii kulutuste hüvitamiseks kui ka mõistliku tasuna 1 241 975,03 eurot (brutokasum 473 937,67 eurot ja müügikulu 768 037,36 eurot). ERJK-le esitati

pertarvamuses kajastatud tarnijate esitatud arved kolmandale isikule; 2)

pert koostas

1. veebruari
2. a

pertarvamuse baasil 10. oktoobril 2018 korrigeeritud

pertarvamuse. Kui

1. veebruari
2. a

pertarvamuse kohaselt tasus kolmas isik kaebaja huvides arveid 2 227 503,17 euro eest, siis

1. oktoobri
2. a arvamuse kohaselt oli see 2 233 507,26 eurot. Arvamusele lisati tarnijate kinnitused arvete seotuse kohta kaebajaga, tarnijate selgitused arvete tasumise kohta ning AS SEB Pank ja Danske Bank AS Eesti filiaali tõendid arvete tasumise kohta. ERJK lähtus hilisemast ehk
3. oktoobri
4. a arvamusest; 3) ERJK toetus rahasummade arvestustes

pertarvamuse lisa 1 alusel koostatud kolmanda isiku kuluarvete tabelile, mida laiendati summaliste kokkuvõtetega ja täiendatud menetluse käigus kogutud info ja asjaoludega; 4) tarnijad esitasid kolmandale isikule 2009–2015 arveid 2 233 507,26 euro ulatuses, mis seonduvad kaebajaga, ning mille kolmas isik on tarnijatele 2009–2016 tasunud.

pert analüüsis tarnijate esitatud arveid kolmandale isikule, kolmanda isiku raamatupidamiskontode väljavõtteid ja pangakontode väljavõtteid.

pert eristas kolmandale isikule tasumiseks esitatud arvetest need arved, mille tarnijad esitasid tasumiseks kolmandale isikule seoses kaebajale osutatud teenuste või müüdava kauba eest.

pert luges arved seotuks kaebajaga, kui arvel sisaldus viide kaebajale, kaebaja konkreetsele kampaaniale või kaebaja konkreetsele liikmele. Lisaks luges

pert arved kaebajaga seotuks, kui

perdile oli esitatud kinnitus, et arvel toodud teenuse või kauba osas on lõppkliendiks olnud kaebaja; 5) ERJK analüüsis

pertarvamuse lisas 1 loetletud 475 arvet ja tuvastas, et suuremal osal arvetest nähtub otsene seos kaebajaga. Näiteks viitavad need kaebajale, tema kampaaniatele (nt „Teeme teisiti“, „Töötab!“) või erakonna liikmele; 6) arvete, millel puudus kaebajale viitav teave, seost kaebajaga kinnitasid tarnijad; 7) raamatuga „Tõde Eestist“ seonduvad 71 arvel kajastatud kulud (s.o kuluarved 133 328,09 euro ulatuses) tuleb arvestusest välja jätta, kuna neid kulusid ei saa üheslt kaebajaga siduda. Kaebaja kohustus tasuda kolmandale isikule väheneb 250 514,16 euro ulatuses; 8) arvesse saab võtta SL Õhtulehe 1. juuni 2009. a arvet nr 11230266. Sellel on

likult kajastatud käibemaksu määra 20%, kuid tegelik arvestus on tehtud 18% alusel; 9) ülejäänud arved on seostatavad kaebajaga, kas läbi:

1. a)otsese viite kaebajale, kaebaja liikmele või tema kampaaniale;
2. b)tarnijate kinnituse selle kohta, et arve seondub kaebajaga või
3. c)kolmas isik on selgitanud ja kinnitanud arve seost kaebajaga; 10) AS SEB Pank ja Danske Bank AS Eesti filiaali tõendite ning tarnijate selgituste, samuti

perdi täiendavate selgituste pinnalt on tuvastav, et kolmas isik tasus arvete eest; 11) lisaks on kolmas isik tasunud kaebaja huvides Marimark Invest OÜ viiviseid 3532,58 eurot ja Fektor AS viiviseid 2520,68 eurot, mistõttu on kuluarveid 2 100 179,17 euro ulatuses. Kuluarved ei sisalda raamatuga „Tõde Eestist“ seotud arveid; 12) kolmas isik tasus 2009. a jooksul AS-le IDEA AD kaebaja võlgnevuse 158 100,44 eurot. AS IDEA AD oli kuni 2009. a-ni kaebaja peamine reklaamiagentuur. AS IDEA AD kliendihaldur PP tegeles kaebajaga. PP lahkus AS-st IDEA AD ja asus reklaamiagentuuri 3

pertarvamuses võeti arvesse, et kaebaja tasus kolmandale isikule Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu

1. septembri
2. a otsuse alusel 275 000 eurot. Seega on kaebaja kolmandale isikule tasunud 2 528 424,98 eurot; 16) eelnevast nähtub, et kolmas isik tasus kaebaja huvides kuluarveid 2 258 279,61 euro ulatuses, kuid kaebaja tasus kolmandale isikule 2 528 424,98 eurot. Arvestades, et kolmanda isiku kulu ainuüksi tarnijate esitatud kuluarvetest oli 2 100 179,17 eurot, siis, esitades kaebajale arveid 2 253 424,98 euro ulatuses, ei teeninud kolmas isik kaebajale ajavahemikul 2009–2015 osutatud teenuste eest tulu. Seetõttu tuleb välja selgitada, kui palju oleks kaebaja pidanud tegelikult kolmandale isikule tasuma; 17) tegeliku tasu suuruse kindlaks määramisel tuleb juhinduda

perdi seisukohast, mille kohaselt on eelduslik müügitulu võimalik välja selgitada kaebaja huvides tasutud kulutuste summa ja keskmise mõistliku brutomarginaali abil; 18) keskmise mõistliku brutomarginaali leidmiseks viis

pert läbi turuanalüüsi, mille pinnalt järeldas, et keskmine brutomarginaal ajavahemikul 2009–2016 oli 38,16%. ERJK-l puudub alus kahelda

perdi asjatundlikkuses ja erapooletuses.

pertarvamus on loogiline ja jälgitav, põhjendused arusaadavad; 19)

pert järeldas kolmanda isiku majandusaasta aruaannete pinnalt, et kaebajale osutatud teenuste keskmine brutomarginaal oli -12%, mis viitab sellele, et kolmas isik jättis kaebajale arveid esitamata. Viimati märgitut kinnitas ka kolmas isik, et ta jättis kaebajale olulises ulatuses arveid esitamata. Seetõttu on usutav, et kolmas isik jättis 2009–2015 kaebajale arveid esitamata; 20) müügitulu leidmiseks on

pertarvamuse lisas 1 loetletud igale kuluarvele leitud vaste müügihinnas. Kulule ilma käibemaksuta on lisatud brutomarginaal (müügitulu = müügikulu / (1-0,3816)) ning seejärel igale arvele vastavalt perioodile kehtinud käibemaks (s.o 18% või 20%). Kuigi

pertarvamuse kohaselt on müügitulu 3 633 622,62 eurot, ERJK hinnangul on see raamatu „Tõde Eestist“ välja jätmise tõttu 3 383 108,46 eurot. Lisaks müügitulule tuleb arvesse võtta ka kolmanda isiku tasutud viiviseid 9803,92 eurot ja AS-le IDEA AD tasutud võlga 158 100,44 eurot. Arvesse ei saanud võtta Linderini intresse 10 256,93 eurot. Kõik kokku oli seega 3 551 012,82 eurot; 21) kuna kaebaja oleks kolmandale isikule pidanud tasuma 3 551 012,82 eurot, kuid tasus 2 528 424,98 eurot, on kaebaja kolmandale isikule tasunud vähem 1 022 587,84 eurot. Selle summa on kolmas isik kaebajalt jätnud sisse nõudmata. ERJK ei ole seotud

perdi hinnanguga, mille kohaselt oli summa suurem; 22) kolmandale isikule ajavahemikul 2009–2015 teenuste eest vähem tasumine 1 022 587,84 euro ulatuses on keelatud annetus. Selles ulatuses jättis kolmas isik kaebajale arved esitamata ja see on kaebaja vara positiivselt mõjutanud. Kolmas isik pidi möönma, et kui ta sedavõrd pika ajavahemiku eest tasu ei nõua, minetab ta aegumise tõttu õiguse neid summasid kaebajalt nõuda; 4

pertarvamuse kohaselt 38,16%, siis kaebajaga seoses oli kolmanda isiku keskmine brutokasumimarginaal -12%, mis on tavatu; 24) keelatud annetus tuleb tagastada kolmandale isikule, kuna annetuse tegija on teada.

1. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles ERJK
2. aprilli
3. a otsuse nr 77 tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja rikkus uurimispõhimõtet. Vastustaja jättis õigusvastaselt kaebaja taotluse vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kolmandal isikul oli ka teisi kliente, kellega arved võisid seotud olla. Kuna

pertiisi tellis kolmas isik ja kaebajal ei olnud võimalik selle koostamisest osa võtta, seab see

pertiisi erapooletuse kahtluse alla. Vastustaja ei võimaldanud kaebajal

perti üle kuulata. Vastustaja ei olnud piisavalt kriitiline, kui tugines raha saamisest huvitatud isiku selgitustele ja materjalidele. Vastustaja ei ole kogunud ise tõendeid teistelt isikutelt; 2) keelatud annetuse tagastamise nõue on aegunud. Analoogselt tsiviil-, karistus- ja maksuõiguses kehtivate aegumistähtaegadega peaks ka erakonnaseaduse (

) alusel haldusmenetluse läbiviimise õigus olema piiratud 3 aastaga rikkumise lõppemisest alates. Vastustaja alustas uurimist 03.05.2018, mil rikkumistest oli möödas 3–9 a.

§ 1211

lg 2 p 2 tuleb tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks osas, milles see võimaldab vastustajal kohustada kandma keelatud annetuse riigieelarvesse või selle tagastama juhul, kui annetuse tegemise ajast on möödunud rohkem kui 3 a; 3)

§ 1211

lg 2 p 2 järgi tulnuks keelatud annetus kanda riigieelarvesse; 4) vastustaja koosoleku protokollidest ei selgu, kes ja millal otsustas teha ettekirjutuse sellisel kujul. Ettekirjutusel on vaid komisjoni esimehe allkiri, kes ei saa ainuisikuliselt komisjoni nimel otsuseid vastu võtta; 5) tõendatud ei ole, et kõik kolmanda isiku esitatud arved oleks seotud kaebajale osutatud teenustega. Arvetelt nähtub lakooniline viide kaebajale ja puudub ülevaade, kas teenust ka tegelikult kaebajale osutati. Arvete suure mahu tõttu ei jõudnud kaebaja arvete seotust endaga analüüsida. Kuna kaebaja liikmed tegutsesid sel perioodil Tallinna linna erinevates organites, võisid osad arved olla seotud Tallinna linna tellitud teenustega. Tarnijate kinnitustes ei ole selgitatud, kuidas on arved kaebajaga seotud. Kinnitused on standardsed ja sarnased, mistõttu on usutav, et tarnijad ei ole enne kinnituse andmist arvetega tutvunud. Arved puudutavad perioodi 2009–2015 ja ei ole usutav, et nii pikka aega on säilinud muu teave, mis seob arve kaebajaga. Kolmanda isiku enda kinnitused arvete seotuse kohta kaebajaga ei ole usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta. Vastustaja on ise tuvastanud, et arvete hulgas oli neid, mida ei saa kaebajaga siduda; 6) tõendatud ei ole, et kolmas isik tasus kõik arved ise. Ilma pangakontode väljavõteteta ei ole võimalik veenduda arvete tasumises. Nt Clear Channel Estonia OÜ esitatud arved summas 7397,91 eurot on tasunud Fector AS ja puuduvad tõendid, et kolmas isik oleks teinud makseid Fector AS-ile; 7) kaebajal puudub kohustus kolmandale isikule täiendavat tasu maksta. Kolmas isik osutas kaebajale teenust, esitas teenuste eest arved ja kaebaja on arved tasunud. Kaebaja on tasunud kolmandale isikule 270 145,37 eurot rohkem, kui arvete alusel ette nähtud. Kuna kaebaja arvates ei ole osa arveid kaebajaga seotud, suureneb kaebaja enam tasutud summa veelgi. 5

pertarvamuse kohaselt sisaldab ERJK

pertarvamus olulisi metoodilisi puudusi. ERJK

perdi kasutatud brutokasumi marginaal 38% on põhjendamatult kõrge ja see viis vale tulemuseni; 9) ERJK

perdi kasutatud valim (44 reklaamiagentuuri) on liiga väike, et selle põhjal teha usaldusväärseid järeldusi. Ta pole põhjendanud, miks esialgse 168 ettevõtte asemel analüüsiti ainult 44 ettevõtte andmeid ja miks just need on sobivad võrdlusgrupi moodustamiseks. Võrdlusgruppi kuuluvad ka ettevõtted, kellel on 100% kasumimarginaal, mis ei ole tavatingimustel teostatav.

perdi valitud võrdlusgrupi moodustavad peamiselt Skandinaaviast ja teistest Balti riikidest pärit ettevõtted, kus majanduskeskkond ja konkurents on Eestis valitsevast teistsugune. Õige oleks võrdlusgrupis kasutada Eesti ettevõtteid. Võrdlusgrupp sisaldas ainult 3 Eesti ettevõtet.

perdi võrdlusgrupp sisaldas asjasse puutumatute tegevusalade esindajaid, nt reklaammaterjalide tootmisettevõtted, ürituste korraldamise ettevõtted ja elektriseadmete paigaldamise ettevõte. Andmeid tulnuks koguda agentuuridelt, kes osutavad teistele erakondadele teenuseid; 10)

pert jättis valesti vahendustasud arvesse võtmata ja seetõttu kajastati kolmanda isiku kasumimarginaal väiksemana. Kaebaja huvides ostetud teenustelt saadud müügiboonus oli seotud kaebajaga.

pert tuvastas tsiviilvaidluses, et kolmas isik teenis kaebajale osutatud teenuste eest vahendustasu vähemalt 59 049 eurot, millele lisandus käibemaks. Kuna kaebajal ei olnud juurdepääsu algandmetele, sh kolmanda isiku kontoväljavõtetele, ei olnud võimalik kontrollida, kas tegelikult saadud vahendustasu oli suurem. GT riiklikult tunnustatud

perdid kinnitavad, et mahuboonuseid võetakse arvesse meediaagentuuride kaubakulude vähendamisena. Seda kinnitab mh asjaolu, et vahendustasud peamiselt tasaarvestati kuluarvetega. Selliselt kajastus see meediaagentuuride kasumiaruandes; 11) GT

pertarvamuse kohaselt tuli kolmanda isiku ärimudeli eripärast lähtuvalt tema potentsiaalselt saamata jäänud tulu hinnata üksnes ärikasumi marginaali võrdlemise teel. GT

pertarvamuse kohaselt on kolmanda isiku ärikasumi marginaal 5,6%, mis on võrdväärne sarnase suurusega (kuni 5 töötajat) reklaamiagentuuride ärikasumi marginaaliga 5,2%. GT

pertarvamuses välja toodud kolmanda isikuga sarnaste reklaami- ja meediaagentuuride ärikasumi marginaal oli 2,5%, seega oluliselt madalam kui kaebaja marginaal. Kaebaja ei pea tagama kolmandale isikule turu kõrgeimat marginaali. GT

perdid on välja toonud, et erinevate klientide marginaalid võivad töö olemusest sõltuvalt oluliselt erineda. Kuna kolmas isik tegeles kaebaja huvides peamiselt vahendusteenusega ja teiste klientide osas suuremal määral loovtööga, siis on põhjendatud, et kaebajale osutatud teenuste kogumarginaal oli väiksem. Samuti tuleb arvestada reklaamiteenuse mahuga. Mida suurem on tellimuse maht, seda väiksema marginaaliga ollakse huvitatud töö tegemisest. Kui kolmas isik oleks tõesti pidanud täiendavalt teenima ERJK

perdi väidetud 1,2 miljonit eurot, oleks tema ärikasumi marginaal keskmiselt 23%, samal ajal kui võrdlusgrupi ärikasumi marginaal samal perioodil oli 0,8–4,7%; 6

perdi väide, et kolmanda isiku brutokasumi marginaal oli -12%, on vale. Sellise brutokasumi marginaali sisse on mh arvestatud ka sellised kulud, mille osas vastustaja leidis, et need ei ole kaebajaga seotud. Kasumimarginaali on rakendatud vääralt kõigile arvetele koos käibemaksuga. Maha ei ole arvatud kolmanda isiku arvetes juba sisaldunud kasumimarginaali. Arbitraažikohtu otsusega väljamõistetud 275 000 eurot tuleb arvata kolmanda isiku 2015. a müügituluks. ERJK

pertarvamuses on välja toodud, et nimetatud 275 000 eurot sai kolmas isik

1. a Retail Real Estate OÜ-lt laenulepingu alusel ja sellest rahastati kaebaja
2. a valimiskampaaniat; 13) brutokasumi marginaalist lähtumine oli vale, sest see ei võtnud arvesse potentsiaalseid tegevuskulusid. Ükski ettevõte ei teeni brutokasumit puhtalt kätte. Kolmas isik soovib saada brutokasumit vajalike kulutuste tegemiseta. Kolmas isik ei oleks ühemeheettevõttena füüsiliselt suuteline osutama niivõrd suurtes kogustes teenust, mis oleks vajalik väidetud kasumi teenimiseks. GT

pertarvamuse kohaselt on kolmas isik teeninud kaebaja huvides tegutsedes vähemalt 14% brutokasumi marginaali; 14) ERJK

perdi algandmeid kaebajale ei näidatud. Avaldatud ei ole, mis kulusid kolmas isik oma majandusaasta aruannetes tegevuskulude all kajastas. Kolmanda isiku tegevuskulud olid 2009–2014 keskmiselt 60 840 eurot, kuid

1. ja
2. a-l 480 450 eurot ja 292 106 eurot. Sellist anomaaliat ei ole põhjendatud ega korrigeeritud. Seejuures ei ole
3. a tegevus- ja tööjõukulude arvesse võtmine põhjendatud, sest sel aastal kolmas isik kaebajale enam teenust ei osutanud. Ka muud äritulud ja kulud tuleks arvestusest eemaldada, sest tegemist on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkinud tulude ja kuludega, mida ei ole võimalik konkreetsetele klientidele omistada. ERJK

pert ei ole välja selgitanud, kui suur osa üldkuludest on seotud kaebajaga. Kolmas isik on osutanud kaebajale suuremahulist meediapindade vahendusteenust, kus kolmanda isiku töö sisuline osakaal on olnud null; 15) GT

pertide arvates ei ole kolmandal isikul jäänud saamata mõistlik tasu kaebajale teenuste osutamise eest. Kaebaja on tasunud kolmandale isikule kõik tema huvides tehtud kulutused ja mõistliku tasu, sõltumata arvete esitamata jätmisest. Kolmas isik tegutses kasumlikult. Kui kolmas isik oleks osutanud oma suurimale kliendile teenuseid kahjumlikult, siis peaks see kajastuma tema ärikasumis. Kolmas isik teenis perioodil 2009–2016 ärikasumit 3–18 korda rohkem kui teised erakondadele teenuseid osutavad reklaamiagentuurid. Kui lisada kasumile veel nõutav 1 miljon eurot, oleks kolmanda isiku kasum 11–60 korda suurem kui teistel reklaamiagentuuridel. GT

pertarvamuses on leitud, et kui nõustuda vastustajaga kaebajaga seotud arvete osas, siis on kolmas isik teeninud kaebajale teenuseid osutades brutokasumit vähemalt 276 089 eurot, seega teenis ta perioodil 2009–2015 keskmiselt aastas kasumit vähemalt 40 000 eurot. Sel perioodil toimus 6 valimiskampaaniat, mis tähendab, et kolmas isik teenis ühe valimiskampaania eest kasumit vähemalt 46 000 eurot. Sellistel tingimustel oleks eelduslikult kaebajale valimiskampaaniat valmis korraldama ka teised ettevõtjad; 16) ERJK-l ei ole õigust nõuda eraettevõtjatelt kindla kasumimarginaaliga tegutsemist. Kaebajal puudus teenuse saamise käigus teoreetiliselt võimalus kindlaks teha, kas teenuseid osutatakse turuhinnaga või mitte. Kolmanda isiku arved olid üldsõnalised ega sisaldanud spetsifikatsioone. Kaebaja ei teadnud, millise marginaaliga osutatakse teenust talle ja millisega teistele klientidele; 7

-i kohaselt keelatud annetusega; 20) vastustaja tellis kohtumenetluses OG

pertarvamuse. Tegemist on haldusakti tagantjärele motiveerimisega. OG

pertarvamuse lähteülesanne on ebasobiv, sest ta on pidanud vastama ainult kitsalt marginaali leidmise küsimusele, mitte kontrollima, koguma ega analüüsima ettekirjutuse õiguspärasuse tagamiseks vajalikke andmeid. OG on ignoreerinud GT

pertarvamuse eesmärki näidata, milliste tulemuseni viib ERJK

perdi kasutatud marginaaliarvutusel põhinev metoodika. Asjakohatu on viide sellele, et kolmanda isiku teiste klientidega seotud kasumimarginaalid olid kõrgemad kui kaebajaga seotud kasumimarginaalid. Teenuseid ei ole keelatud osta isikult, kes osutab teenust madalate marginaalidega. Madal marginaal ei tähenda, et teenuse hind oleks turuhinnast odavam või et samasuguste hindadega teenus poleks turul kättesaadav teistele tellijatele. Mitte ühelgi teenuseosutajal ei ole garantiid, et teenuseid õnnestub osutada just turu keskmise kasumimarginaaliga. Kasumimarginaal selgub tagantjärele majandustulemusi analüüsides. 3. ERJK taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) uurimispõhimõtet ei ole rikutud. PP selgitusi saab käsitada tõendina. Kolmandale isikule esitatud arved on kaebajaga seostatavad, mida kinnitavad arvete väljastajad. Arvete tasumist tõendavad pankade allkirjastatud tõendid, teiste isikute selgitused ja

perdi selgitused. Tõendeid koosmõjus hinnates selgus, et kaebaja on saanud keelatud annetuse. Kaebaja väidet, et osad arved on seotud Tallinna linnaga või mõne muu organisatsiooniga, haldusmenetluses kogutud tõendid ei kinnita. Kaebaja ei ole seda väidet täpsustanud ega tõendanud. Puudus vajadus

perti üle kuulata; 8

§ 1211

lg 2 p 2 ei ole PS-iga vastuolus; 3) kuna keelatud annetuse tegija oli teada, siis tuli see talle tagastada; 4) ettekirjutuse tegemise otsustamine on näha

1. veebruari
2. a koosoleku protokollist. Otsuse poolt oli 8 liiget ja vastu 1 liige, seega oli olemas häälteenamus. Nimetatud protokolliga on kooskõlas ka
3. märtsi
4. a protokoll. Vastavalt

§ 1211

lg-le 5 pidi ettekirjutusele kirjutama alla komisjoni esimees; 5) puudub põhjus arvata, et kinnituskirju andnud isikud ei ole kontrollinud oma väidet. Vastustaja on arvete tasumist kontrollinud. Clear Channel Estonia OÜ on esitanud kolmandale isikule arved nr 9469R ja 9458R. Need arved on tasunud inkassofirma Fector AS.

pert kontrollis kolmanda isiku poolt arvete tasumist inkassofirmale. Arved, mille seotust kaebajaga on kinnitanud PP, on marginaalne osa kõigist arvetest. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta peab PP selgitusi ebausaldusväärseks; 6) kaebaja tasus kolmandale isikule vähem, kui pidi tasuma. Tegemist on keelatud annetusega. Keelatud annetuse regulatsioon ei näe ette subjektiivset koosseisu, seega ei oma kaebaja teadmine või mitte teadmine keelatud annetuse saamisest tähtsust. Samuti ei ole kaebaja väide mitteteadmise kohta usutav. Usutav ei ole, et kaebaja saab sedavõrd suures mahus teenust sedavõrd väikese tasu eest ega tea, et kolmas isik jätab arved esitamata. Kuna kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku § 203 alusel ja sellel alusel menetluse lõpetamine eeldab teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuvastamist, on kriminaalmenetluses tegelikult tuvastatud ka subjektiivne koosseis; 7) kaebaja esitas uue väite, et tegemist võib olla PP vabatahtliku tööga. Samas ei ole kaebaja esitanud selle toetuseks ühtegi tõendit. Ühestki dokumendist ei tule, et PP osutas füüsilise isikuna reklaamiteenust; 8) PP vastusest

perdile nähtub, et kolmas isik ei tegutsenud tunnipõhise arvestuse alusel, vaid hinnastas oma tegevust kasumimarginaali järgi.

pert viitas, et kui vaadata Eesti Konjunktuuriinstituudi töös avaldatud andmeid teiste ettevõtete kohta, nähtub, et käive ühe töötaja kohta võib olla u 1 miljon eurot aastas või rohkemgi. Seega ei pea paika kaebaja väide, et väheste töötajatega reklaamiagentuur ei ole võimeline teenima aastas miljon eurot müügitulu; 9) OÜ Tuisk Film Production arvel kajastatud 87 123,30 eurot ei ole

pert arvestanud, sest selle tasumiseks mõisteti summa välja arbitraažikohtu otsusega; 10)

pertarvamus on usaldusväärne. Tegemist on riiklikult tunnustatud

perdiga. Lisaks on vastustaja kontrollinud

pertarvamust koosmõjus teiste tõenditega.

pert viis turuanalüüsi läbi lähiriikide reklaamiagentuuridega.

pert selgitas võrdlusgruppi detailsemalt. Tegemist on asjakohase metoodikaga, võrreldavate andmetega ja piisava valimiga. Turuanalüüs on selge, jälgitav ja põhjendatud; 11) kasumimarginaali tohtis kõikide arvete suhtes rakendada. Võttes arvesse 44 võrreldava ettevõtte andmed, on tagatud arvamuse objektiivsus.

pert juhindus konservatiivselt marginaalist 38,16% (kolmanda isiku teiste klientide puhul olid marginaalid üle 50%). Kasumimarginaali ei ole kumuleeruvalt lisatud.

pert väidab, et kaebajale osutatud teenuste osas on kolmanda isiku keskmine brutokasumi marginaal olnud -12%. See viitab asjaolule, et müügitulu jääb alla selleks tehtud kulutusi ehk kolmas isik on jätnud kaebajale arveid esitamata. Kaebaja ei ole esitanud ümberlükkavaid tõendeid; 9

pert on välja toonud, et meediaagentuuride marginaalide kasutamine ei ole vajalik, sest reklaamiagentuuride müügituludes sisalduvad ka meediavahenduse tulud. Kuna GT on tunnistanud, et valimiskampaaniate läbiviimine on kolmanda isiku peamine tegevusvaldkond ja see sisaldab mh loovtööd, siis jääb selgusetuks, miks tuleb kolmandat isikut võrrelda meediaagentuuridega. Samuti on GT arvamuses välja toodud, et suurem osa reklaamifirmadest tegeleb reklaami vahendamisega. Seega lähtus ERJK

pert õigest võrdlusgrupist. Seejuures oli meediaagentuuride brutokasumi marginaal suurem, keskmiselt 40%. GT ei ole lähtunud võrdlusgrupi moodustamisel kolmanda isiku ettevõtte suurusest. Kolmanda isiku käive on oluliselt väiksem kui meediaagentuuridel. Lisaks ei selgu GT arvamusest, miks oleks õige võrdlusgrupis kasutada üksnes Eesti ettevõtteid. Samuti ei selgu, mille poolest on Balti riikide ja Skandinaavia majanduskeskkond vastavas valdkonnas erinev ja kuidas mõjutab väidetav erinev majanduskeskkond lõpptulemust; 13) OG leidis samuti arvamuses, et kuna kolmas isik on klassifitseerinud kogu oma tegevuse reklaamiagentuuride tegevusala alla, on põhjendatud kasutada ainult reklaamiagentuuride võrdlusgruppi. Lisaks tõi OG välja, et reklaamiagentuurid osutavadki üha rohkem n-ö täisteenust. Täiendavalt meediaagentuuride võrdlusgrupi rakendamine arvestaks kaks korda meediaagentuuri teenusega ja seeläbi alahinnatakse reklaamiagentuuri teenuse mõju. OG selgitas, et finantsanalüüside tegemisel on tavapärane kasutada teiste riikide (eriti lähiriikide) sarnaseid ettevõtteid, kuna välisriikide ettevõtete kaasamine suurendab võrdlusgruppi ja muudab selle statistiliselt esinduslikumaks. Kuna GT kasutatud Eesti reklaamiagentuuride keskmised brutokasumi marginaalid jäid vahemikku 40,5–46,1%, siis lähtus vastustaja järelikult kaebajale soodsamast võrdlusgrupist. ERJK

pert analüüsis ka teiste erakondade valimiskampaaniatega seotud ettevõtete brutokasumi marginaale, mis oli ca 44,7%; 14) ärikasumi marginaalid ei saa olla võrreldavad sellise ettevõttega, kus töötab rohkem inimesi. OG leidis, et antud juhul on põhjendatud ja ainuvõimalik kasutada brutokasumi marginaali ja seda olenemata sellest, kas tegemist oli reklaamiagentuuri või meediaagentuuri teenusega. Antud juhul on teada kaebajale osutatud teenuste kaubakulu, kuid muude tegevuskulude jagamine erinevate klientide vahel on keeruline, sest esmalt ei erista kolmas isik ise tegevuskulusid klientide lõikes ja teiseks puudub põhjendatud alus tegevuskulude tagantjärele jagamiseks klientide vahel. Tegevuskulusid oleks teoreetiliselt võimalik jagada kaubakulude proportsioonist lähtudes erinevate kliendigruppide lõikes, kuid see oleks vaid ligilähedane ja ebatäpne; 15) vahendusboonuseid ei pidanud arvestama. Tasu, mida kolmas isik sai mõnelt teiselt isikult (nt meediakanalilt), ei mõjuta kaebaja ja kolmanda isiku vahelisi suhteid. Seega ei vähenda vahendustasud kaebaja saadud keelatud annetuse suurust, sest kaebaja ei ole ise neid kulusid kandnud. Vahendustasusid ei ole makstud kaebajaga seotud kaubakulude vähendamiseks, vaid kolmandale isikule tasuna. OG arvamusest järeldub, et kuna valdava osa võrdlusgrupi ettevõtete puhul on alust eeldada, et vahendustasusid kajastatakse tuludena, mitte ei tehta kreeditarveid, siis vahendustasud ettekirjutuse summat ei muuda. Isegi kui vahendustasusid arvestada, on sellel vähene mõju ettekirjutuse summale – keelatud annetuse suuruseks oleks 908 003 eurot; 16) OG nõustus järeldusega, et kuna kolmanda isiku teiste klientide brutokasumi marginaalid olid oluliselt kõrgemad kui kaebajaga seotud kasumimarginaalid, siis on kolmas isik jätnud kaebajale arveid esitamata. GT lähenemine toob kaasa selle, et ühelt kliendilt (kaebaja) saamata jäänud tulu kaetakse teistelt klientidelt teenitud tuluga. Olukord, kus kolmas isik peab katma kaebajalt laekumata summasid enda teistelt klientidelt laekunud summadega, ongi käsitatav kaebajale keelatud annetuse tegemisena. Lähtuda ei tohi kolmanda isiku kasumist tervikuna, nagu tegi GT, sest see ei anna teavet selle kohta, mida asjas tegelikult on tarvis tuvastada. 10

pert tuvastas, et kolmas isik tasus kaebaja huvides vähemalt 2 401 864,63 eurot ja esitas kaebajale tasumiseks arveid 2 253 424,98 euro ulatuses. Seega on kolmas isik teinud 8 aasta vältel kaebaja huvides kulutusi 148 439,65 euro võrra rohkem, kui on kaebajale tasumiseks arveid esitanud. See on otsene kinnitus, et kolmas isik on jätnud kaebajale arveid esitamata.

pert viis esitamata jäänud arvete summa leidmiseks läbi turuanalüüsi, mille käigus tuvastas kolmanda isikuga sarnaste ettevõtete keskmise brutokasumi marginaali. Selle alusel tuvastas

pert, et kaebaja müügikulu mahust lähtuv kolmanda isiku müügitulu pidanuks olema 3 811 783,91 eurot. Arvestades maha kaebaja poolt kolmanda isiku esitatud arvete alusel tasutud 2 253 424,98 eurot, arbitraažikohtu poolt väljamõistetud 275 000 eurot ja raamatu „Tõde Eestist“ kirjastamisest saadud tulu 46 882,95 eurot, leidis

pert, et kolmas isik jättis kaebajale arveid esitamata 1 236 475,98 euro ulatuses. Riigiprokuratuur koostöös Keskkriminaalpolitseiga on tuvastanud kriminaalasjas nr 18700000029, et kolmas isik jättis kaebajale arveid väljastamata vähemalt 1 088 141 euro ulatuses; 3) arvete väljastamata jätmine on keelatud annetus; 4)

pertarvamuse lisas 1 nimetatud arved on kõik seotud kaebajaga, mitte Tallinna linnaga. Arvete seotust kaebaja kontrollisid

pert ja vastustaja. Samuti on kontrollitud PP antud selgitusi arvete seotuse kohta kaebajaga ja neid selgitusi on peetud usaldusväärseteks kogumis teiste kogutud tõenditega; 5) kolmas isik tasus

pertarvamuse lisas 1 nimetatud arved. Arvete tasumine on toimunud kas pangaülekannetega või tasaarvestuste teel. Arvete tasumist tõendavad pankade kinnitused 11

pert jättis õigesti arvesse võtmata arbitraažikohtu otsusega kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud 87 123,20 eurot, mis oli mõeldud OÜ Tuisk Film Production ees oleva võla katteks; 7) kaebaja teadis, et kolmas isik jättis olulises ulatuses arveid esitamata. Arvete mitteesitamine oli PP ja kaebaja esindaja PT kooskõlastatud tegevus, millest oli teadlik ka ES. Valimiskampaania ajal toimusid PP ja kaebaja kampaaniameeskonna kohtumised igapäevaselt. Kaebaja kampaaniameeskond oli detailselt kursis kampaania käigus läbiviidavate tegevustega. Nii kaebaja ja kolmanda isiku vahel 3. jaanuaril 2012 sõlmitud käsundusleping, garantiikirjad kui ka arbitraažikohtu otsus kinnitavad, et kaebaja oli teadlik, et kolmas isik on jätnud suures ulatuses arveid väljastamata; 8) vastustaja sai kaebaja rikkumisest teada 28. märtsil 2018, mil kolmas isik saatis vastustajale kogu info rikkumise kohta. Kaebaja kohustus ei ole aegunud.

ei näe ette aegumistähtaega ettekirjutuse tegemiseks. Kolmandal isikul on kaebaja vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue (tsiviilasi nr 2-19-7518); 9) puudub alus kahelda

perdi erapoolikuses ja objektiivsuses. Võrdlusgrupp moodustati 44 ettevõttest, sest neil oli kolmanda isikuga võrreldav käive. Võrdlusgrupp oli piisavalt esinduslik. Kuna

pertarvamuse lisas 3 on avaldatud ettevõtete nimed ja finantsandmed, siis on

perdi tehtud järeldused kontrollitavad. Võrdlusgrupis sisalduvad 2 ettevõtet, kelle brutokasumi marginaal oli 100%, kuid ka 5 ettevõtet, kelle brutokasumi marginaal oli negatiivne. Tegelikkuses ongi olemas nii ettevõtted, kes tegutsevad 100% brutokasumi marginaaliga, kui ka ettevõtted, kes tegutsevad negatiivse brutokasumi marginaaliga. Põhjendamatu on etteheide, et arvestatud pole reklaamiteenuste mahtu ja tööjõuressursimahtu.

perdi rakendatud võrdlusgrupi keskmine brutokasumi marginaal 38,16% soosib kaebajat, sest kolmanda isiku brutokasumi marginaal muude klientide puhul oli keskmiselt 57%, ulatudes 83%-ni 2012. a-l. Arvestada tuleb ka kaebaja huvides tegutsemise riski (nt laenude võtmisel), mis olid tavalise reklaamiagentuuri tööga võrreldes oluliselt kõrgem ja mis ka realiseerus. Sellisele riskile pidi vastama ka vääriline tasu, mis pidanuks kindlasti tähendama keskmisest kõrgemat brutokasumi marginaali. Kuna tegemist on keskmise brutokasumi marginaaliga, siis tulebki seda rakendada iga müügikuluarve suhtes. Ka võrdlusgrupi ettevõtted on ostnud erinevaid edasimüüdavaid kaupu ja teenuseid ning maksnud palka oma töötajatele. Kumuleerivat marginaali lisamist ei ole toimunud, sest kaebajaga seotud müügikulust on arvatud maha kaebajalt saadud müügitulu. Brutokasum ei ole puhastulu; 10) GT võrdlusgruppi kuuluvad ettevõtted on kolmandast isikust oluliselt suuremad, mistõttu ei ole ettevõtted võrreldavad. Vaadeldaval perioodil oli kolmanda isiku töötajate arv 1,57 ja suurim aastane müügitulu 982 007 eurot. GT reklaamiagentuuride võrdlusgrupi ettevõtete aastased käibed ulatusid 2,3 miljoni euroni ja töötajate arv 30-ni. Suurem töötajate arv toob kaasa suuremad kulud (tööjõukulud, kontorikulud). Kolmandal isikul oli üks töötaja (PP), kellele maksti dividende, mitte palka ning kolmandal isikul puudus kontor. Suurematest ettevõtetest võrdlusgrupi moodustamisel oleks keskmiseks brutokasumi marginaaliks 42,8% ja kolmanda isiku poolt esitamata arvete summa veelgi suurem. GT meediaagentuuride võrdlusgrupi ettevõtete aastased käibed ulatusid 11 miljonini ja töötajate arv 21-ni; 11) kolmas isik osutas perioodil 2009–2016 reklaamiagentuuri teenuseid. Meediavahendus on kõigest üks osa kolmanda isiku pakutavatest teenustest. Reklaamiagentuuride müügituludes 12

pert tuvastas, et kolmas isik tegi 2009–2010 kaebajaga seoses kulutusi suuremas summas, kui on neis kahes lepingus näidatud maht kokku. Kirjalikke lepinguid ei sõlmitud edaspidi põhjusel, et tehtava töö maht oli valimiskampaania ajal pidevas muutumises; 12) kolmas isik ei hinnastanud oma tegevust tunnihinna põhiselt, vaid lähtus eesmärgist, et tema iga kliendi suunaline brutokasumi marginaal oleks vähemalt 50%; 13) nelja valimiskampaaniaid läbi viinud reklaamiagentuuri brutokasumi marginaalid olid kõrgemad, kuna ühele erakonnale valimiskampaania tegemine toob kaasa selle, et vähemalt osa potentsiaalseid kliente jätavad poliitiliste eelistuste tõttu sellelt reklaamiagentuurilt teenused tellimata. Seega kitsendab valimiskampaania oluliselt potentsiaalsete teiste klientide ringi. Praegusel juhul on rakendatud võrdlusgrupi keskmist brutokasumi marginaali, sest see on kontrollitav; 14) GT on valesti lähtunud ärikasumi marginaalist ja on jätnud eristamata kolmanda isiku teiste klientidega seotud marginaali, mis viib selleni, et kolmas isik pidanuks kaebaja huvides tegutsema kahjumlikult, doteerides kaebaja huvides tegutsemist oma teistelt klientidelt teenitud kasumi arvelt. Ärikasumi marginaali kasutamine on väär, sest kolmanda isiku ja võrdlusgrupi ettevõtete tööjõukulud ja käibed erinevad oluliselt. Kuna kolmas isik on ühemeheettevõte, siis tuleks adekvaatse ärikasumi marginaali huvides tööjõukulude hulka arvestada ka dividendid. See omaks kolmanda isiku ärikasumi marginaalile olulist mõju, mida GT pole arvestanud. Kaebaja poolne arvete tasumisega viivitamine ei võimaldanud kolmandal isikul paljusid kulutusi teha (nt kontorit rentida). See tingis ka väiksemad kulud ja suurema ärikasumi marginaali. Kuigi GT jagas kolmanda isiku kulud reklaamiagentuuri ja meediaagentuuri kuludeks, ei ole ta sama jaotust teinud tegevuskulude ja tööjõukulude osas. Samuti on jäetud tähelepanuta kolmanda isiku muud ärikulud; 15) müügiboonuseid ei saa käsitada kaebaja huvides tegutsemise mõistliku tasuna. Selle eesmärgiks on motiveerida reklaamiagentuuri tellima vastavaid teenuseid just sellelt tarnijalt, püüeldes konkreetse mahu täissaamisele. Valdkonna praktika kohaselt ei mõjuta sellised müügiboonused mingil moel kliendi poolt reklaamiagentuurile makstavat tasu. Müügiboonus on reklaamiagentuuri tulu. Kolmandal isikul olid mõne tarnijaga müügiboonuste kokkulepped, kuid ta ei teeninud müügiboonuseid regulaarselt ja müügiboonuste teenimiseks tuli lisaks kaebaja huvides tellitud teenustele tellida teenuseid ka teiste isikute huvides.

pert tuvastas, et kolmas isik on kaebajaga seoses teeninud meediakanalitelt vahendustasusid 59 048,92 eurot. Reklaamiagentuuride tavapraktika on, et vahendustasu arved suurendavad müügitulu, mitte ei vähenda müügikulu. Meediavahendamine sisaldab endas ettevalmistust (nt meediaklipi nõutavas formaadis tootmine; meediaplaani olemasolu – millisele sihtrühmale, mis kellaajal, kui pikalt jne; meediaplaani vajadusel korrigeerimine), mis vähendab omakorda meediakanalil klipi eetrisse viimiseks kuluvat aega ja ressurssi. Seega on tegemist teenusega meediakanalile. 5. Tallinna Halduskohus rahuldas 29. jaanuari 2021. a otsuse resolutsiooni p-ga 3 kaebuse ja tühistas ERJK 8. aprilli 2019. a ettekirjutuse nr 77 ning mõistis resolutsiooni p-ga 4 13

§ 123lg 1 ning lg 2 p-de 2 ja 3 mõttes.

Reklaamiteenust osutatakse tasu eest ja selle hinda on võimalik metoodika alusel kindlaks määrata; 2) annetust ei ole teinud PP füüsilise isikuna. PP ei kuulunud kaebaja liikmete hulka, mistõttu puudus tal huvi kaebaja jaoks vabatahtlikku tööd teha. PP kutse- ja majandustegevuseks on reklaamiteenuse osutamine, tegemist on tema sissetulekuallikaga. Erakonna valimisreklaamikampaania tegemine on ajamahukas ja teiste klientide teenindamine samal ajal on raske või võimatu. PP osutas teenust tema kontrolli all oleva äriühingu kaudu. Teistelt isikutelt ostis teenuseid ja kaupu kolmas isik, mitte PP; 3) tegemist on keelatud annetusega sõltumata sellest, et kolmas isik ei ole loobunud tasu nõudest. Kuni kaebaja ei ole kolmandale isikule tasumata jäänud tasu maksnud, on tegemist keelatud annetusega. Kaebaja sai kasutada teenust tingimustel, mis ei olnud teistele kättesaadav; 4) kaebaja selgitused, et ta ei teadnud, et osa arveid jäi esitamata, ei ole usutavad. Kaebajal olid rahalised probleemid. Ta väljastas kolmandale isikule garantiikirjad ja organiseeris suurtoetajatelt kolmandale isikule/PP-le laenu andmise. Kolmanda isiku seletused, et kaebaja lubas raha hankida ja palus arvete esitamisega seni oodata, et võlgu jäämist vastustaja ees varjata, on usutavad. Tasumata jäänud arvete esitamine ei olnud kolmanda isiku huvides, sest see oleks vähendanud käibemaksu riigile maksmise tõttu tema raha. Olenemata kaebaja teadmisest, ei muutu keelatud annetus olematuks ega välista vastustaja õigust teha kaebajale ettekirjutus keelatud annetuse tagastamiseks; 5) puudub alus kahelda

pertide usaldusväärsuses ja erapooletuses. Kõik nad on riiklikult tunnustatud

perdid finantsekspertiisi valdkonnas. Esitatud

pertarvamused on dokumentaalsed tõendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 2 tähenduses; 6) OG

pertarvamus on asjakohane. Temale antud lähteülesanne ei pidanud olema sama lai kui vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olnud

pertarvamuse lähteülesanne. Selleks, et kasutatud metoodika osas arvamust avaldada, ei pidanud OG kõiki kulusid ja arvutusi kontrollima. Metoodika osas on võimalik üldhinnang anda ka valdkonna praktikale tuginedes; 7) kasutati metoodikat, mille kohaselt tegi

pert kindlaks kõik kaebaja huvides tehtud kolmanda isiku maksed, lahutas nendest kaebaja tasutud maksed ja korrutas tulemi läbi reklaamiagentuuride võrdlusgrupi keskmise brutokasumi marginaaliga; 8) arvet saab pidada seotuks kaebajaga, kui arvel on viide kaebajale või tema kampaaniale. Sellised arved ei ole seotud teiste isikutega. Tõendatud pole kaebaja kahtlus, et arved võisid olla seotud teise organisatsiooniga. Põhjust pole arvata, et kolmas isik ja tema lepingupartner ei suudaks aru saada, kelle huvides reklaami tehti. Kolmas isik väitis, et ainult kaebaja jäi võlgu ning teised tasusid oma arved. Teenuste eest tasumist kinnitasid nii Tallinna Linnakantselei kui ka MTÜ Ausad Valimised. Kaebaja pole toonud esile arvet, mida saaks siduda teise isikuga peale kaebaja; 9) arvete väljastajad kinnitasid osa arvete seost kaebajaga. Usaldusväärsed on sellised kinnitused, millel on kinnituse andja allkiri. Kuna

pert kajastas kuluarvestuses vaid arveid, mille kolmas isik oli tasunud ja mille saaja on kätte saanud, puudub põhjus esitada kinnitus, mis ei vastaks tõele. Kinnituse esitajate majanduslik olukord ei sõltu kinnitusest; 14

perdile. Tarnijad jäid oma kinnitustele kindlaks ka pärast kaebaja esitatud järelepärimisi; 11) usaldusväärsed ei ole need kinnitused, mis saadeti e-kirja teel PP-le, ja millest on tehtud väljatrükk. Väljatrükk ei loo piisavat kindlust, et selline kinnitus edastati. Kolmandal isikul on asja lahenduse vastu isiklik huvi. Samadel põhjendustel ei ole usaldusväärne ka tõendi vormis, kuid ilma allkirjata kinnitus. Miski ei tõenda, et kinnituse andis sellelt nähtuv isik. Erandiks on LL

1. juunil 2016 saadetud e-kiri, kuna selle õigsust kinnitas ta kaebajale
2. mail
3. Teiste kinnitustega ei oleks tohtinud seega ilma täiendava kontrollita arvestada; 12) osa arveid on kaebajaga seotud üksnes kolmanda isiku või PP kinnituste alusel. Vastustaja pole põhjendanud, miks ta pidas kolmanda isiku ja PP selgitusi usaldusväärseteks.

pert ja vastustaja pole selgitanud, millised teised tõendid võimaldavad neid arveid kaebajaga siduda või miks ei ole arvete väljastajatelt kinnitusi küsitud. Asjast huvitatud isiku enda selgitused ilma tõenditeta ei ole piisavad, et kohustada kaebajat raha maksma. Kui erapooletuid tõendeid ei ole võimalik koguda, tuleb tõendamata arved jätta tähelepanuta. Kui vastustaja leiab, et kolmanda isiku ja PP selgitused on usutavad, tuleb seda põhjendada. Kohus ei saa põhjendusi haldusorgani asemel ise välja mõelda. Kuna kohtul ei ole kõiki kuluarveid, kolmanda isiku raamatupidamisdokumente ja pangakontode väljavõtteid, ei ole kohtul võimalik kolmanda isiku ja PP selgituste usaldusväärsust hinnata; 13) vead tõendite kogumisel olid olulised, kuna võisid mõjutada kaebajalt nõutava summa suurust ning seetõttu tuleb ettekirjutus tühistada; 14) 10. oktoobri 2018. a

pertarvamuses tugineti AS-i SEB Pank 19. septembri 2018 tõendile nr 16-1.1/K22321324/1 ja Danske Bank AS Eesti filiaali edastatud tabelile, mis kinnitavad kolmanda isiku kontolt tehtud ülekandeid konkreetsetele isikutele konkreetsetes summades konkreetsetel kuupäevadel konkreetsete selgitustega. Mõlemad kinnitused on pangaesindajad allkirjastanud. Puudub tõsiselt võetav alus nende kinnituste usaldusväärsuses kahelda. Vastustajal ei tulnud nende ülekannete kontrollimiseks täiendavalt analüüsida kolmanda isiku pangakontode väljavõtteid; 15) kolmanda isiku lepingupartnerite kinnituste, millega kinnitati arvete tasumist või nõuete tasaarveldamist, usaldusväärsuses puudub alus kahelda; 16)

pertarvamuses selgitati, et kolmas isik on

1. a-l tasunud Clear Channel Estonia OÜ arved nr 9458R ja 9460R inkassofirmale AS-le Fector. Esitatud tõendist ei ole tasumist näha, sh pankade kinnitustest. Ettekirjutusest ei nähtu, et vastustaja oleks seda tasumist kontrollinud. Tegemist on väitega, mille tõele vastavust ei saa kontrollida ega ettekirjutuse õiguspärasust tuvastada. Vastustajal tuleb koguda haldusmenetluses täiendavad tõendid; 17) kaebajaga seotud kolmanda isiku kulude-tulude hulka ei ole arvatud võlga 87 123,20 eurot OÜ Tuisk Film Production ees; 18) kaebajalt kolmanda isiku kasuks vahekohtu otsusega välja mõistetud 275 000 eurot ei saa arvestada kolmanda isiku
2. a tulu hulka. See tasuti kolmandale isikule pärast vahekohtu otsust. Tulude kajastamises ei ole viga tehtud. Kui seda summat oleks tulnud kajastada
3. a tuluna, ei mõjutanuks see asja lahendust. Kasumimarginaal on kohaldatud kaebajaga seotud tulude-kulude vahele tervikuna, mitte erinevate aastate lõikes; 19)

pert on õigesti lähtunud brutokasumi marginaalist. Vaidluse all on, kas kolmas isik jättis kaebajale osa teenuste eest arved esitamata ja kaebaja nende eest tasumata. Selleks tegi

pert 15

pertarvamus tuleb seega jätta tähelepanuta; 20) brutokasumi marginaali kasutamise eesmärgiks on kontrollida kolmanda isiku väidet, et ta ei ole kaebajale kõigi kulude eest arveid esitanud ja kaebaja ei ole talle kõiki kulusid hüvitanud. Kolmandal isikul puuduvad dokumendid, mis võimaldaksid selliseid kulusid (tegevuskulud, tööjõukulud) välja arvutada. Selle tõttu on alternatiivse meetodina kasutatud brutokasumi marginaali võrdlemise meetodit; 21)

pert ei moodustanud brutokasumi marginaali tuvastamiseks võrdlusgruppe valesti. Naaberriikide reklaamiettevõtjatega arvestamine ei ole ilmselgelt ebaõige. Viimati märgitut kinnitas OG oma

pertarvamuses. Tegemist on sarnases õiguslikus keskkonnas tegutsevate ettevõtjatega ning majanduskeskkond ei ole oluliselt erinev. Eesti Konjunktuurinstituudi 2018. a uuringust nähtub, et Eesti reklaamiagentuurid osutavad teenuseid ka välisturule. Euroopa Parlamendi valimised toimuvad kogu Euroopa Liidus üheaegselt. Isegi kui teistes riikides ei toimu valimiskampaaniad samal ajal kui Eestis, siis mingil ajahetkel need toimuvad. Ajavahemikul 2009–2016 toimus ka teistes riikides valimiskampaaniaid. Võrdlusgrupi riigid on suuremad, mis võimaldavad teenust odavamalt pakkuda. Konjunktuuriinstituudi andmetel olid Lätis ja Leedus tööjõukulud soodsamad; 22) võrdlusgrupi moodustamise ja tulemuste analüüsimise ajal oli võrdlusgrupi ja kolmanda isiku tegevusvaldkonnad samad. 44 ettevõttest koosnev võrdlusgrupp ei ole ilmselgelt ebapiisav. Suurema grupi moodustamiseks puudusid sarnased reklaamiagentuurid. Kuna brutokasumi marginaali arvutamisel ei võeta arvesse tegevus- ega tööjõukulusid, ei ole töötajate arv oluline näitaja. Indikaatoriks on ka kolmanda isiku teistele klientidele kohaldatud märkimisväärselt kõrgem kasumimarginaal. Võrdlusgrupi hulka ei tulnud arvata meediaagentuure. Kolmanda isiku põhitegevusala oli 2009–2015 reklaamiagentuur. Ka majandusaasta aruannetes on välja toodud, et tegeleti reklaamindusega. Avalikkusele oli teada, et kolmas isik teostas kaebaja valimisreklaami. Kolmas isik ei vahendanud üksnes kaebajat ja meediaettevõtteid, vaid ta tegi ka sisulist tööd. Ka reklaamifirmad tegelevad reklaami vahendusega. Kuna ka teised reklaamiagentuurid osutavad meediavahendusteenust, kajastub see ka nende kasumimarginaalides. Kuna kolmas isik oli reklaamiagentuur, mitte meediaagentuur, ei tulnud analüüsida meediaagentuuride kasumimarginaale. GT lähenemine ei ole selles osas õige; 23)

perdi tuvastatud kasumimarginaal ei ole liiga kõrge. Marginaal arvutati kolmanda isikuga võrreldavate ettevõtete kasumimarginaali keskmisena. Turu keskmine marginaal tasandabki võimalikke erinevaid marginaale. Samuti oli kolmanda isiku teistele klientidele kohaldatud marginaal märgatavalt kõrgem. Seega lähtuti kaebajale soodsamast lahendusest; 16

§ 1211

lg 2 p 2 alusel tuleb keelatud annetus tagastada selle teinud isikule; 28) ettekirjutusega peale pandud kohustus ei ole aegunud.

ega HMS ei näe ette tähtaegu, mille jooksul tuleb ettekirjutus teha. Samuti ei näe need ette aegumistähtaega. Vastustaja selgitas, et sai keelatud annetusest teada

1. märtsil 2018, kui kolmas isik sellest ERJK-d teavitas. Õhtulehe
2. septembri
3. a artikkel „Toobali antud 450 000-eurone garantiikiri võib kogu Keskerakonna põhja viia“ ei ole asjakohane, kuna see ei räägi kolmanda isiku esitamata jäänud arvetest. Viidatud teavet hoiti saladuses. Ettekirjutus tehti
4. aprillil 2019 ehk aasta pärast teavitust. Viidatud perioodi jooksul analüüsiti

pertarvamust, küsiti selgitusi ja teavet. Tegemist oli mahuka asjaga. Mõistlikku menetlustähtaega pole ületatud; 29) kui kohaldada tuleks aegumistähtaega, tuleks lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 149. 10-aastast tähtaega pole rikutud. Omavalitsuste volikogude valimised olid 18. oktoobril 2009. Arve nr 00609 tasuti 8. aprillil 2009; 30)

-i normid ei riku õiguskindluse põhimõtet. Ka varem kehtinud

-i normid ei näinud aegumistähtaega ette. Aegumistähtaja kehtestamine on seadusandja pädevuses ning tegemist pole üldkehtiva põhimõttega. Eraõiguses on 10-aastane aegumistähtaeg.

ei pea lühemat aegumistähtaega sisaldama; 31) ettekirjutusele kirjutas alla vastustaja esimees. Kuna koosolekul osales 9 liiget, oli see otsuse vastuvõtmisel otsustusvõimeline. Protokoll ei pea sisaldama kõike koosolekul räägitut ja sellest ei pea nähtuma otsuse põhjendusi; 32) kaebajal oli võimalus esitada arvamus kahe kuu jooksul ehk kuni

1. jaanuarini
2. Kaebaja sai veel
3. veebruari
4. a kirjas selgitada täiendavate tõendite kogumise vajadust. Kaebajal oli seega piisavalt aega, et enda seisukoht esitada. Kaebaja enda risk oli see, kui ta ei hakanud varem tõendeid koguma; 33)

perti ei kaasatud haldusmenetlusse

perdina, vaid tema

pertarvamust käsitati dokumentaalse tõendina.

perti ei tulnud kaasata ega ära kuulata. Kuna vastustaja ei viinud menetluses läbi

pertiisi, ei tulnud kaebajale selles küsimuses tagada võimalust osaleda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. ERJK taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist. ERJK taotleb alternatiivselt uue otsuse tegemist, millega tühistataks
2. aprilli
3. a ettekirjutus osaliselt ning vähendatakse vaidlustatud ettekirjutuses tagasimaksmisele kuuluvat summat kohtu poolt vajalikuks peetud ulatuses või kohustada vastustajat muutma vaidlustatud ettekirjutust kohtuotsuses märgitut arvestades. Apellant esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) apellant vaidlustab halduskohtu otsuse osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud; 17

perdile. Vastustaja ei oska selgitada, miks 10. oktoobri 2018. a

pertarvamuse lisas 4 olev e-kirja väljatrükk ei näita, et see saadeti

perdile. Kui kohus oleks sellele tähelepanu juhtinud, oleks vastustaja saanud esitada väljatrüki, millest nähtub edastamise fakt. Olemas on digitaalselt allkirjastatud kinnitused AS Eesti Meedia arvete kohta, mille vastustaja oleks saanud kohtule edastada; 3) halduskohtu hinnangul ei olnud PP kinnitused selle kohta, et arved olid seotud kaebajaga, usaldusväärsed. Vastustaja küsis kolmandalt isikult selgitusi nende arvete kohta, millelt ei nähtunud otsest seost kaebajaga ning mille olemasolu tarnijad polnud kinnitanud. Vastustaja pidas PP kinnitusi usaldusväärseteks, kuna ka teised tõendid kinnitasid PP selgitusi. Halduskohus oleks pidanud võimaldama esitada täiendavaid tõendeid. Kohtu etteheide puudutab järgmisi arveid: a) Kalev Chocolate Factory arved nr 0000258248-1, 09/378476 ja 09/380348, (2307,05 eurot). PP selgituste kohaselt kajastasid need arved kaebaja huvides 2009. a Euroopa Parlamendi valimiskampaania tarbeks tellitud maiustusi. 5. juuli 2020. a

pertarvamuse lisa 1 koosseisus on kolmanda isiku tellimus FIE-le Rasmus Arm, kujundamaks maiustuste ümbrispaberid. Need tõendid kinnitavad seletuste usaldusväärsust;

1. b)Bring Express Eesti OÜ arved nr 67882, 68299, 69264 (218,25 eurot). PP selgituste kohaselt kajastasid arved 2009. a Euroopa Parlamendi ja KOV volikogude valimiskampaaniate ajal osutatud transporditeenuseid. Arvete seotus kinnitavad arvete spetsifikatsioonid, mille kohaselt oli tegemist transpordiga Keskerakonna kontorisse või kontorist mujale;
2. c)Eesti Post AS-i arve nr A193788 ja viivisarve nr VA00016933 (34 113,43 eurot). PP selgituste kohaselt oli tegemist 2009. a Euroopa Parlamendi valimiste tarbeks ajalehtede kodudesse kandmisega. Arve seost kaebajaga kinnitab 8. jaanuaril 2010 sõlmitud kolmepoolne maksekokkulepe AS Eesti Post, kolmanda isiku (võlgnik) ja kaebaja (käendaja) vahel. Maksekokkuleppes kinnitasid osalised, et kõnealune arve on tasumata.

pert analüüsis kolmanda isiku pangakontot ning ei tuvastanud ajavahemikul 1. jaanuar – 30. juuni 2009 vastavas või suuremas summas raha laekumist;

1. d)Greenmarketing OÜ arve nr V012011 (1536 eurot). Greenmarketing OÜ vastas PPA-le kriminaalasjas, et teostas kaebajale Riigikogu valimiskampaania ajal trüki- ja välimeediareklaamide kujundamist ja trükifailide ettevalmistamist. Selle kohta on ka vaatlusprotokoll;
2. e)C arved nr 8 ja 14 (jrk 231-232) (837,25 eurot). PP selgituste kohaselt kajastasid need kaebaja 2009. a Euroopa Parlamendi ja KOV volikogude kampaaniamaterjalide tõlkimist;
3. f)Ofset OÜ arve nr 131766 (216 eurot). PP selgituste kohaselt kajastasid need 2013. a KOV volikogude valimisplakateid „Edgari kohvik“;
4. g)Printall AS arved nr 19310768, 19310769, 19310771, 19310772, 19960094, 19960099, 19960107 (6122,12 eurot). PP selgituste kohaselt oli tegemist väljaannete trükkimisega 18

pertarvamuse kohaselt oli tegemist trükistega, mida AS Eesti Post kandis arve nr A193788 kohaselt kodudesse. Printall AS edastas 22. juunil 2018 PPA-le kirja, millest nähtub kirjavahetus kaebaja toonase tegevsekretäriga, mille kohaselt Printall AS-le edastati trükigraafik ja paluti arved esitada PP e-mailile. Trükiste nimekiri kattus arvete spetsifikatsioonidega;

1. h)Puffet Invest OÜ arve nr 1400371 (8961 eurot). PP selgituste kohaselt oli tegemist kaebaja 2014. a Euroopa Parlamendi valimisreklaami (94 000
2. tk)otsepostitusega. Nimetatut kinnitab ka kolmanda isiku ja Puffet Invest OÜ kirjavahetus, mis esitati 5. juuli 2020. a

pertarvamuse lisas 1;

1. i)R.I.I.A OÜ arve nr 298 (1992 eurot). PP seletuste kohaselt oli see kaebajaga seotud üksnes osaliselt. Arve spetsifikatsioonis on alates 15. reast kõik kulud nimetusega Keskerakonna „Rohelise tule“ visuaalide loomine ja presentatsioon. Viimati märgitut kinnitab R.I.I.A OÜ kinnitus, mis on esitatud kohtule kolmanda isiku 4. septembri 2020. a menetlusdokumendi lisana 14;
2. j)RH arve nr 2 (240 eurot). PP selgitas, et RH tegi 8 naisele 2011. a Riigikogu valimistel fotosessioonide tarbeks meiki;
3. k)Scriba OÜ arved nr 220/09 ja 247/09 (47,75 eurot). PP selgituste kohaselt oli tegemist 2009. a KOV volikogude valimistega ning selle raames valimismaterjalide eesti keelest vene keelde tõlkimisega;
4. l)Skyline Media OÜ arve nr Sl07-1 (600 eurot). PP selgituste kohaselt filmiti 2013. a KOV volikogude valimise tarvis Moskva õigeusu patriarhi külastust Lasnamäe kirikus;
5. m)Tatjana Verhoustinskaja FIE arve nr 7/2009 (543,57 eurot). PP selgituste kohaselt oli tegemist raamatu „Peaminister“ 5. ptk tõlkimisega eesti keelest vene keelde, kasutamaks seda 2009. a valimiskampaanias; 4) kui kalkulatsioonidest tuleks siiski välistada kolmanda isiku need kuluarved, kus on üksnes PP selgitused, tuleks ettekirjutuses olevat summat vähendada 7748,39 euro võrra; 5) halduskohus heitis ette, et pole tõendatud asjaolu, et kolmas isik oleks Clear Channel Estonia OÜ arved nr 9458R ja 9460R (7397,91 eurot) tasunud AS-le Fector. 10. oktoobri 2018. a

pertarvamuse lisas 5 on Clear Channel Estonia OÜ

1. augusti
2. a kinnitus, mille kohaselt Fector AS tasus talle laekunud arved Clear Channel Estonia OÜ-le
3. ja
4. aprillil 2010.

pert tuvastas pangakontosid kontrollides, et kolmas isik tasus Fector AS-le 2520,68 eurot. Maksekorraldustest nähtub, et kolmas isik tasus

1. ja
2. aprillil 2010 AS-le Fector vastavalt 3195,59 ja 6722,99 eurot ehk kokku 9918,58 eurot. Seega maksis ta 2520,68 eurot rohkem ja seda seega vaidlusaluste arvete eest; 6) täiendavaid kinnitusi ei olnud võimalik saada 4791,60 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses (s.o 3,8%). Seega ei ole tõenäoline ega usutav, et PP oleks kinnitanud arveid, millel puudub seos kaebajaga. Selles osas täiendavate tõendite kogumine pole võimalik või oleks ebamõistlikult raske, kuna teave pole säilinud, töötajad on vahetunud, möödunud on pikk aeg jne. Arvamus, et keelatud annetuse tegija sooviks tingimata annetust tagasi, ei ole õige, mida kinnitab ka vastustaja varasem praktika; 7) halduskohus rikkus uurimispõhimõtet, kui ei selgitanud vastustajale, milliseid tõendeid tuleb väite tõendamiseks esitada; 8) kaebajale oli haldusmenetluse käigus tagatud piisav aeg ning võimalus esitada kõik tema vastuväited, kuid ta seda ei teinud. Üldsõnaline väide, et arvete seotus kaebajaga ei ole 19

pertarvamuses esitatud väited ei leidnud kinnitamist, mistõttu pole selle tõendi saamise kulu 8250,96 eurot põhjendatud. Täiendavalt tõendamist vajasid arved 199 375,67 euro ulatuses ehk u 20%. 7. Kolmas isik taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist. Kolmas isik taotleb alternatiivselt vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist konkreetse summa ulatuses. Apellant esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) halduskohus

is otsuse p-des 15.2, 15.3, 15.4, 16.3 ja 28; 2) halduskohus tegi üllatusliku otsuse ja rikkus uurimispõhimõtet, kuna ei teinud menetlusosalistele ettepanekut esitada täiendavad tõendid. Tegelikkuses on olulises ulatuses tõendid olemas. Uurimispõhimõtte rikkumise tõttu tuleb täiendavad tõendid esitada ringkonnakohtule; 3) halduskohus rikkus menetlusökonoomia põhimõtet, kui jättis ettekirjutuses kajastatud summa vähendamata; 4) Ring Ajas OÜ, Catering Service OÜ, Stickit OÜ juhatuse liikme ja AS Eesti Meedia tollaegse juhatuse liikme kinnitused saatis PP kohe

perdile edasi. Seega ei esine halduskohtu otsuse p-s 15.2 väidetud probleemi. Halduskohus ei andnud võimalust esitada tõendeid selle kohta, mis lükkaksid ümber halduskohtu väidetud probleemi; 5) halduskohus leidis

likult, et tõendatud pole see, et kolmas isik on tasunud Clear Channel Estonia OÜ arvete nr 9458R ja 9460R eest. Clear Channel Estonia OÜ ehk arvete väljastaja kinnitas kolmandale isikule, et inkassofirma Fector AS on need talle tasunud. 10. oktoobri 2018. a

pertarvamuse p-s 3.1 kinnitatakse, et kolmanda isiku pangakontolt nähtub, et ta tasus Fector AS-le arvete eest ja viivise 2520,68 eurot. Fector AS pole kolmandale isikule arvet väljastanud, vaid tasumise aluseks olid Clear Channel Estonia OÜ arved, mistõttu ei saanud pankade kinnitused kõnealust tasumist puudutada. Viimati märgitud asjaolu kinnitavad maksekorralduse koopiad; 6) halduskohus leidis otsuse p-s 15.3, et üksnes PP kinnitusest ei piisa. Samas ei analüüsinud ta kolmanda isiku menetlusdokumendi lisasid 2, 5 ja 14, mis koos arvetega kinnitavad 53 486,37 euro ulatuses kaebaja huvides teenuse osutamist. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oli üksnes 4248,63 euro ulatuse jäänud üles arveid, mille seose kohta kaebajaga puudusid täiendava tõendid peale PP usaldusväärsete selgituste. Pärast halduskohtu otsuse tegemist esitati kolmandale isikule täiendavad kinnitused ning üksnes 885 euro ulatuses on arved jäänud täiendavate kinnitustega katmata ning 56 850 euro ulatuses on seosed tõendatud. Kalev Chocolate Factory AS-i arvete seotust kaebajaga kinnitab lisaks PP selgitustele ka arvetel 20

perdid pole teenuste hindu välja selgitanud, vaid on analüüsinud brutokasumi marginaale. Kui tööd oleks osaliselt tehtud tasuta, pole tõendatud, et selle tegi kolmas isik, mitte PP. Kõik lepingulised tööd on arveldatud ja nende eest on tasutud. Väidetavast mitte arvestatud tööst ei olnud kaebaja teadlik. Kolmanda isiku väidetavalt saamata jäänud müügitulu ei saa kindlaks teha valitud meetodiga. GT

perdid tuvastasid, et kolmandal isikul ei jäänud tulu saamata, kui ta osutas kaebajale teenust; 3) vaidlustatud ettekirjutuses tuvastati, et kaebaja on tasunud kõik kolmandalt isikult saadud arved ja kaebaja on täiendavalt tasunud 275 000 eurot arbitraažikohtu otsuse alusel. Kaebaja tasus kolmandale isikule 2 528 424,98 eurot. Kolmas isik tegi kaebaja huvides kulutusi 2 258 279,61 euro ulatuses. Seega osutas kolmas isik kaebajale teenust 270 145,37 euro ulatuses. Kui kõrvale tuleb jätta halduskohtule esitatud tõendid, on summa veelgi suurem. Kolmanda isiku osad kuuluvad PP-le, seega läks raha temale; 4) halduskohus rikkus uurimispõhimõtet, kui jättis 19. novembri 2020. a

pertarvamuse ja kaebaja

1. novembri
2. a seisukoha asja materjalide juurde võtmata. Kaebaja taotleb, et ringkonnakohus võtaks AV arvamuse vastu; 5) ei esine annetust

§ 123lg 1 mõttes. Annetus eeldab vabatahtlikku loovutust, mis praegusel juhul puudub. Kolmas isik ei ole tahtnud tasuta tööd teha ja ta pole oma väidetavast 21

-i mõttes liiga soodsalt. Seejuures tuleb eristada reklaamiteenust (intellektuaalne loovtöö) vahendusteenusest (s.o madala lisandväärtusega töö). Kolmanda isiku osutatud reklaamiteenus moodustas väikese osa, valdavalt osutati vahendusteenust. Kolmandal isikul puudusid loovtööd tegevad töötajad, kontor ning tema ärimudel oli üles ehitatud alltöövõtjate töö vahendamisele; 8) kohus ei selgitanud välja kolmanda isiku ja kaebaja õigussuhte sisu. Kolmas isik väidab, et ta oleks pidanud saama tasu käsundita asjaajamise normide alusel, mitte lepingulisel alusel. See välistab ERJK arusaama, et kolmas isik osutas teenust lepingulisel alusel. Kaebaja tellis selliseid teenuseid mahus, milles oli kokku lepitud. Selles osas esitas kolmas isik ka arved. Kolmanda isiku töö ja kasum pidi mahtuma kokkulepitud tasu sisse. Kui tegemist on käsundita asjaajamisega, piirduvad nõuded kulutuste hüvitamisega ja professionaalse teenusepakkuja puhul mõistliku tasuga; 9) väidetava töö tegija on tuvastamata. Kui PP tegi kaebaja tellimata ja kolmanda isiku arvestamata intellektuaalset tööd, oli tegemist füüsilise isiku tegevusega; 10) liiga väike marginaal ei saa olla keelatud annetus. Juriidilise isiku turu keskmisest väiksem kasumimarginaal erakonnale teenuse osutamisel ei ole üldse (keelatud) annetus. Ükski teenuse osutaja ei saa eeldada, et tal õnnestub teenust pakkuda keskmise kasumimarginaaliga. See selgub tagantjärele majandustulemusi analüüsides. Erakond ei tea, kas teenust osutatakse turu keskmise kasumimarginaaliga. Brutokasumi marginaal ei sõltu üksnes sellest, millise hinnaga teenust müüakse, vaid sellest, kui hästi teenuseosutaja suudab oma kulusid kontrolli all hoida või milline on tema ärimudel. Kolmas isik teenis kaebajalt PP-le u 300 000 eurot. ERJK pole tõendanud, et teised turuosalised ei saa teenust osta samadel tingimustel; 11) annetuse tegemine eeldab saaja teadlikkust. Vastupidine välistab võimaluse loobuda keelatud annetusest ja vältida seeläbi õiguste rikkumist. Kaebaja ei teadnud arvete esitamata jätmisest. Halduskohus jättis

likult PT üle kuulamata, kes oleks saanud avada kaebaja ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppe sisu. Kolmanda isiku raamatupidamise aruandlus tõendab seda, et mingeid esitamata arveid ei olnud; 12) halduskohus on

likult leidnud, et kolmas isik viis läbi kaebaja kõik valimiskampaaniad. Kolmas isik osales välise konsultandina, kuid kampaaniad viis läbi kaebaja juhtkond, töögrupid ja kandidaadid. Kaebaja kasutas veel teisigi väliseid konsultante. Kohus ei pidanud usutavaks seda, et kaebaja ei teadnud teenuste osalist mitte tasumist. Tegemist on faktiküsimusega, mida pidi tõendama vastustaja. Tõendatud pole see, et kaebaja lubas raha hankida ja palus kolmandal isikul seni arvete esitamisega oodata ja võlgu jäämist varjata; 13) kasutatud

perdi valitud metoodika ei sobi. Metoodika, mille kohaselt kolmanda isiku tehtud kulud kaebaja huvides tuleb korrutada reklaamiagentuuride keskmise 22

pert ei võtnud arvesse kaebaja huvides teenitud vahendustasusid; 14)

perdi arvutatud väidetav saamata jäänud tulu on põhjendamatult kõrge. Halduskohus jättis põhjendamatult käsitamata GT

pertarvamuse ja seal analüüsitud ärikasumimarginaali. GT

pertarvamuses on kinnitatud, et brutokasumi marginaal ei aita kindlaks teha kolmanda isiku saamata jäänud tulu suurust. ERJK kasutatud

perdi brutokasumi marginaalist lähtumine tähendaks seda, et kolmas isik on ligi 20 korda kasumlikum kui keskmine võrdlusettevõte. Kolmanda isiku tegelik ärikasumimarginaal ajavahemikul 2009–2016 oli 3,7% ning ERJK

perdi korrigeeritud kasumimarginaal oli 23%. Võrdlusettevõtete ärikasumi marginaal on 1–4%; 15) kohus leidis

likult, et kaebajaga seotud kõikidele kuluarvetele reklaamiagentuuride brutokasumi marginaalide liitmisel on võimalik selgeks teha kaebajaga seotud kolmanda isiku hüpoteetiline müügitulu. Reklaamiteenus on kulukas töö, kui reklaamifirma ise reklaami toodab. Meediapindade vahendusteenus on lihtne ja väikese panusega töö. Valdav osa kuluarvetest seondub meediaagentuuri tööga. Vale on see, et iga loovtöö vahendamisega oleks õigustatud 38% suurune marginaal ehk kuludele 62% suuruse juurdehindluse lisamine. Kolmas isik pole tõendanud, et ta oleks ise midagi loonud. Loovtööd tegid kolmanda isiku alltöövõtjad ning kolmas isik tegeles nende ettevõtjate töö koordineerimise ja vahendamisega. Loovtööd teinud ettevõtjate arved sisaldavadki juba kõrgeid marginaale, mille kaebaja on tasunud. Kliendi kasumlikkuse arvestamisel tuleb arvestada meediaettevõtete poolt vahendajale makstud kick-back tasusid, mis suurendavad vahendaja kasumlikkust. Marginaali rakendati valimatult kõigile arvetele, tegemata kindlaks seda, mis on vahendusteenus. Kolmanda isiku peamine müügikulu on kulutused reklaami

poneerimisele (reklaamipinna ostmine teles ja raadios, tänavareklaami pindade pakkujatelt ja edasimüük kaebajale). Puudub põhjus, miks peaks üksnes arvete vahendamise eest maksma meediaettevõtte küsitavale tasule veel lisaks 62% suurust juurdehindlust vahendajale ja tagama talle 38% marginaali. Sellises olukorras ostaksid tellijad teenust vahetult tarnijalt; 16) võrdlus kolmanda isiku teiste klientide ja kaebaja vahel ei ole asjakohane. Vale marginaali arvestus kanti

likult üle kolmanda isiku teistele klientidele. Kaebajale ei võimaldatud juurdepääsu kolmanda isiku raamatupidamisdokumentidele ega kontoväljavõtetele. Seetõttu puudub terviklik ülevaade kolmanda isiku tuludest ja kuludest. Kolmanda isiku enda otsustada on see, millise hinnaga ta oma teenust teistele isikutele müüb; 17) kohus

is, kui leidis, et kolmanda isiku vahendustasusid ei tulnud kaebajaga seotud tulukulu arvestuses arvesse võtta. Reklaami tellija maksab kulud ning kasumi teenib reklaamiagentuur meediapindade pakkujatel teenitava komisjonitasu kaudu. ERJK

pert leidis, et kolmas isik teenis kaebaja huvides tegutsedes vähemalt 70 858,70 eurot vahendustasu. Võimalik, et see summa oli suurem; 18) ettekirjutuses nõutav summa sisaldas

likult käibemaksu. ERJK

pert on kulusid käsitanud kord käibemaksuga, kord ilma. Kolmas isik on käibemaksukohustuslane ja saanud sisendkäibemaksu maha arvata. ERJK

pert väitis istungil, et kolmas isik ei esita kaebajale arvet ega tasuks käibemaksu. Raamatupidamine ja finantsaruandlus toimub ilma käibemaksuta; 19) GT

pertarvamustega on tõendatud, et kolmandal isikul puudus saamata jäänud tulu; 20) ettekirjutus oli formaalselt õigusvastane. Annetuse tagastamise nõue rikub kaebaja õigustatud ootust. Õhtulehe 2016. a artiklist pidi järelduma, et tegemist võis olla keelatud 23

pertarvamuse asja materjalide juurde võtmata jätmist. ERJK esitas kokkuvõtlikult järgmised seisukohad: 1) halduskohtu otsuse põhjendused ei oma mõju kaebaja õigustele; 2) oluline pole, kas kolmas isik on tegutsenud kasumlikult või kahjumlikult. Kolmanda isiku osutatud reklaamiteenus oli keelatud annetus. Kolmas isik ei osutanud teenust turutingimustel. Paika ei pea väide, et väheste töötajatega reklaamiagentuur ei ole võimeline teenima aastas miljon eurot müügitulu. Kaebaja poleks kolmandale isikule vabatahtlikult tasunud 275 000 eurot, kuna ta vaidlustas selle; 3) halduskohus jättis õigesti AV

pertarvamuse asja juurde võtmata. Halduskohus selgitas GT

pertarvamuse puudusi, kuna see ei võimalda välja selgitada, kas kaebajale osutati teenust kahjumlikult. Kolmanda isiku brutokasumi marginaal kaebajale teenuse osutamisel oli 6,5% ja teistele isikutele 50,5%; 4) pikaajalist võlgnevust saab käsitada keelatud annetusena; 5) kolmas isik ei tegutsenud pelgalt teenuse vahendamisega, vaid ta töötas välja kampaaniaid ja viis neid läbi. Selline tasuta teenus oli keelatud annetus; 6) kaebajale pole osutatud lisatöid, vaid talle osutati kampaaniate korraldamise teenust tasustatud turuhinnast oluliselt madalamalt (tasuta) ja see lõi kaebajale konkurentsieelise; 7) keelatud annetus ei sõltu sellest, kas tegemist on lepingulise või lepinguvälise suhtega, samuti sellest, millise lepingulise suhtega on tegemist; 8) kaebaja pole tõendanud oma hüpoteesi, et tegemist oli PP vabatahtliku tööga. Reklaamiteenust osutas kolmas isik; 9) asjaolusid kogumis hinnates on ilmne, et kaebaja pidi osa teenuste eest jätma tasumata või nende eest tasumine pidi toimuma määramatus tulevikus; 10)

§ 123ei näe ette teo subjektiivset koosseisu.

Usutav pole kaebaja selgitus, et ta ei teadnud, et kolmas isik jättis talle teenuste eest osaliselt arved esitamata; 11) prokurör tuvastas kriminaalasjas nr 18700000029, et kaebaja on toime pannud keelatud annetuse vastuvõtmise suures ulatuses; 12) tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väide, et välja tuleb selgitada, kas kolmas isik osutas kaebajale teenust, millistes mahtudes ja mis on selle turuhinnaks ning kas kaebaja jättis selle eest tasumata. Sellist väidet pole haldus- ega halduskohtumenetluses esitatud. Kaebaja pole tõendanud, et kolmas isik oleks oma tööd hinnanud tunniarvestuse alusel. Selline arvestus puudub. Kehtiv õigus ei kohustas valima kindla metoodika kasuks; 13) väide, et kaebajal ei lasunud kohustust osta teenust turuhinnaga, pole õige. Kui erakonnale osutatakse teenust alla turuhinna, on tegemist keelatud annetusega; 14) brutokasumi marginaali suurus on õigesti kindlaks tehtud; 24

on PS-ga kooskõlas; 18) kaebaja menetluskulusid on õigesti vähendatud.

1. Kolmas isik taotleb vastuses kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ning ERJK apellatsioonkaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kolmas isik tegutses kaebaja reklaamiagentuurina, kuna teostas kaebaja valimiskampaaniad ja reklaamikampaaniad ajavahemikul 2009–2015, sh osaliselt
2. Kogu kampaania strateegiline ja loovjuhtimine toimus kolmanda isiku kaudu. Üldteada on asjaolu, et kaebaja reklaamikampaaniaid korraldas PP. Kolmanda isiku kaebajale esitatud arvetel on valdavalt kirjas reklaamiteenused. Samuti kinnitab eelöeldut RK. Kaebaja huvides tegutses kolmas isik. Kaebajale esitas arved kolmas isik; 2) kolmas isik jättis arved väljastamata kaebaja soovil, sest viimasel puudus nende eest tasumiseks raha. Arved esitati siis, kui kaebaja rahaline olukord võimaldas arveid tasuda. Kolmas isik ei olnud võimeline käibemaksu tasuma, seetõttu ei väljastanud ta arveid (ajavahemikul 2009–2015 oli kolmanda isiku pangakonto keskmine saldo 5927 eurot). Kolmandal isikul oli ES vastu suur usaldus. Teised äriühingud andsid kolmandale isikule laene, mistõttu kaebajal oli võimalik jätta arved esitamata; 3) arvete väljastamata jätmist kinnitab asjaolu, et kaebaja huvides kantud kulude summa ületab kolmanda isiku väljastatud arvete summat (kantud 2 258 279,61 eurot ja tasumiseks esitatud arveid 2 253 424,98 euro ulatuses). Alles arbitraažikohtu otsuse täitmise tulemusena muutus kolmanda isiku ja kaebaja vaheline saldo positiivseks. Omavahelistes suhetes ei lähtutud ajaarvestusest ega tunnipõhisusest. Läbi viidud valimiskampaaniatel ei ole võimalik turuhinda arvutada. Summa on võimalik kindlaks teha üksnes kasumimarginaalil põhineva metoodika alusel. Kolmanda isiku brutokasum ajavahemikul 2009–2016 ei olnud 300 000 eurot, vaid 122 200 eurot ehk 15 250 eurot aastas. Erakondadele valimiskampaaniate tegemine on tavapärasest suurema riskiga ning see toimub turuhinna keskmisest kõrgema hinnaga. Kaebaja on

likult võrrelnud kolmanda isiku brutokasumit teiste äriühingute ärikasumiga. Kolmas isik pole finantsaruandlusega manipuleerinud. Välja on selgitatud õige võrdlusgrupp. Ka kriminaalasjas leiti, et kolmas isik jättis kaebajale üle miljoni euro ulatuses arveid väljastamata. Meediakanalitelt teenitud vahendustasu ei tule arvesse võtta; 4) tsiviilasja menetlus ei mõjuta haldusasja menetlust. Hagi esitati kohtusse pärast ettekirjutuse tegemist. ERJK pole kõiki arveid arvesse võtnud; 5) AV arvamus tuleb jätta asja juurde võtmata. Arvamus esitati halduskohtule hilinenult. AV arvamus pole usaldusväärne. Kui kohus võtab arvamuse vastu, soovib kolmas isik esitada selle ümberlükkamiseks uue arvamuse. 11. Kaebaja taotleb vastuses ERJK ja kolmanda isiku apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus pole uurimispõhimõtet rikkunud; 2) uute tõendite esitamine apellatsioonkaebuses ei ole lubatud. Need tõendid olid valdavas osas halduskohtumenetluse ajal olemas. Seejuures ei oma täiendavad tõendid asjas tähtsust. Ringkonnakohus ei saa uusi tõendeid hinnata; 25

-i erinevad redaktsioonid on keelatud annetusena käsitanud alljärgnevat. 13.1.

§ 121lg 1 (redaktsioonis 1.

jaanuar 2008 – 31. märts 2011) sätestas, et erakonna vara ja vahendite allikaks on üksnes tema poolt põhikirjaga kehtestatud liikmemaksud,

-i alusel saadud eraldised riigieelarvest, füüsiliste isikute annetused ning tulu erakonna varalt. Erakond ei tohtinud vastu võtta anonüümset ega varjatud annetust (

§ 121lg 2).

Varjatud annetuseks loeti mis tahes kaupade, teenuste, varaliste ja mittevaraliste õiguste loovutamist erakonnale tingimustel, mis ei olnud kättesaadavad teistele isikutele (

§ 121lg 3).

Erakond ei tohtinud vastu võtta anonüümset ega juriidilise isiku annetust (

§ 123lg 4).

13.2.

§ 121lg 2 p 3 (redaktsioonis 1.

aprilli 2011 – 31. märts 2014) lubas erakonnal tulu saada ka

-ga kooskõlas tehtud annetusest. Annetus

-i tähenduses oli füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sh teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö (

§ 123lg 1).

Alates 1. aprillist 2014 kehtiva

123 lg 1 käsitab annetusena

-i tähenduses Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatavat rahaliselt hinnatavat hüve, sh teenust, kuid välja arvatud vabatahtlikku tööd. Keelatud on muu hulgas juriidilise isiku annetus ning kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teistele isikutele (

§ 123lg 2 p 2 ja p 3 redaktsioonis, mis kehtib alates 1. aprillist 2011). 26

-i kohaselt oli juriidilisel isikul keelatud erakonnale annetada. Samuti käsitati keelatud annetusena kaupade, teenuste, varaliste ja mittevaraliste õiguste loovutamist erakonnale tingimustel, mis ei olnud kättesaadavad teistele isikutele.

1. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses seisukohal, et kaebaja sai kolmandalt isikult ajavahemikul 2009–2015 keelatud annetuse 1 022 587,84 euro ulatuses. Keelatud annetus väljendus selles, et kolmas isik kui juriidiline isik andis kaebaja kasutusse teenuseid ja kaupu tingimusel, mis ei oleks olnud samadel tingimustel kättesaadavad teistele isikutele (kolmas isik jättis kaebajale arved väljastamata ning kaebaja jättis selles ulatuses kolmandale isikule raha maksmata). Tavapärases majanduspraktikas reeglina ei pakuta kaupu ega osutata teenuseid tasuta või märkimisväärselt soodsamalt, samuti ei jäeta nõuet sedavõrd pika aja jooksul sisse nõudmata.
2. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kui juriidiline isik pakub erakonnale kaupu või teenuseid tingimustel, mis ei ole samadel tingimustel kättesaadavad teistele isikutele, on tegemist keelatud annetusega

§ 123lg 2 p-de 2 ja 3 mõttes.

Tegemist on rahaliselt hinnatava hüvega ning rahaliselt hinnatava hüvega seotud kulusid kannab kasusaaja ehk erakonna (või tema liikme) asemel teine juriidiline isik (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 10.2). Sellise soodustuse andmisega võidakse mõjutada ühe erakonna reitingut, sh valijate eelistusi ning lõppastmes valimistulemusi. Selline rahaliselt hinnatav soodustus võib seega asetada ühe erakonna teiste erakondadega võrreldes soodsamasse positsiooni.
3. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et kuna kolmas isik on esitanud hagi, milles nõuab kaebajalt 2009–2015 esitamata jäänud arvete alusel 1 241 975,03 euro tasumist (tsiviilasi nr 2-19-7518), ei ole (keelatud) annetuse koosseis täidetud. Maakohtusse hagi esitamine ei kõrvalda asjaolu, et juriidiline isik on oma vara arvelt osutanud erakonnale rahaliselt hinnatavat teenust, mille eest pole erakond juriidilisele isikule tasunud või on tasutud märgatavalt vähem, kui oleks tulnud tasuda tavapärase majandus- ja kutsetegevuse raames. Keelatud annetusega poleks tegemist siis, kui saadud teenuse eest oleks tasutud vastavalt nendele tingimustele, mis oleks kättesaadav ka teistele isikutele. Praegusel juhul on seevastu tegemist olukorraga, kus ERJK hinnangul on endiselt tasumata teenuste eest, mis osutati 2009–
4. Tavapäraseks ei saa pidada olukorda, kus ettevõtja loobub oma majandus- ja kutsetegevuses sedavõrd pikaks ajaks nõude maksmapanemisest. Määravat tähendust ei tule omistada sellele, kas annetuse tegija on annetuse saaja vastu kasutanud eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Oluline on, kas keelatud annetuse saaja on annetuse tegijale annetuse tagastanud. Kuni nõude reaalse täitmiseni tuleb rahaliselt hinnatavat hüve käsitada keelatud annetusena. Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähendust, kuidas maakohus tsiviilasja nr 2-19-7518 lahendab. Kui kolmanda isiku nõue rahuldatakse ja täidetakse nt jõustunud maakohtu lahendi alusel, tuleks sellega lugeda ka ettekirjutus täidetuks, kuna nõudeõigust omav isik ja kohustatud isik kattuvad (HMS § 61 lg 2). Kui ettekirjutuse alusel on nõue täidetud, on isikul õigus vajadusel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (täitemenetluse seadustik (TMS) § 221). Kui maakohtu menetluse ajal täidetakse kehtiv ettekirjutus, siis on isikul õigus sellele asjaolule maakohtus tugineda (TsMS § 221 lg 2).
5. Kaebaja väidab, et tegemist võis olla kolmanda isiku seadusliku esindaja PP vabatahtliku tööga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 9.1 toodud seisukohaga, et vaidlusaluste valimiskampaaniate tarvis korraldas reklaamikampaaniaid kaebaja huvides kolmas isik. Seda on kinnitanud nii PP kui ka muud asjas kogutud tõendid, nt arved, mille 27

§ 123

lg 1 ning lg 2 p-de 2 ja 3 kohaldamine eeldab ka selle tuvastamist, et annetuse saaja pidi tahtma vaidlusalust hüve saada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 18). Usutav pole, et vaidlusaluste valimiskampaaniate tarvis tehtud reklaam tervikuna või osaliselt ning nende eest kolmandale isikule tasumiseks esitatud arved oleks tehtud kaebaja teadmata ning tema heakskiiduta. Kaebaja pole nt osutanud valimisreklaamile või selle osale, mis oleks tehtud tema teadmata ja heakskiiduta. Samuti ei pidanud halduskohus usutavaks, et kaebaja ei teadnud, et kolmas isik jättis talle teenuste eest osaliselt arveid esitamata. Halduskohus põhjendas, et kaebaja varasem käitumine kinnitas, et tal olid rahalised probleemid ja ta otsis erinevaid võimalusi, kuidas leida raha valimiskampaaniate tarvis reklaami eest tasumiseks. Sellel põhjusel väljastati kolmandale isikule garantiikirjad, tagamaks esmajoones kaebaja kohustusi kolmanda isiku ees, millest pidid teadlikud olema vähemalt nii erakonna juht kui ka juhatusse kuuluv peasekretär (vt ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu
3. septembri
4. a otsus asjas nr 12-1-1/2016, p-d 50.4, 51, 52, 62 ja 99.3). Samuti korraldati kaebaja kaasabil kaebaja suurtoetajatelt kolmandale isikule 275 000 euro suuruse laenu andmine (vt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu
5. septembri
6. a otsus asjas nr 12-1-1/2016, p-d 74–75; vt ka PP seletused, LR
7. novembri
8. a arvamuse lisa 6; kolmanda isiku
9. novembri
10. a seisukoht). Veendumust, et kaebaja pidi olema suurematest reklaamikuludest teadlik, kinnitab ka AS Eesti Post (võlausaldaja), kolmanda isiku (võlgnik) ja kaebaja (käendaja) vahel sõlmitud kolmepoolne maksekokkulepe, tasumaks muu hulgas arve nr A193788 alusel võlg 60 931,94 krooni (vt kolmanda isiku
11. septembri
12. a seisukoha lisa 5). Kaebaja rahaliste kohustuste täitmise asjaolule on viidanud oma seletustes ka RK (vt LR
13. novembri
14. a arvamuse lisa 6; kolmanda isiku
15. novembri
16. a seisukoht). Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti pidanud usutavaks PP seletusi, et kaebaja palus arvete esitamisega viivitada senikaua, kuni kaebaja saab raha teenuste eest tasumiseks. PP seletuste kohaselt ei olnud kolmanda isiku huvides esitada kaebajale arveid olukorras, kus oli teada, et raha puuduse tõttu jäävad arved tasumata, kuna see oleks toonud kaasa käibemaksu tasumise kohustuse ja seeläbi oleks vähenenud kolmanda isiku likviidne vara (LR
17. novembri
18. a arvamuse lisa 6; kolmanda isiku
19. novembri
20. a seisukoht). Seega pidi kaebaja olema teadlik, et kolmas isik osutab talle teenust tingimustel, mida tavapäraselt teistele isikutele samadel tingimustel ei osutataks, ning et kaebaja sai seeläbi rahaliselt hinnatava hüve, mida ei saa pidada lubatavaks

§ 123lg 2 p-de 2 ja 3 tähenduses.

19. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kui erakond on tellinud juriidiliselt isikult enda või oma liikmete tutvustamiseks reklaami tingimustel (s.o hinnaga), mis pole samaväärses olukorras teistele isikutele kättesaadav, ning soodsamate tingimuste kohaldamiseks puudusid turunduse loogikast tulenevad objektiivsed põhjused (nt mastaabisääst, suurklientidele mõeldud soodustus, kauba, toorme ja materjali odavam kulu vms asjaolu), on saadud rahaliselt hinnatav hüve käsitatav keelatud annetusena

§ 123lg 2 p-de 2 ja 3 mõttes.

III

1. Vastustaja on ettekirjutusega kaebajale peale pandud rahalise kohustuse ja selle suuruse arvutanud välja LR
2. oktoobri
3. arvamuses kasutatud metoodika kohaselt, mida on korduvalt täiendatud, sh tulenevalt GT esitatud arvamustest ka kaitstud (LR
4. oktoobri
5. a arvamus, vt kaebaja
6. mai
7. a seisukoha lisa 5;
8. novembri
9. a arvamus, vt vastustaja 28

likult on lähtutud brutokasumi marginaalist, lähtuda tulnuks ärikasumi marginaalist; 2) võrdlusgrupp moodustati valesti; 3) kolmanda isiku tulude hulka tulnuks arvata ka kaebajaga seotud vahendustasude arved.

1. LR, GT, OG ja AV arvamused kui eriteadmistega isikute arvamused on dokumentaalsed tõendid. Need sisaldavad asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta andmeid, sh metoodikaid, mille kohaselt on kohtul võimalik kontrollida, kas kolmas isik on pakkunud kaebajale teenuseid ja kaupu tingimustel (s.o hinnaga), mida teised isikud sellistel tingimustel (s.o hinnaga) ei saaks (HKMS § 56 lg-d 1 ja 2 ning TsMS § 272 lg-d 1 ja 2). Kuna praegusel juhul kaebaja seisukohta toetavad eriteadmistega isikute arvamused toovad välja LR arvamuses esinevad puudused, mis mõjutasid selles kajastatud tulemuse õigsust, tuleb ringkonnakohtul kõikide eriteadmistega isikute arvamusi hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, sh kogumis ja vastastikuses seoses ning seejärel oma siseveendumuse kohaselt otsustada, kas LR arvamuse alusel oli õige teha kindlaks tasu suurus, mille kaebaja jättis kolmandale isikule ajavahemikul 2009–2016 tasumata (HKMS § 61 lg-d 1 ja 2).
2. Halduskohus pidas põhjendatuks LR metoodikat, mille kohaselt tegi LR kindlaks kolmanda isiku poolt kaebaja huvides tasutud summad, lahutas need kaebaja poolt kolmandale isikule tasutud summadest maha ning korrutas tulemi läbi reklaamiagentuuride võrdlusgrupi keskmise brutokasumi marginaaliga 38,16%. 29.
3. Brutokasumi marginaal saadakse, kui brutokasum jagatakse müügituluga (tulemus väljendatakse protsendina). Brutokasum saadakse, kui müügitulust lahutatakse kaupade ja teenuste kulud. Ärikasumi marginaal saadakse, kui ärikasum jagatakse müügituludega. Ärikasum saadakse, kui brutokasumist lahutatakse muud tegevuskulud (sh tööjõukulud). 29.
4. Kaebaja hinnangul tulnuks arvestada kolmanda isiku ebarealistlikult kõrget ärikasumi marginaali ja see asjaolu kinnitaks, et LR metoodika on puudulik. GT
5. a mai arvamuse kohaselt tooks LR kasutatud brutokasumi marginaali kohaldamine kaasa selle, et kolmanda isiku ärikasumi marginaal oleks 23%, kuigi tavapäraselt on meediaagentuuride ärikasumi marginaalide mediaankeskmine 1–4% ning maksimaalne ärikasumi marginaal 7,2–14%. Reklaamiagentuuridel on see vastavalt 1,1–4,7% ja 21,7–33,4% (GT
6. a mai arvamus, lk 10 ja 23). Ka AV on oma arvamuses (lk 7) seisukohal, et keskenduda tulnuks ärikasumile ja ärikasumi marginaalile. Vastu