Obsah (5)

§ 107§ 29§ 87§ 69§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-21-2823 Otsuse kuupäev 04. jaanuar 2022, Viru Maakohus Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sekretär Raili Ra

§ 107lg 1 p 2, 108-111, 113 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1.

Lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel A.

E. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

1. Kohtuotsuse jõustumisel saata Viru Ringkonnaprokuratuuri väärteoasja materjalid kriminaalmenetluse alustamiseks valeütluste andmises tunnistaja K. L. poolt. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva 1 jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral tehakse täisotsus avalikult teatavaks 25.01.
2. Asjaolud ja menetluse käik
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna välijuht A. R. koostas menetlusalusele isikule A. E.le 19.06.2021 väärteoprotokolli AB 1501710, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 19.06.2021 kell 00:25 mootorsõidukit xxxx r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Haljala-Käsmu 3.km, liikus Käsmu suunas. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,24 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,29 mg/l + /- 5 mg/l. Samuti puudub juhtimisõigus. Juht on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3, LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi. Kohtuotsuse põhjendused 3.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku A. E. väärteo toimepanemise 19.06.2021 kell 00:25 tõendatuks indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistajate ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, isikusamasuse tuvastamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

1. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
2. Kohus tuvastas, et A. E. ei ole süütegu toime pannud. Menetlusalune isik A. E. andis kohtus ütlusi, et teda roolist ei tabatud, tema sõidukit ei juhtinud. Juhiks oli K. L..
3. Kohtus ülekuulatud tunnistaja A. L. andis ütlusi, et teostas koos K. M. Haljalas liiklusjärelvalvet. Oli operatsioon `` Kõik puhuvad``, otsustasid peatada tumedat värvi xxxx, mis liiklus Haljala suunas. Mingi aeg sõideti järgi, üks sõiduk oli nende vahel, peatumismärguanne anti Haljala-Käsmu maanteel. Sõiduki ei olnud toonklaase. Sõiduk peatus, oli näha sõiduki rappumist, üks isik esiistmelt läks tagumisele istmele ja tema meelest kõrvalistmelt läks juhi istmele. Jõudis sõiduki kõrvale, taga oli A. E. koos koeraga ja juhi kohal istus K.. Täpsustavatele küsimustele vastas tunnistaja kohtuistungil, et ta ei näinud täpselt kus kohast isik hüppas, hüppas keskkohast. Ta mäletab, et sõiduauto ei olnud veel peatunudki, kui 2 oli rappumist näha. Ta ei näinud pimeduse tõttu, kes täpselt esiistmel istusid, kui sama sõiduauto nendest mööda sõitis. Ta kinnitas, et ei ole 100 % kindel, et A. E. oli roolis.
4. Kohtus ülekuulatud tunnistaja K. L. andis ütlusi, et Tallinnas sai kokku A. E.ga, kus mälestati sõpra, tarbiti alkoholi. Mõni tund hiljem alustati sõitu Haljalasse, tema oli roolis. Haljalas pärast tanklat keeras neile järgi politseiauto. A. oli kaasas koer, kes muutus ärevaks, nende politseiautotulede peale, A. hüppas kõrval istmelt taha istmele, et koera kinni hoida. Tunnistaja kinnitas kohtus, et politsei väitis, et te A. vahetasite kohad, tema vaatas, et teda ära ei viida, läks sellega kaasa, et nad vahetasid kohad A.. Ta põhjendas kohtus ütluste muutmist asjaoluga, et oli ka eelnevalt alkoholi tarbinud ja kartis, et teda peetakse kinni. Kuna K. L. on andnud väärteo asjaolude kohta täiesti erinevaid ütlusi, väites tunnistajana ülekuulamisel 19.06.2021 kell 01:25, et A. E. oli roolis ja hüppas juhiistmelt taha istmele ja tema läks kõrvalistuja kohalt rooli. Kohtuistungil 04.01.2022, kinnitas, et tema oli kogu roolis ja juhtis Tallinnast alates seda sõiduautot, siis on K. L. andnud väärteoasjas valeütlusi, mistõttu tuleb kohtuotsuse jõustumisel saata Viru Ringkonnaprokuratuuri väärteoasja materjalid kriminaalmenetluse alustamiseks valeütluste andmises tunnistaja K. L. poolt.
5. Kohtumenetluse ajal esitati kohtuvälise menetleja poolt videosalvestis, millest on näha, et sõidetakse kahele sõiduautole järgi, punasest sõiduautost möödutakse, ning siis antakse peatumismärguanne teisele sõiduautole, seda on näha liiklusmärgilt, linnamärgile helkivatest punastest-sinistest tuledest. Sõiduauto pidurdab, annab parema suunatulega märku, et liigub teelt ära, paremale, peatub. Video jääb seisma kohas, kus sõiduauto peatub. Videost ei ole näha, kes ja kas üldse kohti vahetab.
6. Kohus nende analüüsitud tõendite pinnalt ei saa tõsikindlalt järeldada, et A. E. oli roolis ja juhtis sõiduautot. Tunnistaja K. L. kinnitas, et roolis oli tema. Tunnistaja A. L. kinnitas, et isik hüppas esiistmelt sõiduauto keskosast tagumisele istmele. Ta mäletab, et sõiduauto ei olnud veel peatunudki, kui oli rappumist näha. A. E. on eitanud sõiduauto juhtimist. Ta andis ütlusi, et hüppas koera juurde tagumisele istmele, et koera rahustada. Kui eeldada, et juht hüppas enne sõiduki peatumist tagumisel istmele, siis oleks tunnistaja A. L. pidanud pärast sõiduauto peatamist nägema, kuidas K. L. ronib juhiistmele ja peatab sõiduauto, aga tema on järjekindlalt rääkinud ainult ühe isiku hüppamisest tagumisele istmele. Kuidas sai kõrvalistuja kohalt juhikohale tunnistaja K. L., seda tunnistaja A. L. kirjeldanud ei ole, ta on märkinud ainult, et tema meelest läks üks isik juhi kohale. Kohtade vahetamine pidi aga tunnistajale sel juhul selgesti nähtav olema. Kuna tunnistaja A. L. ei kirjeldanud, kuidas kõrvalistuja kohalt ronis isik juhikohale, siis ei saa tõsikindlalt järeldada, et tunnistaja nägi seda, mitte ei oletanud.

§ 2kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks, siis tuleb lõpetada väärteomenetlus A. E. suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi kohtunik 3