Obsah (13)

§ 4§ 659§ 667§ 430§ 431§ 477§ 561§ 333§ 171§ 174§ 175§ 177§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-5309 Kohtuasi X a

) § 477 lg-le 1 ja 6, § 561 lg-le 1 ja § 428 lg 1 p-le 4 ning leidis, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. 2 2-20-5309 Määruskaebus

1. Laste ema esitas 04.11.2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja tsiviilasja menetlust jätkata. Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta laste isa kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. − Menetluse jätkamine on vajalik, kuna kompromiss on vastuolus laste huvidega. Kompromiss ei taga mingeid muutusi seniselt väljakujunenus ega laste ja vanemate suhtluskorra kasvamist, soodustades vanemast võõrandamise jätkumist. − Avaldaja sõlmis kompromissi raskes emotsionaalses olukorras, tundes end survestatuna. Ärakuulamisel keskendus kohus liigselt menetluse lõpetamisele. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. 6.
3. Laste isa vaidles kaebusele vastu. Kaebuse etteheited on otsitud ja kontekstist välja rebitud. Maakohus suunas vanemaid kooskõlas

§ 4

lg-ga 4 ja § 561 lg-ga 1 asja kokkuleppel lahendama ega survestanud avaldajat sobimatult. Vastuolus laste huvidega on hoopis laste ema üksnes enda huvidest lähtuv käitumine. Olukorras, kus laste ema arutas oma esindajaga kõik kompromissi tingimused läbi ning soovis neil tingimustel kompromissi sõlmida, ei ole vanemate poolt allkirjastatud kompromissi kohtu poolt kinnitamine kuidagi väär. Milles seisneb kompromissi vastuolu laste huvidega, ei ole kaebuses välja toodud. Üksnes see, et kaebajale kokkulepe enam ei sobi, ei tähenda, et selline kokkulepe oleks vastuolus laste huvidega. Kompromiss ei sea piiranguid suuremas mahus suhtlemiskorra kokku leppimiseks, vaid pani paika minimaalse suhtlemiskorra, et oleks võimalik edaspidi suhtlemist suurendada. 6.

1. Laste esindaja hinnangul ei anna määruskaebuse väited kohtumääruse tühistamiseks alust. Kaebaja oleks saanud kompromissist loobuda enne selle kinnitamist. 6.
2. Saue vald leidis, et kompromiss on laste huvides ja määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. Kaebus lähtub laste ema huvist, kuid jätab arvestamata laste vajadused. Kohtuistungil olid pooled nõus, et antud asjaoludel ei ole võimalik teisiti kokku leppida.
3. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 9. Avaldaja soovis määruskaebuse lahendamist istungil ja laste ärakuulamist.

§ 667

lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna avaldaja on saanud oma seisukohad esitada määruskaebuses ja asi on võimalik lahendada olemasolevate materjalide põhjal. Uusi tõendeid määruskaebemenetluses esitatud ei ole. 10. Käesoleval juhul on avaldaja ja laste isa sõlminud 02.11.2021 ärakuulamisel kompromisskokkuleppe ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks. Kompromissi kinnitava 3 2-20-5309 kohtumääruse tühistamise võib tingida eelkõige see, kui kohus kinnitab kompromissi, mis ei vasta seaduse nõuetele (

§ 430

lg 3) või kui kohus ei täida

§ 431

lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust.

§ 431

lg 1 kolmandast lausest tuleneb, et kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Praegusel juhul ei nähtu määruskaebusest ega tsiviilasja materjalidest asjaolusid, mille tõttu tulnuks kohtul jätta kompromiss

§ 430lg 3 alusel kinnitamata.

Samuti ei tuvastanud kolleegium menetlusõiguse normide rikkumisi kompromissi kinnitamisel. Avaldajat esindas menetluses advokaat, kellega arutati kokkuleppe tingimused läbi ning kes ühes avaldajaga selle oma allkirjaga kinnitas.

1. Ringkonnakohus nõustub laste esindajaga, et kompromissi osapool võib kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust (vt ka Riigikohtu 21.03.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14). Käesoleval juhul on maakohus kompromissi kinnitanud 02.11.2021 määrusega ja avaldaja on loobunud kompromissi kinnitamise avaldusest 04.11.2021 määruskaebuses. Asjaolu, et kompromissi sõlmimise järgselt on avaldaja ümber mõelnud, määruskaebuse rahuldamiseks alust ei anna. Asja materjalidest nähtuvalt oli avaldaja 02.11.2021 ärakuulamisel kokkuleppe sõlmimisega nõus ning vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajal puudus kohtul alus arvata, et kompromiss ei vasta menetlusosaliste tahtele. Järelikult kinnitas maakohus kompromissi vastavalt seadusele ega rikkunud seda tehes menetlusõigust.
2. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määruskaebuses esitatud etteheiteid maakohtule seoses ärakuulamise protokolliga.

§ 477

lg 8 järgi protokollib kohus hagita menetluses menetlustoiminguid enda äranägemisel. Kui kohus protokolli koostamist vajalikuks peab, ei pea protokoll vastama seaduses sätestatud sisunõuetele, sest kohus otsustab ise, mis ulatuses menetlustoimingut protokollida. Seega ei pidanud kohus ärakuulamise käiku stenografeerima. Kaebaja poolt viidatud osas ei ole protokollis jäetud asja lahendamise seisukohalt olulist kajastamata. Sisulisi etteheiteid maakohtu tegevusele hindab ringkonnakohus alljärgnevalt.

1. Määruskaebuses väidab avaldaja, et sõlmis kompromissi seetõttu, et teda ärakuulamisel selleks järjepidevalt survestati. Avaldaja hinnangul keskendus maakohus liigselt menetluse lõpetamisele. Tutvunud 02.11.2021 ärakuulamise helisalvestisega, leiab kolleegium, et avaldaja etteheited on alusetud. 13.
2. Maakohus selgitas ärakuulamisel menetluse kokkuleppel lõpetamise eeliseid ja seda, et kohtulahend ei tarvitse vanematevahelisi erimeelsuseid ammendavalt lahendada, mh ei muudaks see vanemate erinevaid nägemusi kasvatusmeetoditest ega oleks enne täiendava (lepitus)menetluse läbimist sundtäidetav.

§ 4

lg 4 esimese lause järgi peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.

§ 561

lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kohus last puudutavas menetluses igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama, mida maakohus ongi teinud. Ehkki kohus ei tohi avaldada menetlusosalistele survet kompromissi sõlmimiseks, ei tähenda see, et kohus ei võiks juhtida menetlusosaliste tähelepanu võimalikele tagajärgedele, kui kompromissi ei sõlmita. 13.

1. Maakohus lähtus õigesti sellest, et vanemate lahuselu korral on perekonnaõiguses põhiprintsiibiks vanemate kokkulepe. Perekonnaseaduse § 143 lg 2¹ esimese lause järgi lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. 02.11.2021 ärakuulamisel on avaldaja ka ise pidanud kompromissile jõudmist mõistlikuks ja võimalikuks, kohus aga suunanud osapooli leidma selleks vajalikku ühisosa. Kokkuleppe saavutamisel on 4 2-20-5309 tõenäosus, et vanemad on lahendusega rahul ja täidavad kohtulahendit vabatahtlikult suurem kui siis, kui asjas teeb menetlust lõpetava lahendi kohus.
2. Avaldaja leiab kaebuses, et kohus ei oleks vaatamata vanemate sellekohasele soovile tohtinud kompromissi kinnitada, kuna see ei vasta laste huvidele. Kolleegium sellega ei nõustu. Vanematevahelisele üksmeelele jõudmine on üldjuhul alati laste huvides ning nõustamises osalemisega konflikti lahendamine koormab lapsi vähem kui kohtumenetlus laste esindaja ja valla- või linnavalitsuse esindaja osalemisel. Vastuolu laste huvide ja maakohtu kinnitatud kokkuleppega ei ole tuvastanud ei lapsele määratud esindaja ega ka kohalik omavalitsus. Määruskaebuses esitatud väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust teistsuguseks järelduseks. Kompromiss võimaldab hetkel eraldi vanemate juures elavatel lastel olla koos kummagi vanema juures, mis on antud olukorras kahtlemata laste huvides.
3. Määruskaebuses esitas avaldaja vastuväite maakohtu tegevusele ärakuulamisel osapooli kokkuleppele suunates.

§ 333

lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Arvestades, et vastuväite eesmärk on juhtida asja menetleva kohtukoosseisu tähelepanu menetlusõiguse rikkumisele võimalikult aegsasti ning võimaldada kohtul seeläbi menetluses tehtud vead ise parandada, puudub vajadus vastuväite eraldi lahendamiseks. Kaebaja on tuginenud maakohtu väidetavatele rikkumistele määruskaebuses ja ringkonnakohus on neid eespool hinnanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. Kuna kohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171

lg 1 alusel avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. 17.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kulud rahaliselt kindlaks määrata üksnes määruskaebemenetlust puudutavas osas. Laste esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

1. Laste isa esitas 07.02.2022 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, paludes hüvitada määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 810 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on laste isa lepinguline esindaja osutanud laste isale määruskaebemenetluses õigusabi 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga). 18.
2. Ringkonnakohtu hinnangul olid kõik laste isa esindaja poolt määruskaebemenetluses teostatud toimingud vajalikud ja põhjendatud, kuid neile kulunud ajakulu saab põhjendatuks pidada osaliselt. Arvestades määruskaebemenetluse olemust ja mahtu ning toimingute sisu, peab kolleegium esindaja põhjendatud ajakuluks määruskaebemenetluses kokku 4 h ja 20 min järgmiselt: määruskaebusega tutvumine, nõupidamised kliendiga, kaebuse analüüs ja vastuse koostamine – 3 h ja 45 min; teiste menetlusosaliste seisukohtade ja kohtu kirjadega tutvumine – 20 min; menetluskulude nimekirja koostamine – 15 min. 18.
3. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust. Kolleegiumi hinnangul saab asja vähest õiguslikku keerukust 5 2-20-5309 ja esindaja kvalifikatsiooni arvesse võttes pidada

§ 175

lg 1 mõttes maksimaalseks põhjendatud tunnitasu määraks 150 eurot (käibemaksuga). 19. Laste isa kinnitas, et ei saa tagasi õigusabiteenuselt tasutud käibemaksu. Seega rahuldab ringkonnakohus laste taotluse määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab laste emalt laste isa kasuks välja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 650 eurot (= 4 1/3 h × 150). Juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt laste isa taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 20.

§ 433lg 1 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 6