Obsah (9)

§ 150§ 477§ 230§ 232§ 613§ 173§ 172§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-109186 Tsiviilasi Viru-Nigula vald, xxxx korteriühistu avaldu

§ 150

lg 1 p-le 1 ja § 150 lg-le 4 taotleb avaldaja tagastada enamtasutud riigilõiv summas 77,48 eurot avaldaja arveldusarvele nr. xxxx. PUUDUTATUD ISIK

1. Kohus saatis puudutatud isikule avalduse ärakirja koos avaldaja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades teda kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse avaldatud 4 Ametlikes Teadaannetes 10.08.
2. Isik pole tähtaegselt, ehk hiljemalt 23.09.2021, kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu 10.11.2021 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
3. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga xxxx (registriosa nr. xxxx) omaniku H. T. pärija (dtl 35) ning korteriomandi kuulumist pärandajale tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dtl 31). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on alates xxxx korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud. 5
4. Avalduse kohaselt võlgneb puudutatud isik perioodil 30.06.2014-30.06.2021 esitatud majandamiskulude arvete eest avaldajale 4368,99 eurot. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 65-193, 230). Põhikirja punkti 4.2.
5. kohaselt kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Puudutatud isik ei ole avaldajale kulude kandmise keeldumisest teatanud, mis välistaks puudutatud isiku avalduses märgitud kululiike tasumast. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Ka avaldaja põhikiri ei sätesta puudutatud isikule majandamiskulude tasumise osas erandeid. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 ja põhikirja punkti 4.2.5 tähenduses.
6. Eeltoodule vaatamata leiab kohus siiski, et nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus on nii 15.06.2021 puuduste määruses kui ka avalduse menetlusse võtmise määruses selgitanud, et nõue on osaliselt aegunud.

§ 477

lg 5 ja 7 kohaselt nõuab hagita asjades avalik huvi, et selgitataks välja objektiivne tõde. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Sisuliselt tähendab hagita asjas uurimispõhimõte seda, et kohtul lasub vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest. Ja see uurimispõhimõte kohaldub ka sisulisema loomuga vaidlusasjadele, milleks on

§ 613kohaselt majandamiskulude nõuded.

Kui nõue tuleb maksekäsu kiirmenetlusest juba üle, siis sõltumata sellest, kas nõue tuleb üle vastuväite esitamise või puudutatud isiku leidmatuse tõttu, ei ole tegemist enam formaalse menetlusega ja rakendub ka kohtu uurimisprintsiip. See omakorda tähendab, et vajadusel tuleb arutada ka nõude aegumisega seonduvat, andes menetlusosalistele võimaluse sellele reageerida. Selle õiguse realiseerimine on, lisaks kirjalikult vastamisele, võimalik ka suulise menetluse kaudu, kuhu puudutatud isiku mitteilmumine siiski ei takista asja lahendamist. Hagita menetluse üldise spetsiifika järgi ei oma materiaalõiguslik aegumistähtaeg küll reeglina tähendust, kuivõrd need on kaetud eriregulatsiooniga, siiski märgib õiguskirjandus (TsÜS komm lk 455) eraldi korteriomandi asjades esitatavaid nõudeid. Seega tuleb neis asjades siiski leida, et materiaalõiguslik aegumistähtaeg omab tähendust. Seega, koosmõjus sellega, et kohus peab hagita menetluses ise tagama, et avaldus vastaks seadusele, tuleb käesolevas asjas aegumist kohaldada sõltumata sellest, kas avaldaja on sellega nõus ja kas puudutatud isik sellele tugineb või mitte. Nii avaldaja kui puudutatud isiku jaoks on kohus nõude aegumisega seonduvat selgitanud menetlusse võtmise määruses ja avaldajale lisaks ka suuliselt istungil. Majandamiskulude puhul on tegemist tehingulise suhtega (

§ 613- komm 4.5.2) ja kohaldub Ts

ÜS § 154, ehk korduvate kohustuste nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga ükskiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda 6 kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

1. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus aegunuks nõuded, mille puhul kolm aastat oli täis saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, 31.03.2021, hetkeks, st arved alates 30.06.2014 kuni 30.11.2017 (kaasa arvatud). Kohus selgitab, et
2. aastal sissenõutavaks muutunud arvete aegumine hakkas kulgema 1.01.2015 ja nõuded aegusid 31.12.2017,
3. aastal sissenõutavaks muutunud arvete aegumine hakkas kulgema 1.01.2016 ja nõuded aegusid 31.12.2018 ning
4. aastal sissenõutavaks muutunud arvete aegumine hakkas kulgema 1.01.2017 ja nõuded aegusid 31.12.
5. Arvete osas, mis esitati
6. aastal ja mis muutusid sissenõutavaks enne 31.12.2017, s.o. perioodil jaanuar – november, hakkas aegumine kulgema 1.01.2018 ja nõuded aegusid 31.12.
7. 31.12.2017 arve nt 754A muutus sissenõutavaks 15.01.2018, seega nimetatud arvest tulenev nõue ei ole aegunud.
8. Lähtudes eeltoodust on ülejäänud osas, ehk alates 31.12.2017 arvest nr 754A, avaldaja nõue põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes korteri omanikuna ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodi 31.12.2017 kuni 30.06.2021 majandamiskulude võlgnevus summas 2262,11 eurot.
9. Kuna avaldaja viivise nõue puudutab perioodi, mille osas kohus nõuet ei rahulda, ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue summas 27,10 eurot, kuna kõrvalnõuded aeguvad koos põhinõudega (TsÜS § 144). MENETLUSKULUD 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

1. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
2. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 50 eurot. Kohus leiab, et avaldaja nõue kuulub rahuldamisele. Avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 127,48 eurot. Kuna hagita menetluse asjana on käesoleva nõude puhul kindlaks määratud riigilõiv suurusega 50 eurot, siis tuleb enammakstud osutunud osas- so 77,48 eurot- avaldajale, tema taotluse rahuldamisena, tagastada

§ 150lg 1 ja 4 alusel.

17. Avaldaja kulud õigusabile on avalduse kohaselt 3,5 tundi, tunnihinnaga 150 euro/tund (käibemaksuta), kokku summas 630 eurot (käibemaksuga), millele avaldaja palub liita istungil osalemise kulu. Istung kestis 20 minutit. Kohus leiab, et ajakulu 3,5 tundi + 20 minutit, kokku 3 tundi 50 minutit, saab lugeda põhjendatuks. Tunnitasu määra osas kohus leiab, et vaidlus pole õiguslikult nii keerukas ja mahukas, et põhistaks 150 euro suurust tunnitasu (koos käibemaksuga 7 180 eurot/tund). Kohus hindab õiglaseks tunnitasumääraks 120 eurot (käibemaksuta) ehk koos käibemaksuga 144 eurot. Seega on õigusabikulud põhjendatud ümardatult summas 552 eurot. 18.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab avaldaja taotluse. 19.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu 17. novembri 2021 määrus. 17.11.2021 kohtumäärus 2-21-109186 jõustus osaliselt 25. veebruaril 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (digitaalselt allkirjastatud) Lea Herne referent 8