Obsah (5)

§ 145§ 149§ 142§ 23§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-7767 Tsiviilasi

§ 145lg 4 kohaldamise eelduseid.

Kui neid eeldusi ei olnud, siis oli

§ 145lg 4 rakendamine ekslik ning keelumärked tuleb kustutada.

1. Rinaldo Bachmann (puudutatud isik III) leidis, et avaldus on põhjendatud. Puudutatud isiku III hinnangul peaks täitemenetluse läbi viima kohtutäitur Reet Rosenthal, kes alustas täitemenetlust esimesena. MAAKOHTU MÄÄRUS
2. Tartu maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikast saab järeldada, et kui eelnevalt on kinnistule keelumärge seatud, ei ole reeglina võimalik samal ajal ka teist keelumärget seada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-2-1-79-06, p 22;
5. märtsi
6. a määrus asjas nr 3-2-1-8-10, p 8). Kui on seatud üks keelumärge, siis teist keelumärget ilma õigustatud isiku (sissenõudja) nõusolekuta kinnistusraamatusse kanda ei saa (kinnistusraamatuseadus § 341 lg 1). Erandina on see võimalik, kui keelumärge kantakse sisse sama sissenõudja kasuks, kui keelumärke järgi õigustatud isik annab kande tegemiseks nõusoleku. 3
7. Maakohus nõustus, et Tartu Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a kohtuotsuse (tsiviilasjas nr 2-17-13978) alusel kinnisasjade suhtes täitemenetluse läbiviimise vältimatuks eelduseks on õigus konkreetse täitemenetluse raames kõnealuseid kinnisasju käsutada. Praegusel juhul ei anna täitedokumendi olemasolu avaldajale automaatselt õigust nõuda selle sundtäitmist. Kõnealuse kohtuotsuse täitmine eeldab Swedbank Liising Aktsiaselts ja/või Luminor Bank AS nõusolekut, sest nende isikute kasuks on kinnisasjade käsutamine keelatud. Vaidlust ei ole selles, et avaldajal ja kohtutäituril Reet Rosenthalil puudub Swedbank Liising AS-i ja/või Luminor Bank AS-i nõusolek kinnisasjade käsutamiseks. Swedbank Liising AS-i huvi on, et kinnisasjade võõrandamist avalikul enampakkumisel korraldaks sama kohtutäitur, kelle täitmisel on sissenõudja rahalised nõuded. Swedbank Liising AS peab oluliseks omada õigust rääkida vara hindamisel kaasa, sh õigust vajadusel vaidlustada kohtutäituri poolt varale määratud hinda. Selleks peab avaldaja ja Rinaldo Bachmanni ühisvara võõrandamine toimuma Swedbank Liising AS-i avalduse alusel algatatud täitemenetluses ehk täitemenetluses, milles Swedbank Liising AS-il on sissenõudja positsioon. Kohtutäitur Oksana Kutšmei büroos on menetlus algatatud Swedbank Liising AS avalduse alusel, kes on ise varasema keelumärkega õigustatud isikuks ning kelle kasuks on
10. aprillil 2021 kinnisasjadele registriosa nr 2625603 ja nr 2653603 sisse kantud teine käsutamise keelumärge eelnimetatud täitedokumendi alusel. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt läbiviidavas täiteasjas nr 084/2021/3824 täitedokumendis nimetatud vara võõrandamine võimalik ja täitemenetluse läbiviimist tuleb jätkata. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et vaatamata kohtutäitur Reet Rosenthali poolt esimesena algatatud täitemenetlusele, ei ole algatatud täitemenetluse raames vara võõrandamine võimalik (puudub õigustatud isiku nõusolek), mistõttu ei ole põhjendatud kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt algatatud täiteasja nr 084/2021/3824 lõpetamine. 8.

§ 149

lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 149üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses.

Kuna

§ 149

lg 1 esimene lause ei näe kinnisasja arestinud kohtutäiturile ette diskretsiooniruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada avalduse esitanud isikul osaleda menetluses või mitte, peab kinnisasja arestinud kohtutäitur ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri avalduse rahuldama. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas
2. septembril 2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse ja saata asi kohtutäiturile tagasi uue otsuse tegemiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta täies ulatuses kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. Maakohus ei ole käsitlenud puudutatud isiku I koostatud kohtutäituri tasu otsuseid, mille avaldaja on kaebuses maakohtule vaidlustanud. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohtutäituri vahendusel ühisvara jagamiseks või kaasomandi lõpetamiseks toimuva avaliku enampakkumise läbiviimiseks sama ühisvaras või kaasomandis oleva asja suhtes alustada vaid ühe täitemenetluse. 4 Avaldaja hinnangul ei ole sissenõudja positsioon täitemenetluses tugevam kui mittevõlgnikust abikaasa ehk avaldaja positsioon, kes soovib ühisvara müüki ja vara müügist enda osa. Arusaamatu on, miks kohus kahtles puudutatud isiku IV pädevuses viia läbi seaduspärast enampakkumist ja hinnata vara korrektselt. Avaldaja märkis, et puudutatud isik IV on kinnistud juba arestinud. Keelumärke seadmine ei ole tingimuseks, et arestimist läbi viia.

§ 145

lg 1 kohaselt pärast kinnisasja arestimisakti koostamist saadab kohtutäitur viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Käesolevat (ja teisi samal ajal peetavaid) vaidlusi saaks lahendada kiirelt ja osapoolte jaoks kõige efektiivsemalt, kui puudutatud isik II annab oma nõusoleku keelumärke sissekandmiseks ning puudutatud isik IV saab täitemenetlust edasi viia, vara avalikul enampakkumisel maha müüa ja puudutatud isiku II nõude samuti täita. Puudutatud isik II töötab täitemenetluses oma nõude kiirele ja efektiivsele rahuldamisele vastu, tema tegevus on hea usu vastane.

1. Puudutatud isik III peab kaebust põhjendatuks ega oma vastuväiteid.
2. Kohtutäitur Oksana Kutšmei (puudutatud isik I) leiab, et Tartu Maakohtu
3. septembri
4. a määrus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Kohtutäitur jääb kõigi maakohtule asjas varem esitatud seisukohtade juurde ega korda neid. Täiendavalt palub kohtutäitur võtta tõendina asja materjalide juurde täitetoimiku nr 187/2017/1120 üleandmise akti. Täiteasi 187/2017/1120 on algatatud
5. septembril 2017, täitedokumendiks on Tartu Maakohtu
6. veebruari
7. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-
8. Kohtutäitur Oleg Sirotin andis
9. septembril 2021 nimetatud täiteasja menetlemise üle kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Kinnisasjade registriosa nr 2625603 ja nr 2653603 käsutamine on keelumärkega keelatud Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja AS DnB NORD Liisingu kasuks. Käesolevaks ajaks on Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja Luminor Bank AS-i (end AS DnB NORD Liising) nõuded Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses. Sellest tulenevalt on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses nõuded, mis võimaldavad käsutada kinnisasju registriosa nr 2625603 ja nr
10. Nimetatud kinnisasjade käsutamise võimalikkus on aga vältimatuks eelduseks selleks, et kohtutäitur saaks korraldada Tartu Ringkonnakohtu
11. novembri
12. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-13978 täitmist.
13. Swedbank Liising AS (puudutatud isik II) palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Arvestades asjaolu, et kinnisasjadele on kantud keelumärked Swedbank Liising AS-i kasuks, ei saa kinnistusraamatusse kanda kohtutäitur Reet Rosenthali kasuks keelumärkeid ega viia läbi täitemenetlust täiteasjas nr 186/2021/166, vaid täitemenetlus tuleb läbi viia täiteasjas nr 084/2021/
14. Kohtutäitur Oksana Kutšmei büroos on algatatud menetlus Swedbank Liising AS-i avalduse alusel, kes on ise varasema keelumärkega õigustatud isikuks ning kelle kasuks on kõnealustele kinnisasjadele
15. aprillil 2021 sisse kantud teine käsutamise keelumärge eelnimetatud täitedokumendi alusel. Sellest tulenevalt on täitedokumendis nimetatud vara võõrandamine võimalik täiteasjas nr 084/2021/3824 ja täitemenetlust tuleb jätkata. Vaatamata kohtutäitur Reet Rosenthali poolt esimesena algatatud täitemenetlusele ei ole selle raames vara võõrandamine sõimalik (puudub õigustatud isiku nõusolek), mistõttu ei ole põhjendatud kohtutäitur Oksana Kutšmei algatatud täiteasja nr 084/2021/3824 lõpetamine. 5
16. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus ei lahendanud kaebust kohtutäituri
18. mai 2021 otsuse peale täituritasu küsimuses ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tühistab Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei
19. mai 2021 otsuse osas, milles kohtutäitur ei võtnud seisukohta kohtutäituri
20. märtsi 2021 tasu otsuse suhtes ning kohustab kohtutäiturit kaebust tasu osas uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus teeb uue määruse ka menetluskulude jaotuse osas ja jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
21. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja juurde avaldaja esitatud kohtutäitur Reet Rosenthali (puudutatud isik IV) poolt koostatud kaks kinnisasjade arestimise akti ja kohtutäitur Oksana Kutšmei (puudutatud isik I) esitatud täitetoimiku nr 187/2017/1120 üleandmise akti.
22. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäitur Oksana Kutšmei (puudutatud isik I) ja maakohus jätsid tähelepanuta avaldaja väited kohtutäituri tasu osas. Avaldaja esitas
23. aprilli kaebuses taotluse tühistada
24. märtsi 2021 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Avaldaja leidis, et isegi kui kohtutäituri (puudutatud isik I) alustatud täitemenetlus oleks seaduslik, ei saa ta kaebuse esitajalt täituri põhitasu välja mõista. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 36 lg 31 kohaselt avaliku enampakkumise korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, on kohtutäituri põhitasu 278 eurot. Täitekulud arvestatakse maha müügitulemist ning täitekulud kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Seega on puudutatud isik I koostanud eksliku kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Kohtutäitur ei võtnud seisukohta kaebaja esitatud põhjendatud väidete osas, maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri tasu põhjendatuse osas samuti seisukoha võtmata. Ringkonnakohus märgib, et kuna kohtutäitur on jätnud osa kaebusest läbi vaatamata, siis tuleb otsus selles osas tühistada ja kohtutäitur on kohustatud kaebaja väidete osas, millest tuleneb, et kohtutäituri põhitasu osas ei ole otsus seaduslik uuesti kaebuse läbi vaatama ja uue otsuse tegema.
25. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja väited ei anna alust puudutatud isiku I alustatud täitemenetluse lõpetamiseks ning maakohus jättis selles osas avaldaja kaebuse põhjendatult rahuldamata.
26. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et paralleelsete täitemenetluste läbiviimine ei ole lubatav. Asjakohane on avaldaja viide Riigikohtu seisukohale, et sama ühisvaras või kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine kaasomanik (ühisomanik) esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
27. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3).
28. Puudutatud Isiku I menetluses on võlgniku (puudutatud isik III) suhtes
29. septembril 2017 alustatud täitemenetlus, mille raames seati avaldaja ja võlgniku ühisvaraks olevatele kinnisasjadele keelumärked. Tegemist on sama varaga, mille jagamist avaldaja ja puudutatud isik II samaaegselt taotlesid ja mille kohta tehtud kohtulahendit (tsiviilasi nr 2-17-13978) on täitma asunud kaks kohtutäiturit (puudutatud isik I ja IV). 6
30. septembril 2017 alustatud täitemenetluses oli täitedokumendiks kohtulahend, kus
31. novembril 2009 oli arestinud võlgniku ja avaldaja ühisvaraks olnud kaks kinnisasja ja seadnud nendele keelumärked puudutatud isiku II kasuks. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasja raames ei saanud arestida kogu kinnisasja ning ka keelumärge ei saanud ulatuda avaldaja osale, kuna KrMS § 142 alusel on võimalik taotleda keelumärke seadmist ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse üksnes arestimismääruse adressaadiks oleval kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal või kolmandal isikul. Kinnistusraamatusse kantava keelumärke sisust peab üheselt nähtuma, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes sellel abikaasal, kelle suhtes arestimisotsustus tehakse. Ka siis, kui arestitava kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud vaid kavandatava arestimisotsustuse adressaat üksinda, on prokuratuuril üldjuhul otstarbekas taotleda keelumärke seadmist kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse sõnaselgelt üksnes arestimisotsustuse adressaadil. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
32. mai
33. a määrus asjas nr 3-1-1-49-13, p 13).
34. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluses kinnistusraamatusse kantud keelumärked on võlgniku suhtes kehtivad ning kohtumäärustest tuleneb, et keelumärkeid käsitleti vara arestimisena. Isegi juhul, kui seda seisukohta pidada ekslikuks, ei saanud käesoleval juhul kohtutäitur Reet Rosenthal kehtivalt vara arestida. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnev keelumärke sissekandmine

§ 142lg 1 kohaselt üks osa kinnisasja arestimisest.

Reeglina ei ole võimalik teist keelumärget seada. Erandina on see võimalik nt siis, kui keelumärke järgi õigustatud isik annab nõusoleku, keelumärge seatakse sama sissenõudja kasuks või teine keelumärge seatakse sissenõudja kasuks, kellel on kinnisasjale asjaõigus (hüpoteek), mis on seatud enne esimese keelumärke seadmist. Kohtutäitur Reet Rosenthali (puudutatud isik IV) avaldusest ja selle lisadest nähtub, et keelumärget soovitakse sisse kanda kohtutäituri tasu tagamiseks ning seoses Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni ühisvara jagamisega. Seega ei soovi puudutatud isik IV keelumärget sisse kanda puudutatud isik II kasuks. Ringkonnakohus leiab, et vara arestimise takistusena teise kohtutäituri suhtes saab pidada seda, et puudub võimalus käsutamise keelumärke sissekandmiseks. Käesoleval juhul varasem käsutamise keelumärge takistab kinnistusraamatusse arestimise lõpule viimiseks keelumärke kandmist teise kohtutäituri poolt ning puudub ka keelumärkes toodud õigustatud isiku nõusolek. Eeltoodu tõttu pole võimalik täita

§ 142lg-st 1 tulenevaid tingimusi vara arestimiseks.

Puudutatud isik II ei ole andnud nõusolekut kohtutäitur Reet Rosenthalile (puudutatud isik IV), seega ei saanud puudutatud isik kehtivalt vaidlusaluseid kinnisasju arestida. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et esimesena alustas täitemenetlust kohtutäitur Oksana Kutšmei (puudutatud isik I) 21. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik IV saab ühineda puudutatud isik I menetlusega. Riigikohus on märkinud, et ühinemisavaldust esitav kohtutäitur võib avalduse esitada ka sissenõudja eest, kes esitas talle

§ 23järgse täitmisavalduse (RKTKm 29.

jaanuar 2014, nr 3-2-1-164-13, p 12). Kui andmebaasidest nähtub, et võlgniku kinnisvara on teine kohtutäitur arestinud, võib kohtutäitur esitada avalduse

§ 149lg 1 alusel. 22. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja jätab menetluskulud Ts

MS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus kordab Riigikohtu poolt

1. aastal väljendatud seisukohta, et kaaluda võiks mh lahendust, mil vähemalt kinnisasjale sissenõude pööramisel koondatakse kõik nõuded sama 7 võlgniku vastu kohtutäituri kätte, kes on esimesena kinnisasja arestinud (vt nt
2. jaanuarist 2006 kuni
3. veebruarini 2006 kehtinud

§ 79) (RKTKm 29.

jaanuar 2014, nr 3-2-1-164-13, p 19). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 8