Obsah (5)

§ 164§ 197§ 198§ 115§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-15778 Tsiviilasi, hageja

§ 164

lg-s 1 on sätestatud, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt RKTKo 3-2-1-215, p 18).

§-s 165 on sätestatud, et loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt RKTKo 3-2-1-149-13, p 27; 3-2-1-6207, p 12). See aga ei tähenda, et nõude loovutuse kui tehingu toimumist ei tuleks tõendada.

1. Kohus leiab, et nõuet ei ole kehtivalt S. K.e loovutatud. Kostja I aktsionäride koosoleku 21.09.2016 protokollist ja teatest nõude loovutamise kohta (kd II, tlk 175) nähtub, et koosolekul otsustati „Koostada teade AS Tulmin Sisustus nõuete HK Finants OÜ vastu summas 12 000 ja Finesta Baltic OÜ vastu summas 23 000 eurot loovutamise kohta. Juhatuse liikmele S. K.´ele. Tema poolt eelnevalt firma arvele üle kantud 35 000 eurone laenusumma lugeda nõude eest tasumisena.“
2. Hageja ei ole tõendanud, et S. K. ja kostja I oleksid nõude loovutamises kokku leppinud. Aktsionäride koosoleku protokollist nähtub seega ainult otsustus teate koostamiseks hagejale, kuid mitte loovutuse teostamine ise. Samuti ei selgu aktsionäride üldkoosoleku protokollist, mis nõuded loovutati (need ei ole piisavalt määratletud). Hageja väidab, et loovutati tsiviilasja nr 2-15-3615 esemeks olev nõue ja selles asjas välja mõistetud menetluskulud. See väide on hageja poolt tõendamata. Seda ei tõenda ei kostja I aktsionäride koosoleku 21.09.2016 4 protokoll (kd II, tlk 175) ega S. K. kiri kohtule (kd II, tlk 189), millele hageja nende väidete osas tugineb. Kohus leiab ülal märgitu alusel, et täiteasjas nr 008/2018/1912 täidetavat nõuet ei ole S. K.e loovutatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamine
3. Vaidlusaluses täiteasjas nr 008/2018/1912 täidetakse Harju Maakohtu 30.04.2018 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-15-3615, millega mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 8 132 eurot (kd II, tlk 34-37). Pooled nende asjaolude üle ei vaidle.
4. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 18.05.2018 kostjale I tasaarvestusavalduse järgnevate nõuete tasaarvestamiseks täitemenetluses täidetava nõudega:  tsiviilasjas nr 2-17-5267 kantud likvideerijakulud summas 958 eurot;  tsiviilasjas nr 2-17-5267 kantud menetluskulud summas 1200 eurot;  köögimööbli ostu-müügilepingust tuleneva kahju nõue summas 11 490,88 eurot.
5. Hageja väidab, et nõue on tasaarvestusega täies ulatuses lõppenud. Kostjad vaidlevad sellele vastu. 27.

§ 197

lg-s 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (tasaarvestuse materiaalsed eeldused). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Vastavalt

§ 198toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele (formaalne eeldus).

1. Pooled tasaarvestusavalduse esitamise üle kostjale I ja viimase poolt kätte saamise üle ei vaidle. Seega on täidetud tasaarvestuse kehtivuse formaalne eeldus – tasaarvestusavalduse esitamine teisele poolele ja tasaarvestuse kui tahteavalduse kättesaamine adressaadi poolt. Kohus analüüsib järgnevalt tasaarvestuse materiaalsete eelduste kehtivust kõigi tasaarvestusavalduses nimetatud nõuete osas.
2. Tsiviilasjas nr 2-17-5267 kantud likvideerijakulud summas 958 eurot. Harju Maakohus on mõistnud selle summa enda 14.03.2019 määrusega menetluskulude koosseisus kostjalt I hageja kasuks välja (kd II, tlk 206-209). Pooled selle hageja nõude ja vastavas osas tasaarvestuse kehtivuse üle ei vaidle. Seega on hageja nõue 958 euro osas kehtivalt tasaarvestatud ja

§ 197lg 2 kohaselt tasaarvestusega lõppenud.

Vastavas osas ei ole kostja I enda nõuet vaidlusaluses täiteasjas ka täitmisele pööranud.

1. Tsiviilasjas nr 2-17-5267 kantud õigusabikulud 1 200 eurot. Kostjad on nõuet tunnustanud 900 euro ulatuses. Nõude kehtivuse ja tasaarvestamise üle 900 euro ulatuses pooled ei vaidle. Selles osas ei ole kostja I ka nõuet täitma asunud. Pooled vaidlevad, kas tasaarvestus on toimunud kehtivalt 1 200 euro ulatuses (st vaidlevad 300 euro üle). Tsiviilasjas nr 2-17-5267 tehtud 14.03.2019 määrusega (kd II, tlk 206-208) on kohus rahuldanud hageja õigusabikulude hüvitamise avalduse 954 euro ulatuses. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja on tasaarvestanud kostja I nõudega kehtivalt enda nõude 954 eurot, millest 900 eurot on jäetud täitmisele pööramaata, kuid 54 eurot on kostja I taotlusel pööratud täitmisele. Sundtäitmine on seega 54 euro osas lubamatu (st osas, mis ületab käesoleval ajal täidetavat summat 6 274 - 54 = 6 220 eurot). Sellega nõustusid asjas toimunud istungil ka kostjad.
2. Hageja seisukoht, et kohus peaks lugema kehtivalt tasaarvestatuks tema tsiviilasjas nr 2-175267 kantud õigusabikulud 1 200 euro ulatuses, ei ole aga kohtu hinnangul põhjendatud. Harju 5 Maakohus on enda jõustunud määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5267 õigusabikulud välja mõistnud 954 euro ulatuses, pidades hageja taotlust seda ületavas osas põhjendamatuks. Käesolevat asja lahendav kohus ei saa ümber vaadata teises kohtuasjas tehtud jõustunud lahendit. Käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid seda summat käsitleda ka hagejale hüvitamisele kuuluva täiendava kahjuna. Kohus leiab, et hageja seisukoht on põhjendamatu.
3. Köögimööbli ostu-müügilepingust tuleneva kahju hüvitamise nõue 11 490,88 eurot. Hageja väidab, et kostja I on tekitanud talle kahju seoses tema ja kostja I vahel 2014.a sõlmitud müügilepingu rikkumisega. Kohus palus hagejal asjas toimunud istungil selgitada millised on tasaarvestatavad nõuded ja palus selgitada nende sisu, samuti viidata tõenditele, millest tulenevalt saab kohus lugeda nõuded tõendatuks (kd II, tlk 205). Hageja viitas enda varasematele seisukohtadele ja tõendina likvideerija pankrotiavaldusele (kd I, tlk 61-62), leides, et likvideerija on seda nõuet tunnustanud. Kohtu hinnangul on väide nõude tunnustamise osas tõendamata. Likvideerija pankrotiavaldust kui tõendit hinnates nähtub, et likvideerija on küll viidanud hageja võimalikule kahju hüvitamise nõudele, kuid märkinud selle juures, et nõudele on nii sisulised kui aegumise vastuväide: „Aktsiaseltsi aktsionärid ja endine juhataja S. K. on seisukohal, et kahjunõue on alusetu. Poolte vahel on jõustunud kohtulahend, mis on nimetatud lepingust tulenev. Lisaks on kahju nõue on aegunud. Alternatiivne vastuväide on see, et poolte vahel on jõustunud kohtulahend antud asjas.“ (kd I, tlk 61-62). Kohus ei tuvastanud ka ühegi muu tõendi alusel, et nõuet oleks tunnustatud. Kuivõrd kohus leiab, et hageja ei saa tugineda nõude tunnustamisele, peab kohus hindama ülal viidatud müügilepingu rikkumisest tulenevat nõuet sisuliselt.
4. Hageja nõue põhineb sellel, et tal on tekkinud müügilepingu rikkumise tagajärjel kahju. Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt RKTKo 3-2-1-173-12, RKTKo 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1), võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Sama moodi kvalifitseeris oma nõude sisu ka hageja, kes viitas enda hagis samadele sätetele, leides, et kostja I on lepingut rikkunud, hagejal on tekkinud kahju ja kahju teke on kostja I rikkumisega põhjuslikus seoses (kd I, tlk 2-3, hagi p 19, 23-25). Alljärgnevalt analüüsib kohus nende väidete tõendatust.

1. Ainsaks tsiviilasja materjalide juures olevaks tõendiks, mille alusel kohus saab tuvastada kostja I lepingu rikkumise, on poolte vahelises varasemas vaidluses tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2017 otsus (kd II, tlk 10-17). Kohus tuvastab selle otsuse alusel, et kostja I rikkus tema ja kostja vahel sõlmitud lepingut. Rikkumisteks olid (vastavalt ringkonnakohtus tuvastatule): osade kappide tarnimata jätmine, prügikasti uks paigaldatud valepidi, mööbli raamil esinesid mõrad. Teiste hageja väidetud puuduste osas leidis ringkonnakohus, et hageja etteheidete alusel ei ole võimalik tuvastada lepingutingimustele mittevastavust.
2. Hageja ei ole tõendanud kahju teket, selle suurust ega põhjuslikku seost ühegi tõendiga. Hageja on märkinud, et tal on kostja I vastu köögimööbli müügi ja paigaldamise lepingu rikkumisel põhinev kahju hüvitamise nõue summas 11 490,88 eurot, viidates enda nõudeavaldusele, mille ta 28.09.2017 kostjale I esitas (kd II, tlk 70, 71). Kohus märgib, et nõude esitamine ei tõenda nõude olemasolu ja kohus ei saa selle alusel kahju suurust kindlaks teha. Samuti ei ole kohtul võimalik ühegi tõendi alusel tuvastada põhjusliku seose olemasolu. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus tuvastada, et hagejal oleks tekkinud kehtiv nõue kostja I vastu hageja viidatud 6 ulatuses. See omakorda viib järelmini, et kohus ei pea hageja nõuet täitmisel oleva nõudega kehtivalt tasaarvestatuks. Kohus leiab, et sundtäitmine selle nõude ulatuses on lubatav. Nõude tunnustamise hagi lahendamine
3. Hageja esitas 02.10.2018 kostjale II nõudeavalduse kostja I pankrotimenetluses (kd II, tlk 61). Hageja palus tunnustada enda järgnevaid nõudeid:  tsiviilasjas nr 2-17-5267 kantud ja jõustunud kohtulahendiga kantud menetluskulud 2 158 eurot;  köögimööbli ostu-müügilepingust tuleneva kahju hüvitamise nõue 11 490,88 eurot või alternatiivselt tasutud ettemaksu ja sellelt arvestatud viivise nõue kokku 10 998,89 eurot.
4. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on tsiviilasjas nr 2-17-5267 välja mõistetud menetluskulude nõude 958 + 954 = 1 912 eurot kostja I nõudega kehtivalt tasaarvestanud. Samuti tuvastas kohus, et kostjad on tasaarvestust tunnustanud ja nõue on tasaarvestusega lõppenud alates taaarvestusavalduse tegemisest ehk 18.05.
5. Harju Maakohus kuulutas kostja I pankroti välja enda 10.09.2018 määrusega. Kuivõrd nõue oli tasaarvestusega lõppenud juba peaaegu pool aastat enne kostja I pankroti väljakuulutamist, puudub kohtu hinnangul vajadus ja võimalus seda pankrotimenetluses täiendavalt tunnustada.
6. Kohus märkis eelnevalt, et hageja seisukoht, mille kohaselt tuleks lugeda kehtivalt tasaarvestatuks tema tsiviilasjas nr 2-17-5267 kantud õigusabikulud 1 200 euro ulatuses, ei ole põhjendatud. Kohus jääb selle seisukoha juurde ka nõude tunnustamist lahendades. Kohus on õigusabikulud enda jõustunud määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5267 välja mõistnud 954 euro ulatuses, pidades hageja taotlust seda ületavas osas põhjendamatuks. Käesolevat asja lahendav kohus ei saa ümber vaadata teises kohtuasjas tehtud jõustunud lahendit. Käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid seda summat käsitleda ka hagejale hüvitamisele kuuluva täiendava kahjuna. Kohus jätab hageja taotluse tema nõude vastava nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses rahuldamata.
7. Hageja 2014.a köögimööbli müügilepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude osas leidis kohus eelnevalt, et see nõue on tõendamata. Kohus jääb selle seisukoha juurde ka nõude tunnustamise nõuet lahendades ja jätab hageja nõude enda kahju hüvitamise nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses rahuldamata.
8. Kostja II on esitanud selle nõude osas ka aegumise vastuväite, mis on nõude tunnustamise kontekstis kohane. Kuivõrd kohus aga leiab, et nõue on tõendamata, ei asu kohus analüüsima, kas nõue võiks olla aegunud. Menetluskulud Menetluskulude jaotus
9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
10. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas on hagi hind vastavalt liidetud nõuetele 3 500 + 3 500 = 7 000 eurot. Kohus rahuldas hagid kokku 54 euro ulatuses. See on 54 % 7 000 = 0,0077 ehk 0,8% ehk alla 1%. Niivõrd väikses 7 ulatuses hagi rahuldamine ei mõjuta menetluskulude jaotust ja kohus jätab menetluskulud 100% hageja kanda.
11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kuludest summas 1 864 eurot.
13. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjatele õigusabi tunnihinnaga 96 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega või kuludega, mille puhul kohtul oleks võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda toimingute tegemises ja nende sisus (sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust). Eelkõige peab kohus silmas kohtulahenditega tutvumist, dokumentide analüüse jmt. Kohus leiab, et sellised kulud on põhjendamatud ja neid välja ei mõista.
14. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 15,5 tundi. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) suuruseks 15,5 * 96 = 1 488 eurot.
15. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 8