1-22-928/6

(21231700327)Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. jaanuari
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X OÜ (registrikood XXXXXXXXXXX) vandeadvokaat Ilmar Straus (XXX), määruskaebus esindaja RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. jaanuari
4. a määrus muutmata ning X OÜ esindaja vandeadvokaat Ilmar Strausi esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 15.02.
6. a alustati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt kriminaalasjas nr 21231700327 KarS § 216 lg 1 tunnustel menetlust selles, et alates 2011 on XXX, Tallinn asuva eramu omanik C tarbinud ebaseaduslikult maagaasi (gaasiarvesti näitude alusel on keskmine tarbimine vähemalt 10 korda väiksem kui oleks usaldusväärne keskmine tarbimine), tekitades sellega maagaasi edastaja X OÜ-le materiaalse kahju summas 6859,43 eurot. 11.10.2021 esitati C-le KarS § 216 lg 1 järgi kahtlustus selles, et tema kasutas ajavahemikul 2009 08.02.2021 Tallinn, XXX asuvas majas ebaseaduslikult ilma X OÜ loata maagaasi. Alates 2009 edastas C X OÜ-le maagaasi tarbimise kohta väiksemad näidud, ajavahemikul 2010 – 08.02.2021 gaasiarvesti rikkumise tõttu maagaasi tarbimise kohta valenäidud. Ebaseadusliku maagaasi kasutamisega tekitas C X OÜ-le varalise kahju kokku 6859,43 eurot (sh rikutud gaasiarvesti maksumus 120 eurot).
7. 07.12.
8. a lõpetas PPA kriminaalasjas menetluse sellega jätkamiseks vajaliku aluse puudumise tõttu. Lõpetamise kinnitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo.
9. 20.12.
10. a esitas X OÜ esindaja AD Riigiprokuratuurile kaebuse 07.12.2021 PPA Põhja prefektuuri poolt koostatud menetluse lõpetamise määruse peale. Kaebaja taotles eelpoolnimetatud määruse tühistamist ja kriminaalmenetlusega jätkamist. 1

(4)1-22-928 Riigiprokuratuuri määrus

1. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetlusega jätkamiseks puudub KrMS § 199 lg 1 p 1 tulenev alus, sest uuritavas kuriteosündmuses puuduvad kuriteotunnused. Nii puudub põhjendus kriminaalasjas lõpetamise määruse tühistamiseks, kuigi selles toodud lõpetamise motiivid kuuluvad muutmisele. Riigiprokurör asus seisukohale, et kriminaalasjas nr 21231700327 on uuritavale kuriteofaktile - C poolt ajavahemikul 2009 - 08.02.2021 XXX, Tallinn asuvas elamus ebaseaduslikult maagaasi kasutamise: täpsemalt alates 2009 X OÜ-le maagaasi tarbimise kohta väiksemate näitude teatamise, ajavahemikul 2010 – 08.02.2021 gaasiarvesti rikkumise tõttu maagaasi tarbimise kohta valenäitude teatamise osas, millega on OÜ-le kokku tekitatud varaline kahju summas 6859,43 eurot, vanemuurija ja abiprokuröri andnud ebaõige juriidilise hinnangu ehk tõlgendanud materiaalõigust ebaõigesti. C-le KarS § 216 lg 1 alusel esitatud kahtlustuse asjaoludes puuduvad selle kuriteokoosseisu järgi ettenähtud objektiivsed kuriteotunnused (sisalduvad karistusseadustikus vastava paragrahvi lõikes üks), nende puudus oli teada juba kriminaalmenetlust alustades. Nii on kriminaalasjas nr 21231700327 teostatud C suhtes menetlust asjaolude alusel, milles juba algselt ei sisaldunud kuriteole viitavaid tunnuseid. Riigiprokurör selgitas, et KarS § 216 lg 1 kohaselt on krminaalkorras karistatav elektrienergia, maagaasi või soojusenergia ebaseaduslik kasutamine võrku ebaseadusliku lülitamise teel. KarS § 216 lg 2 kohaselt järgneb kriminaalvastutus sama teo eest ka juriidilisele isikule. Nii on seadusandja pidanud kuriteoks mitte igasugust ebaseaduslikku elektrienergia, maagaasi või soojusenergia kasutamist, vaid üksnes sellist, milleks on vastava energia/gaasi kasutaja eelnevalt teinud ebaseadusliku teo ehk lülitunud ilma võrguteenuse osutaja teadmata või loata energiat/gaasi edastavasse võrku. XXX Tallinn asuva elamu maagaasi tarbija on kriminaalasja materjalidest nähtuvalt C. Viimane on sõlminud 12.08.2008 eelpooltoodud aadressil gaasi kasutamiseks AS-ga Q maagaasi müügilepingu nr 0112255136 ja 05.06.2009 X OÜ-ga AS Q poolt edastatava maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 050609/
2. Kumbagi lepingut ei ole ei C ega ka lepingu teised pooled senini lõpetanud (ajavahemikul 08.02.-11.02.2021 on X OÜ poolt olnud aadressile XXX, Tallinn asuvasse elamusse gaasitarne katkestatud). Seda asjaolu kinnitab lisaks lepingupoolte ütlustele ka ajavahemikul 200908.02.2021 (s.o kuni X OÜ poolt aadressilt XXX Tallinn mehaaniliste vigastustega gaasiarvesti leidmiseni) täheldatav X OÜ ja C tegevus. C on nimetatud ajaperioodil X OÜ-le teatanud XXX Tallinn elamus gaasi kasutamise näite ja selle eest vastu võtnud ning tasunud esitatud arveid. Vaidlus selle üle, et eelpoolnimetatud ajaperioodil on C osa näite jätnud teatamata või on näitude teatamisel X OÜ-le esitanud valeandmeid ehk kasutanud maagaasi aastate jooksul enam, kui oli sellest teada andnud ja selle eest tasunud, ei kummuta fakti, et maagaasi võrguteenuse osutamise leping vaidlevate poolte vahel kehtis alates 05.06.2009, et C-l maagaasi ebaseaduslikuks kasutamiseks ebaseaduslikult võrku lülituda vajadus puudus. Ta oli maagaasi edastamist võimaldavasse võrku lülitunud seaduslikult 05.06.2009 X OÜ-ga maagaasi võrguteenuse osutamise lepingut sõlmides ja on selles kriminaalasja materjalide alusel senini. Eeltoodud asjaolude valguses on kriminaalasjas nr 21231700327 täheldatav kriminaalmenetlust välistav asjaolu, s.o kuriteotunnuste puudus ja nimelt kahtlustatava poolt ajavahemikul 200908.02.2021 maagaasi ebaseadusliku kasutamise faktides selle saamiseks maagaasi edastamist võimaldavasse võrku ebaseaduslik lülitumine. Viimane on aga KarS § 216 lg 1 järgi etteheidetava kuriteo üks objektiivsetest tunnustest. Selle puudumise korral ei ole kuriteokoosseis täidetud ja kriminaalmenetluse läbiviimiseks, antud juhul sellega jätkamiseks, alus puudub. C vastu X OÜ poolt maagaasi kasutamise kohta näitude esitamata jätmise või vale sisuga näitude esitamise tulemusena tekkinud kahjunõude lahendamine väljub kriminaalmenetluse raamidest, kuivõrd see ei 2

(4)1-22-928 ole tekkinud C poolt ebaseaduslikult maagaasi edastamist võimaldavasse võrku lülitumise tulemusena. Riigiprokurör märkis kokkuvõtlikult, et kuivõrd kriminaalasjas nr 21231700327 käsitletud sündmuses puuduvad kuriteotunnused ja menetlusega jätkamiseks puudub alus, siis jäetakse ka X OÜ esindaja Riigiprokuratuurile esitatud kaebus rahuldamata. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele

1. 11.02.
2. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule X OÜ esindaja vandeadvokaat Ilmar Strausi kaebus Riigiprokuratuuri määrusele, milles palutakse tühistada Riigiprokuratuuri määrus ja kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust jätkama. Kaebaja arvates on alusetult tegemata jäetud menetlustoimingud või motiivid, miks kaebaja leiab, et tema õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud. Politsei ja prokuratuur on jätnud kontrollimata, kas C käitumises on mõne teise keelatud teo tunnused. Kannatanu ei pruugi olla juriidilise haridusega ja seega ei pruugi ise õigesti keelatud tegu kvalifitseerida, mistõttu õiguskaitseorgan peab iseseisvalt kirjeldatud eluliste asjaolude pinnalt kontrollima, kas võib olla toime pandud muu keelatud tegu. Kaebaja leiab, et C käitumises võivad esineda KarS §-is 209 kirjeldatud teo tunnused. X OÜ fikseeris C elamus aadressiga XXX Tallinn, 08.09.2017 gaasimõõdiku näidu: 37007 m
3. 12.02.2018 esitab C X OÜ-le XXX gaasimõõdiku näidu, milleks on 37089 m
4. Seega väidab C, et tema elamus tarbiti ajavahemikus 08.09.2017-12.02.2018 (5 kuud) ainult 82 m3 (= 37089 m3 - 37007 m3) gaasi. X OÜ poolt esitatud võrdlusmaterjalid näitavad, et ilmselt on XXX elamus ajavahemikus 08.09.2017-12.02.2018 gaasi tarbitud kordades rohkem. 12.02.2018 C poolt X OÜ-le esitatud gaasimõõdiku näiduga on ilmselt manipuleeritud. Gaasimõõdiku näitu on tagasi keritud või selle liikuvaid osi on gaasi tarbimisel peatatud. C võib olla toime pannud kelmuse, kuna ta on esitanud X OÜ-le tegelikkusele mittevastavad, s.o vähendatud, gaasitarbimise näidud. C on seega tegelikest asjaoludest loonud teadvalt ebaõige ettekujutuse. Sellisel viisil on C tekitanud X OÜ-le kahju ja endale varalist kasu, kuna C on tasunud X OÜ-le väiksemate gaasikoguste eest, kui ta tegelikult on tarbinud. Kui C väidab, et 08.09.201712.02.2018 tarbiti väga vähe gaasi põhjusel, et majas keegi ei elanud või maja köeti teiste kütteallikatega, siis seda on võimalik just kriminaalmenetluse raames kontrollida. Esiteks, politsei saab elektrienergia müüjalt nõuda välja tarbitud elektrinäidud tunniajalise täpsusega. Nimetatud andmed näitavad, kas XXX elamus elas keegi ajavahemikus 08.09.2017-12.02.2018 või mitte. Kui C väidab, et ta küttis maja teiste kütteallikatega, siis on võimalik kontrollida teiste kütteallikate olemasolu ja nende kütteallikate elektritarbimist nimetatud ajavahemikus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, asub seisukohale, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 11.01.
6. a määruse muutmiseks.
7. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise puhul saab kohus kontrollida seda, kas olemasolevate tõendite põhjal on alus kellelegi süüdistuse esitamiseks, kuid kohus ei saa prokuratuurilt üle võtta riikliku süüdistusmonopoli kandmist. Seetõttu ei ole kohtu pädevuses ette kirjutada edasise menetluse 3

(4)1-22-928 detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Kohus võib küll jõuda seisukohale, et otsuse tegemiseks on vajalik ja võimalik koguda täiendavaid tõendeid.

1. Kaebuse esitaja leiab, et alusetult on jäetud tegemata menetlustoimingud ning et on jäetud kontrollimata, kas C tegevuses võivad olla mõne teise kuriteo tunnused. Asjakohane on kaebaja viide sellele, et kuriteoavalduse alusel tuleb menetlejal kontrollida seda, kas avalduses kirjeldatud isiku tegevuses võib esineda mistahes kuriteole viitavaid tunnuseid. See aga ei tähenda, et menetleja peaks kõikide võimalike kuriteokoosseisude esinemise lõpetamise teatises lahti kirjutama. Kriminaalmenetluse saab lõpetada vaid juhul, kui puudub kriminaalmenetluse alus. Käesoleval juhul on tehtud menetlustoiminguid, sh kuulatud üle kahtlustatav ning menetleja leidis, et puudub alus tuvastatud asjaoludel talle süüdistuse esitamiseks. Menetleja on leidnud, et tegemist on sisuliselt kahju hüvitamise nõudega, mille sissenõudmiseks on kannatanul võimalus pöörduda tsiviilkohtusse. Ka Riigiprokuratuuri määruses on märgitud, et kriminaalasjas käsitletud sündmuses puuduvad kuriteotunnused ja menetluse jätkamiseks puudub alus. Seega ongi kannatanu poolt esitatud asjaolude pinnalt võetud vastu otsustus, et menetlus tuleb lõpetada ja ei esine ühegi kuriteokoosseisu tunnuseid.
2. Kriminaalmenetluses ei ole üheselt tuvastatud, et C oleks gaasimõõdiku näitu manipuleerinud. Seda tunnistab sisuliselt kaebaja ka ise, märkides, et seda on „ilmselt“ tehtud. C on ise selgitanud, et ta ei ole mõõdikut rikkunud ning andnud ka ütlusi selle kohta, miks nende gaasitarbimine erinevate ajaperioodide jooksul kõikus. Kriminaalasja materjalides ei ole andmeid, mis kindlasti välistaks C poolt esitatud versiooni ning mille alusel saaks öelda, et ta on teadvalt kahju tekitanud. Sellistele asjaoludele ja tõenditele ei viidata ka kaebuses. Kaebaja toob välja, et kui C väidab, et gaasi tarbiti perioodil 08.09.2017-12.02.2018 vähe põhjusel, et majas keegi ei elanud või maja köeti teiste kütteallikatega, on võimalik seda kriminaalmenetluse raames kontrollida. C ei ole väitnud, et maja köeti teiste kütteallikatega, mistõttu sellekohane kaebuse väide ei ole asjakohane ega vaja täiendavaid menetlustoiminguid. Ka elektrinäitude väljanõudmine ei anna alust kriminaalmenetluse jätkamiseks, kuivõrd need võivad anda küll kaudset infot, kuid nende pinnalt ei saa teha tõsikindlaid järeldusi sellest, kas ja millises mahus isik gaasi tarbis, millest omakorda tõusetub küsimus ka kahju suurusest. Seejuures on oluline rõhutada, et isiku saab süüdi mõista teda tõsikindlalt süüstavate tõendite alusel, mitte aga olukorras, kus on tuvastatud, et ta on võib olla või tõenäoliselt pannud toime mõne kuriteo. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga kirjeldatud olukorras võimalik kriminaalmenetlusega enam koguda selliseid objektiivseid tõendeid, mille alusel saaks isiku süüküsimust lahendada.
3. Rõhutada tuleb, et kellelgi ei ole õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist, mistõttu vaid asjaolu, et kannatanu leiab, et kohane meede oleks vaid kriminaalmenetluse jätkamine ning lõppkokkuvõttes isiku kriminaalkorras süüditunnistamine, ei anna alust menetlusotsustuse muutmiseks. Prokuratuuri pädevuses on otsustada, kas on alust kellelegi süüdistuse esitamiseks või mitte, seda ei tehta kannatanu subjektiivse arvamuse alusel. Rõhutada tuleb siinkohal ka in dubio pro reo põhimõtet, millele on viidatud ka kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist pigem tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks ei ole aga kriminaalmenetlus kohane vahend. Kannatanul on võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtusse, kus kumbki pool on kohustatud oma väiteid tõendama.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg 5 p-st 1, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 11.01.
5. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4