) § 477 lg-te 5 ja 7 kohaselt nõuab hagita asjades avalik huvi, et selgitataks välja objektiivne tõde, ning kohtul lasub vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Uurimispõhimõte kohaldub ka sisulisema loomuga vaidlustele, milleks on
See tähendab, et tuleb arutada ka aegumisega seonduvat, andes menetlusosalistele võimaluse sellele reageerida. Hagita menetluse üldise spetsiifika järgi ei oma materiaalõiguslik aegumistähtaeg küll reeglina tähendust, kuivõrd need on kaetud eriregulatsiooniga, siiski märgib õiguskirjandus (TsÜS komm vlj, lk 455) eraldi korteriomandi asjades esitatavaid nõudeid. Seega tuleb neis asjades siiski leida, et materiaalõiguslik aegumistähtaeg omab tähendust. Kuivõrd kohus peab hagita menetluses tagama, et avaldus vastaks seadusele, tuleb aegumist kohaldada sõltumata sellest, kas avaldaja on sellega nõus ja kas puudutatud isik sellele tugineb. Majandamiskulude puhul on tegemist tehingulise suhtega ja kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 ehk korduvate kohustuste nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, 3 milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt luges kohus aegunuks nõuded, mille puhul kolm aastat oli täis saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks (31.03.2021), st arved alates 30.06.2014 kuni 30.11.
lg-d 5 ja 7), asudes seisukohale, et tegemist on avaliku huviga ning uurimispõhimõttest lähtudes saab kohus ise aegumist kohaldada. Kohus peab kontrollima, kas avaldus vastab seadusele ja kas nõue on tõendatud. Kohus ei ole toonud välja, millisele seadusele avaldus ei vasta, samuti ei saa avaldajale ette heita, et ta ei ole nõuet tõendanud, kuna kohus on avalduse osaliselt rahuldanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.1. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et maakohus on toimetanud puudutatud isikule menetlusdokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel, põhjendusel, et maksekäsu kiirmenetluses tuvastatult puudub isikul Eestis elukoht, ka politsei on teatanud, et andmed isiku elukoha kohta puuduvad, neid pole ka riigi erinevates registrites.
lg 4 sätestab, et kohtul on õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt andmeid menetlusosalise või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või tunnistaja elukoha kohta ja muid kontaktandmeid. 4 Seega on lisaks avaldajale ka kohtul kohustus teha võlgniku andmete hankimiseks mõistlikke pingutusi ning isikute ring, kellelt kohus võib menetlusosalise elukoha ja kontaktandmete kohta andmeid küsida, on äärmiselt lai. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud tegemata võimalikud mõistlikud järelepärimised puudutatud isiku kontaktandmete saamiseks. Ringkonnakohus tegi maakohtu rikkumise kõrvaldamiseks järelepärimised Sotsiaalkindlustusametile ning Maksu- ja Tolliametile ning võtab saadud vastused asja juurde. Kuivõrd ka ringkonnakohtul ei õnnestunud täiendavate järelepärimiste tulemusena puudutatud isiku kontaktandmeid saada, on kinnitust leidnud, et täidetud on eeldused toimetada puudutatud isikule menetlusdokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 6.2. Maakohus on õigesti viidanud, et hagita menetluses kehtib
lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevalt uurimisprintsiip, millest tulenevalt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, ning kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega hinnanguga asjaoludele. Ringkonnakohus nõustub avaldaja seisukohaga, et maakohus on seejuures jätnud vajaliku tähelepanuta TsÜS § 143, mille kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. See tähendab, et kohus ei või kohaldada aegumist omal algatusel (seda on korduvalt selgitanud ka Riigikohus, nt RKTKo 18.03.2015, 3-2-1-180-14, p 12). Viidatud põhimõte kohaldub ka hagita menetluses (TsÜS komm vlj, P. Varul jt, 2010, § 143 komm 3.3.2.2.2.1, lk 455–456). Kohustatud isik (s.o puudutatud isik) aegumise kohaldamist taotlenud ei ole. Maakohus on vastuolus TsÜS §-s 143 sätestatuga kohaldanud aegumist omal algatusel, avalduse ja selle lisade põhjal. Eeltoodud rikkumisest tulenevalt on maakohus põhjendamatult jätnud avalduse osaliselt rahuldamata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et nõude aegumine ei lõpeta õigustatud isiku nõudeõigust, vaid üksnes annab kohustatud isikule õiguse keelduda kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause). Seega aegunud nõude väljamõistmiseks avalduse esitamine ei tähenda, et selline avaldus ei vastaks seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ning mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude põhivõlg kokku 4368,99 eurot ja viivis 27,10 eurot (kuivõrd põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue). Avaldaja on määruskaebuses nõustunud maakohtu arvestusega, et põhivõlg moodustab 4368,99 eurot. 7. Kuna ringkonnakohus rahuldas avaldaja määruskaebuse, jäävad määruskaebemenetluse menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus määrab
lg 3 alusel kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse määruskaebemenetluses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid 680 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusteenus 630 eurot (sh kohtumäärusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine 3,5 tundi) tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks.
lg 1 järgi hüvitatakse lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud, kuna see ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Arvestades, et määruskaebemenetlus ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas (määruskaebus käsitles vaid aegumise kohaldamise võimalikkust, sama küsimust arutati ka maakohtu menetluses), leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on avaldaja lepingulise esindaja toimingud 1 tunni ulatuses, s.o 180 eurot (150 eurot + käibemaks; avaldaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane). 5 Põhjendatud menetluskulu määruskaebemenetluses on ka avaldaja tasutud riigilõiv 50 eurot. Seega tuleb puudutatud isikul hüvitada avaldajale ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud kokku 230 eurot. Lisaks tuleb
lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.