← Eesti

2-21-120048/7

Obsah (13)§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 175§ 177§ 178§ 456§ 468§ 317

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-120048 Tsiviilasi Pärnu linn, Xxx korteriühi

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Pärnu linn, Xxx korteriühistu esitas 02.07.2021 Pärnu Maakohtule makskäsu kiirmenetluse avalduse O. L.lt võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 13.07.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 24.09.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Pärnu linn, Xxx korteriühistu (hageja) esitas 03.11.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus jättis hagi käiguta ning hageja täpsustas nõuet 2 22.11.2021 hagiavalduses. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 2 641,02 eurot ja viivised 422,07 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot.
  3. Kohus võttis hagi 25.11.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 28 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
  4. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale xxx korterelamus asuv korteriomand nr x. Kostja on jätnud tasumata alates 31.01.2019 hagejale korteriomandi nr x haldustasu ja kommunaalkulud summas 2 641,02 eurot, millele lisanduvad viivised 0,022 % päev ajavahemikus 01.12.2018 – 31.10.2021, summas 422,07 eurot, kokku on võlgnevus 3 063,09 eurot. Võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud hagiavalduse lisadena korterelamu haldustasude ja kommunaalkulude arvestused iga korteriomandi kohta. Hageja on korduvalt edastanud kostjale meeldetuletusi arvete tasumise kohustuse kohta, kuid kostja on jätnud arved tasumata. Kuivõrd varasemalt ei ole kostjal tekkinud hageja ees võlgnevust, on kostja hageja poolt temale edastatud arved kätte saanud. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  5. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 25.11.2021 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 25.11.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid O. L.le kättetoimetatuks 11.12.2021 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. O. L. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 10.01.2022. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt. 6. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu kokku summas 300 euro tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 10. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 5 töötunni eest, kokku 600 eurot (s.o 120 eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks).

§ 174lg 10 kohaselt hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige materjalidega tutvumisega, tõendite koondamisega ja hagiavalduse koostamise ning selle 3 kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega tutvumine, tõendite kogumine ja lisade komplekteerimine) lugeda 3,5 tundi. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 504 eurot (420 eurot, millele lisandub käibemaks 84 eurot). 11. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 804 eurot (s.o riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 504 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 804 eurot ning

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel menetluskuludelt (804 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 12.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 14.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.