) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise suuruses 292 eurot, mis vastas kuni 31.12.2021 kehtinud elatise miinimummäärale. Alates 01.01.2022 kehtiva
lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga 3 võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 13. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hageja ema, kes ei ela hagejaga koos, ning hageja on alaealise lapsena õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Kohus loeb tõendatuks, et kostjale on 26.04.2017 Töötukassa otsusega nr TVT/17/014050 määratud puuduv töövõime 100% kuni 30.03.2022 (töövõime hindamise taotlus, digi tl 90-92, puudega isiku kaart ja töövõimekaart, digi tl 101). Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostja ei omanud seisuga 29.04.2021 ametlikku töökohta tööl (töötamise registri väljavõte, digi tl 96). 14.
Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 15. Ka Riigikohus on rõhutanud
lg 2 teise lauses sätestatud põhimõtet, et lapsevanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt nt RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Antud juhul tuvastas kohus, et kostjal puudub töövõime ning puudub ametlik töökoht. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolud mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla
Riigikohus on välja toonud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma (vt RKTKo 7.12.2009 nr 3-2-1-127-09 p 12). Arvestades eelnevat tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest kuni hageja K.Oe täisealiseks saamiseni 100 eurot kuus. See summa arvestab kostja sissetulekut (468 eurot), töövõimekaotuse protsenti (100%) ning lapsevanema kohustust käsutada oma rahalisi vahendeid ülalpeetava lapsega võrdväärselt. Samuti arvestab kohus elatise suurust määrates asjaoluga, et hageja vajadused on osaliselt kaetud riiklike toetustega (sh eestkostetava lapse toetus 240 eurot, PHS § 20 lg 4). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni elatis kogusummas 900 eurot (9 x 100) ning alates 29.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 100 eurot kalendrikuus. Kui kohtumenetluse ajal (12.04.2021-28.01.2022) on kostja elatist teatud ulatuses tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel ühekordsest hüvitisest need summad maha arvestada. 16. Hageja on nõudnud kostjalt ka maksimaalses ulatuses tagasiulatuvat elatist, s.o 3504 eurot (292 x 12).
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on nimetatud paragrahvi tõlgendades selgitanud (vt RKTKo 04.12.2013 nr 3-2-1-136-13, p 12), et selle mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on selle nõude eesmärgiks tagada toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige lapse olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Kuigi hageja esindaja on märkinud, et kostja on lubanud pärast 15.12.2015 kohtumäärust mitmel 4 korral eestkosteasutusele hakata lapsele elatist ise vabatahtlikult kandma, ei ole see toimunud. Ainsateks laekumisteks kostjalt on aastatel 2019-2021 neli ülekannet 20 euro kaupa kokku 80 eurot ning ülekanded xxxxxxx H. Oelt kaks korda 20 ja 25 eurot, kokku 45 eurot (digi tl 15-16). Samas ei ole hageja esindaja kohtule esitanud mistahes kirjalikke tõendeid, et ta oleks kostjalt varasemalt ülalpidamiskohustuse täitmist ühemõtteliselt ja konkreetselt nõudnud. Kohus leiab, et vajaduse ilmnedes oleks hageja pidanud esitama kostja vastu elatisnõude pikema viivituseta. Samuti ei ole hagis kirjeldatud, milline konkreetne kahju on hagejale elatise maksmata jätmisest tekkinud. Hageja esindaja on vastupidiselt märkinud, et hageja elab asendushooldusel hooldusperes ja lapse ülalpidamiseks on riiklikud asendushoolduse rahad, millest ei saa järeldada hagejale elatise maksmata jätmise tõttu tagasiulatuva kahju tekkimist. Lisaks on kohus seisukohal, et tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine koormaks kostjat tema varalist seisu arvestades käesoleval juhul ebamõistlikult. Seetõttu jätab kohus vastava nõude rahuldamata. MENETLUSKULUD 17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Samas ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et pooltel oleks menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.