) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 9. Hagejad on selgitanud kohtule hageja I õigusjärgluse küsimust, märkides, et hageja I näol on Altia Plc ühines Arcus ASA-ga, mille tulemusel muudeti Altia Plc ärinimi ning uus nimi on Anora Group Plc. Ühendatav ühing (st Arcus ASA) lõpetati, kuid Altia Plc äriregistri kood on sama. Kohtu hinnangul ei esine seega alust menetluse lõpetamata jätmiseks. Kohus asub 2
§-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 12. Hagiavalduselt on tasutud riigilõiv 300 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus määrab, et riigilõiv 150 eurot tuleb hageja poolt taotluses nimetatud arvelduskontole. Menetluskulud 13.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 4 kohaselt kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. 14. Vastavalt
lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada
lg-tes 3-5 nimetatud asjaolude esinemist, mistõttu tuleb menetluskulud
lg 2 ja
15.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 16. Kostja on esitanud kohtule enda menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu summas 10 020 eurot (käibemaksuta) ning patendivoliniku kulud summas 1010 eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulisel esindajal on kulunud esindamisele 50,1 tundi arvestusega 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja lepingulise esindaja ajakulu koosneb järgnevatest toimingutest: 26.05.2017 nõupidamine kliendiga, sh ettevalmistus nõupidamiseks (sh tutvumine TOAKi otsusega) 2,5 tundi; 29.05.2017 kohtuasja materjalidega tutvumine ja e-kiri kohtule toimikule juurdepääsu võimaldamiseks 2,6 tundi; 02.06.2017 - 05.06.2017 hagiavaldusele vastuse koostamine 28,5 tundi; 09.06.2017 – 26.06.2017 tutvumine hagejate taotlusega menetluse peatamiseks ning kostja seisukoha koostamine sellele 6,9 tundi; 31.07.2017 kommunikatsioon patendivolinik V P seoses EUIPO vaidlusega 0,2 tundi; 24.03.2020 vastamine 20.03.2020 kohtunõudele (re: menetluse peatamise aluse äralangemise küsimus), sh kommunikatsioon patendivolinikuga 2,1 tundi; 16.12.2020 kompromissiga seotud arutelud kliendiga ja hagejate esindajaga 1 tund; 27.12.2021; kommunikatsioon kohtuga: kohtunõue 0,4 tundi; 29.12.2021 dokumendi koostamine: kostja seisukoht menetluse lõpetamise osas ja menetluskulude rahalise 3
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 19.
lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohtu hinnangul on nimetatud lõikes pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p.17). Kostjat esindasid menetluses kaks lepingulist esindajat. Kostja on oma menetluskulude nimekirjas märkinud, et asja töömaht oli tavapärasest suurem, mille tõttu oli kahe esindaja kaasamine põhjendatud. Vaidlus nõudis oma keeruka olemuse tõttu ka eriteadmisi ning vandeadvokaadil Priit Lätt’il on eriteadmised kaubamärgiõiguses ja üldisemalt keerukates intellektuaalomandi asjades, mis olid selles kohtuasjas asjaolude või tõendite hindamiseks ning kliendi huvide maksimaalseks kaitseks vajalikud. Kohtu hinnangul ongi sellest tulenevalt põhjendatud eeldada, et spetsiifilises valdkonnas esindamiseks valitaksegi just vastava valdkonna spetsialist, kelle jaoks on nimetatud valdkonna õigusvaidlused tavapärased ning temaatika tuttav. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kahe lepingulise poolt samale toimingule kuuluvat ajakulu dubleerivas osas põhjendatud välja mõista. Kostja menetluskulude nimekirjas ei ole eraldi välja toodud, millised toimingud on millise esindaja poolt teostatud. Kohus hindab kostja lepingulise esindaja kulusid, võttes aluseks iga välja toodud toimingu ajakulu põhjendatuse. 20. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud järgmises ulatuses: 26.05.2017 nõupidamine kliendiga, sh ettevalmistus nõupidamiseks (sh tutvumine TOAKi otsusega) 2,5 tundi; 29.05.2017 kohtuasja materjalidega tutvumine ja e-kiri kohtule toimikule juurdepääsu võimaldamiseks 2,6 tundi; 02.06.2017 - 05.06.2017 hagiavaldusele vastuse koostamine – võttes arvesse hagi, hagi vastuse mahtu ning hagiga eelnevat tutvumist (2,6 tundi), ei ole kostja poolt välja toodud 4
p 4 näeb ette, et kohtuvälisteks kuludeks on seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Käesoleval juhul on kohustuslik kohtueelne menetlus sätestatud mh tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (TÕAS § 38 lg 2), mistõttu kohaldub seal kantud kuludele
Asja materjalide kohaselt esitasid hagejad tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse kaubamärgi SAARE VIIN EESTI TRADITSIOONILINE VIIN registreerimise otsuse tühistamiseks. Kohtueelne menetlus lõppes TOAK 29.12.2016 otsusega nr 1674. Hagi esitati kohtusse 29.03.2017. Kostja lepinguliseks esindajaks oli
Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on patendivolinik esitanud kostjale kolm arvet kogusummas 1010 eurot, millele lisandub käibemaks. Arved on kujunenud järgnevalt: Patendibüroo teenustasu kirjalike seisukohtade koostamise ja esitamise eest vaidlustusavalduse nr 1606 kohta (teemaga tutvumine, vastuse ettevalmistamine ning esitamine Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile) – summas 330 eurot + KM. Patendibüroo teenustasu Vaidlustaja selgitustega ning asjakohaste kohtuasjadega tutvumise, kirjalike seis koostamise ja esitamise eest Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile – summas 350 eurot + KM. Patendibüroo teenustasu seoses vaidlustusavaldusega nr 1606 taotleja lõplikute seisukohtade ettevalmistamise ja TOAK-le esitamise eest summas 330 eurot + KM. 5
lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peavad hagejad tasuma viivist. 27.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.