1-21-6578/24

KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-6578 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Orvi Koik Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. novembri 2021 otsus kokkuleppemenetluses Apellant Süüdistatav Namig Nazirli (ik 38410180271; viibib Tallinna Vanglas) Teised apellatsioonimenetluse pooled Kaitsja Margus Viira, prokurör Natalia Miilvee, kannatanu Y, kannatanu C RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. novembri 2021 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. novembri 2021 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Namig Nazirli süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ja teda karistati vastavalt vangistustega 5 kuud ja 3 aastat. KarS § 64 lg-te 1,2 alusel suurendati raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja alguseks N. Nazirli kahtlustatavana kinnipidamise aeg
7. augustil
8. Menetluskulude katteks mõisteti N. Nazirlilt riigituludesse kokku 2594,60 eurot.
9. Tallinna Ringkonnakohtus registreeriti
10. novembril 2021 süüdistatava Namig Nazirli apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
11. novembri 2021 otsusele. Maakohtu otsuse tõlge anti N. Nazirlile kinnipidamisasutuses allkirja vastu üle
12. novembril
13. Seega lõppes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 319 lg-s 2 sätestatud apellatsioonitähtaeg
14. novembril
15. Oma apellatsioonis väidab N. Nazirli, et kohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Prokurör ähvardas N. Nazirlit, et kui ta ei ole kokkuleppega nõus, siis ta nõuab karistuseks 8 aastat vangistust. Kuigi kohtuotsuses on kirjas, et N. Nazirli sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult, siis tegelikult see nii ei olnud. Teda sunniti ja ähvardati, et ta nõustuks kokkuleppemenetlusega. Lisaks ei nõustu N. Nazirli sellega, et tema tegu kvalifitseeriti KarS § 200 järgi. N. Nazirli selgitab, et soovib olla oma noore naisega, saada lapsi, mitte viibida vanglas.
16. Tallinna Ringkonnakohus võttis
17. detsembri 2021 määrusega apellatsiooni menetlusse, põhjendades seda järgmiselt. KrMS § 318 lg 4 kohaselt on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus vaidlustatav üksnes seaduses sätestatud alustel, milleks on KrMS-i
18. peatüki
19. jao sätete ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumine või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud rikkumised. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis väidab N. Nazirli sisuliselt, et rikutud on KrMS-i
20. peatüki
21. jao sätteid, kuna kokkuleppemenetlust ei kohaldatud tema vabal tahtel, vaid teda survestati lubamatult menetleja poolt. Tegemist on väidetega, millest on tuletatav KrMS § 318 lg 4 alusel apellatsiooniõigus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Kohtukolleegium jätab apellatsiooni rahuldamata.
23. Ringkonnakohus võttis süüdistatava apellatsiooni menetlusse, kontrollimaks selle väiteid, et süüdistatav ei osalenud ega sõlminud kokkuleppemenetlust vabatahtlikult ehk rikutud on kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Need apellatsiooni väited jäävad kontrollimisel ainetuks. Kriminaalasja materjalist ei nähtu viiteid, et kokkuleppemenetluse kohaldamine, kokkuleppe sõlmimine ja kinnitamine maakohtu istungil olnuks süüdistatava tahte vastu, teda oleks selleks sunnitud või ähvardatud menetleja poolt. Küll aga on süüdistatava väidetest kumanud kriminaalmenetluse jooksul umbusk menetleja suhtes või koguni menetleja süüdistamine. Seda arvestades on apellatsiooni väited kantud süüdistatava laiemast negatiivsest meelestatusest menetleja suhtes, mis näitab, et apellatsiooni väited on otsitud.
24. Kriminaalasja materjalid kinnitavad, et kokkuleppemenetluse läbirääkimised, kokkuleppe sõlmimine ja selle kinnitamine Harju Maakohtus toimusid KrMS-i
25. peatüki sätete kohaselt, kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ei rikutud, sh toimusid need süüdistatava vabal tahtel. Nähtuvalt
26. septembri 2021 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist, kuulati süüdistatav üle advokaadist kaitsja juuresolekul (I kd, tl 99). Kahtlustatavana ülekuulamisel andis süüdistatav ütlusi, et arvab, et politsei pidas teda kinni näo pärast ehk sisuliselt teda kiusatakse politsei poolt taga. Nähtuvalt Harju Maakohtu
27. oktoobri 2021 määrusest, anti N. Nazirli algselt üldmenetluses kohtu alla. Väärib märkimist, et
28. oktoobri 2021 kaitseaktis on süüdistatava kaitsja märkinud, et peab võimalikuks asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Järgnevalt sisaldub toimikus
29. oktoobri 2021 süüdistatava omakäeline kinnitus selle kohta, et kohus on talle selgitanud õigusi ja nende sisu on arusaadav. Samast kuupäevast on kokkulepe, millele on omakäeliselt alla kirjutanud prokurör N. Miilvee, süüdistatav N. Nazirli ja kaitsja M. Viira, tõlk. Kokkuleppes on toodud ära süüdistatava õigused kokkuleppemenetluses, kokkuleppemenetluse tagajärjed. Kokkuleppes esitatud õiguste loetelu sisaldab muu hulgas kahtlustatava/süüdistatava õigust loobuda kokkuleppest kohtumenetluses, õigust anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppe läbirääkimistel, sõlmida kokkulepe või jätta see sõlmimata. Õiguste ja kohustustega tutvumist on süüdistatav kinnitanud omakäelise allkirjaga (II kd, tl 11). Eelnev kinnitab, et süüdistatav osales kokkuleppemenetluse läbirääkimistest, ta oli teadlik õigusest jätta kokkuleppele alla kirjutamata ja õigusest loobuda kokkuleppest hiljem kohtus. Nähtuvalt Harju Maakohtu
30. oktoobri 2021 istungiprotokollist, algas maakohtu istung üldmenetluse sätete järgi. Istungi alguses kontrollis kohus süüdistatava isikuandmeid, selgitas talle õigusi, kohustusi, õigust esitada taandusi, taotlusi. Süüdistatavale oli kõik arusaadav, taandusi ega taotlusi tal polnud. Selle järel võttis sõna prokuratuur, kes selgitas, et süüdistatav on avaldanud soovi kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kuna prokuratuur pidas seda võimalikuks, siis tegi prokurör istungil kohtule taotluse minna üle kokkuleppemenetlusele. Selle järel kinnitas süüdistatava kaitsja advokaat M. Viira kohtuistungil, et prokuröri väited vastavad tõele ja osapooled soovivad minna edasi kokkuleppemenetluses. Seejärel sai sõna süüdistatav. Süüdistataval olid kõik võimalused, juhul kui teda oli lubamatult survestatud, juhtida sel hetkel kohtu ja advokaadi tähelepanu millelegi sellisele. Seda ta aga ei teinud, mis annab tunnistust, et kokkuleppemenetluse kohaldamine vastas tegelikkuses süüdistatava tahtele. Süüdistatav kinnitas omaltki poolt maakohtus selgesõnaliselt, et ta tõesti soovib kokkuleppemenetlust, algselt soovis lühimenetlust. Seejärel küsitles maakohus süüdistatavat kokkuleppe osas, selgitas talle õigused ja kohustused kokkuleppemenetluses. Nagu nähtub istungiprotokollist, kinnitas süüdistatav taaskord õigustest ja kohustustest kokkuleppemenetluses arusaamist, samuti, et on tutvunud kokkuleppe sisuga, see on talle arusaadav. Tõsi, algul väitis süüdistatav istungil, et talle pole kokkulepe arusaadav enda tablettide ja portfelli saatuse osas. Selle peale selgitas prokurör istungil, et need süüdistatava asjad asuvad politseis ja tagastatakse talle pärast kohtuotsuse jõustumist. Süüdistatavale oli see istungil arusaadav ja selle peale ta kinnitas kokkuleppest arusaamist. Seejärel andis kohus süüdistatavale võimaluse selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Süüdistatav selgitas, et talle selgitati seadust ja karistusraame, ta helistas ise prokurörile, kes oli selgitanud talle, et on valmis kohtus nõudma karistuseks 8 aastat vangistust, mille peale süüdistatav oli selgitanud, et tal on pere kodus. Ringkonnakohus märgib, et prokuröri seesugune selgitus prokuratuuri kavatsuste kohta juhul, kui kriminaalasi lahendatakse üldmenetluses, ei kujuta endast lubamatut survestamist või ähvardamist. On tavapärane ja loogiline, et üldmenetluse korral küsibki riiklik süüdistaja rangemat karistust ja juhul, kui süüdistatav on valmis kompromissiks kokkuleppemenetlusega nõustumise näol, on ka prokuratuur valmis omapoolseteks kompromissideks, mis võib väljenduda leebemas karistustaotluses. Eelnevalt kirjeldatud selgituse järgselt palus süüdistatav kohtul kokkuleppe kinnitada. Kokkuleppe sõlmimist vabal tahtel ja selle kinnitamist kohtu poolt palusid ka prokurör ja süüdistatava kaitsja. Apelleeritud kohtuotsusega Harju Maakohus seda tegigi. Kuigi süüdistatav ei nõustu enda teo kvalifikatsiooniga, siis vastab kohtuotsus täielikult, sh süüdistatava süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 4 järgi
31. oktoobri 2021 kokkuleppele. Ringkonnakohtul ei ole kahtlust, et juhul, kui prokuratuur survestanuks lubamatult või ähvardanuks süüdistatavat, oleks kokkuleppemenetluse läbirääkimiste juures viibinud Eesti Advokatuuri kuuluv advokaat sellele tähelepanu pööranud ja reageerinud. Niisamuti oleks sellele reageerinud maakohtu istungit juhtinud kohus, kui tal tekkinuks kahtlus selles, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tegelikkuses süüdistatava vaba tahe. Asja materjalid kinnitavad, et maakohtus sai süüdistatav vabalt end väljendada ja tema tahe oli sõlmida kokkulepe, mida kohus vastavalt kokkuleppes märgitule kohtuotsusega kinnitas.
32. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)