← Eesti

3-22-9/4

Obsah (7)§ 152§ 71§ 43§ 120§ 121§ 47§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2021, Tartu Haldusasja number 3-22-9 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitam

) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. 5.

  1. Kaebaja viitab kaebust esitades Tartu Vangla
  2. novembri
  3. a otsusele nr 1-13/288-2, millega lahendati tema vabas õhus sportimist puudutav kahjunõue (esitatud vanglale
  4. septembril 2021). Tartu Vangla on edastanud
  5. jaanuaril 2022 kohtule viidatud otsuse ning märkinud, et kaebaja sai selle kätte
  6. novembril
  7. Vastav märge on tehtud ka otsusele (tl 12). RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuna kaebaja sai Tartu Vangla
  8. novembri
  9. a otsuse nr 1-13/288-2 kätte
  10. novembril 2021, oli kohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks
  11. detsember
  12. Kaebaja esitas kaebuse kohtule
  13. jaanuaril 2022 ehk kaebetähtaega ületades. Kaebaja, nõustudes sellega, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, on kaebuse juurde lisanud kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja selgitab taotluses, et vahepeal olid pühad ning lisaks on tal suur koormus, sest menetletavaid kaebusi on kümneid. Tal ei ole abilisi ning ta peab kõikidele kaebustele ise vastama. Seetõttu taotleb kaebaja ka riigi õigusabi. Kaebuses on kaebaja lisaks märkinud, et tal on menetluses kümneid kahjunõudeid ning tal on raske neid hallata. Ta vabandab hilinemisega tekkinud viivituse pärast. 5.2.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Kohus leiab, et kaebaja poolt välja toodud põhjuseid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks, mis tingiksid käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks takistanud tal kaebusega kohtu poole pöördumast. Taotlusest nähtub, et kaebuse hilinenult esitamise tõid kaasa kaebetähtaja sisse sattunud pühad ning asjaolu, et kaebaja on esitanud palju kaebusi ning ei suuda neid hallata. Kaebaja ei ole märkinud, et ta poleks olnud teadlik kaebusega kohtu poole pöördumise tähtajast. Kohus leiab, et pühade tähistamine ei ole selline erandlik asjaolu, mis õigustaks kaebetähtaja ületamist. Kaebajal oli võimalik kaebust kirjutada ka pühade ajal. Lisaks oli jõulupühade järgselt kaebajal võimalik tähtaegse kaebusega pöörduda kohtu poole veel neli päeva (27. -30. detsember 2021). Ka asjaolu, et kaebaja on esitanud kümneid kaebusi, mida ta ei suuda hallata, ei saa olla mõjuv põhjus kaebuse hilinenult esitamiseks. Kaebajal oleks olnud võimalik oma tegevust ning kaebuste esitamist süsteemselt planeerida ning korraldada. Lisaks ei ole 30-päevane kaebetähtaeg liialt lühike, vaid piisav, et kaebust tähtaegselt esitada ka olukorras, kus on vajadus esitada mitmeid kaebusi või menetlusdokumente teistes kohtuasjades. 5.3. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul käesolevas asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 3

(5)3-22-9 5.4.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse osaliselt s.t osas, milles X nõuab Tartu Vanglalt hüvitist ajavahemikul

  1. jaanuar 2021 kuni
  2. september 2021 värskes õhus kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamisega tekkinud kahju eest. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. III

  1. Kohus leiab, et ülejäänud osas ehk osas, milles X nõuab Tartu Vanglalt hüvitist ajavahemikul
  2. september 2021 kuni
  3. jaanuar 2022 värskes õhus kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamisega tekkinud kahju eest, tuleb tagastada. 6.1.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Arvestades

§ 47

lg-s 1 ja vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sisalduvalt regulatsiooni on kaebajal kinnipeetavana kohustus enne vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbida kohtueelne menetlus. Kinnipeetava kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahjunõue on kohtueelses menetluses tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Kaebus on kohustusliku kohtueelse menetluse puhul kohtus lubatav vaid osas, milles on kohtueelne menetlus läbitud. Kuigi kohustusliku kohtueelse menetluse saab lugeda läbituks perioodi 5. jaanuar 2021 kuni 28. september 2021 puudutavas kahjunõude osas, siis sellele järgneva ajavahemiku eest (kuni kohtule kaebuse esitamiseni) esitatud kahjunõude osas ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. 6.2. Eeltoodut arvestades tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel osas, milles X nõuab Tartu Vanglalt hüvitist ajavahemikul 29.

september 2021 kuni

  1. jaanuar 2022 värskes õhus kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamisega tekkinud kahju eest. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. IV
  2. X on kaebuse juurde lisanud riigi õigusabi taotluse, milles on palunud määrata endale õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses. Taotluse kohaselt ei suuda kaebaja hallata kõiki kaebusi, mida ta on vanglale ja kohtule esitanud. Nii jäävad tema põhiõigused väidetvalt kaitseta. Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlust tuleb mõista nii, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja ka halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-dele 5 ja
  3. 7.
  4. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat 4

(5)3-22-9 toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. 7.2. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama, kas taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses esindama. Kaebaja on iseseisvalt suutnud läbida kohustusliku kohtueelse menetluse vanglas ning on seejärel pöördunud hüvitamiskaebusega kohtu poole. Hüvitamiskaebuse hilinenult esitamine ei ole olnud tingitud sellest, et kaebaja ei teadnud, millise aja jooksul võib kohtusse pöörduda, vaid asjaolust, et kaebaja ei jõudnud kaebust tähtaegselt esitada (mh oli liialt koormatud oma erinevate kohtuasjadega). Eeltoodust ei saa teha aga järeldust, et kaebaja ei oleks võimeline end ise esindama. Asjaolu, et kaebajal on vaja esitada palju kaebusi ning ta ei jõua nendega üksinda tegeleda , ei saa olla riigi õigusabi andmise aluseks RÕS mõttes. Ei ole usutav, et põhiõiguste rikkumise pinnalt esitatavaid kaebusi vangla vastu saab olla üheaegselt nii palju, et nendega tegelemine oleks kinnipeetavale üle jõu käiv. Kinnipeetav saab ka oma aega planeerida ning kui kohtuasjadega tegelemine on tema jaoks prioriteetne, siis sellele ka oma aega maksimaalselt pühendada. Kaebaja on ka varem halduskohtu poole mitmete kaebustega pöördunud ja end iseseisvalt menetluses esindanud (nt haldusasi nr 3-21-1365). Kohus on veendunud, et kaebaja saab enda õiguste kaitsmisega haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses iseseisvalt hakkama ega vaja riigipoolset õigusabi. Kohus märgib, et halduskohtul on selgitamiskohustus ning kohus juhindub uurimispõhimõttest (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleks esindaja. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks. 7.

  1. Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
  2. Kuna kohus lõpetab osaliselt haldusasja menetluse ning ülejäänud osas tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab vastava taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.