lg 1 ja § 236 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Natalja Kharkhan, isikukood 48104060226, elukoht: xxxx Töökoht: xxxx Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA 1.Rahuldada Natalja Kharkhani kaebus. 2.Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.12.2012.a. otsus väärteoasjas nr 2302,21,015562 Natalja Kharkhanile
S § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 300 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul, igas kuus tasuda vähemalt 30 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole, kohustuslik on märkida viitenumber
lg 1 järgi ja lõpetada
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaevatava otsuse sisu Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes Natalja Kharkhani poolt toimepandud väärtegu selles, et tema 30.10.2021a. kella 18.06 ajal Harju maakonnas Maardu linnas Veeru tn 24 juures juhtis mootorsõidukit, parkimiskohalt välja sõites ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit xxxx reg. märgiga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju T. K. ja A. K.. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju eest vastutav isik. Selliste tegevustega rikkus Natalja Kharkhan
lg 3, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 nõudeid ja pani toime
Natalja Kharkhani karistati
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja
Taotlus Kohtule esitatud kaebuses taotleb Natalja Kharkhan kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist karistuse ranguse tõttu. Kaebuse esitaja ei ole varem kunagi karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest. See annab alust arvata, et kaebaja näol ei ole tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga ning kõnealune rikkumine oli üksikjuhtum. Kaebuses viidatakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07), millistes on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud tema varasemat, enne liiklussüüteo toimepanemist, korrektse liiklejana käitumist. Kaebuses on selgitatud, et sündmuskohal kitsendasid manööverdamisruumi kaebaja ees seisev teine sõiduk Xxxx. Kaebaja ei tajunud kokkupuudet teise sõidukiga, samuti ei lülitunud sisse kannatanu sõiduki signalisatsioon ning keegi ei andnud mingisugust märku sõidukite kokkupuute kohta. Seega liiklusõnnetuse põhjustaja ei teadvustanud, et põhjustas kahju teisele mootorsõidukile ning tahtmatult ei teatanud sellest nõuetekohaselt politseile. Kaebuse esitaja leiab, et määratud trahv on ebaõiglane, sest tegu ei olnud toime pandud tahtlikult ning mõlemal osapoolel on olemas kehtivad liikluskindlustused. Kaebuse esitaja palub arvestada, et peres on kolm alaealist last ning määratud trahv mõjutab oluliselt pere eelarvet. Samuti taotletakse rahatrahvi osade kaupa tasumist. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Lähtudes kaebuses viidatud videosalvestisest, tunnistajate ütlustest, sõidukitel tuvastatud vigastustest ja menetlusaluse isiku enda ütlustest leiab kohtuväline menetleja, et sõiduki xxxx teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju, mis tähendab, et liiklusõnnetuse koosseis on täidetud.
Toimiku materjalidest nähtuvalt on ilmselge, et Natalja Kharkhan oli oma käitumises hooletu ja ei hoidnud teise sõidukiga ohutut külgvahet, mis tõi endaga kaasa varalise kahju tekkimise T. K.. Kannatada saanud sõiduk xxxx oli õnnetuse hetkel nõuetekohaselt pargitud, järelikult sai liiklusõnnetuse toimumist ära hoida ainult menetlusalune isik. Seetõttu ei täitnud Natalja Kharkhan ettevaatamatusest
lg 3 sätestatud nõudeid ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Sõidukitel tuvastatud vigastustest tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et Natalja Kharkhan pidi aru saama, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse ja sellele vastavalt reageerima. Menetleja ei pea eluliselt usutavaks, et hoolas ja tähelepanelik juht ei tunne seda, kui ta sõidab otsa teisele sõidukile ja põhjustab sellele nii ulatuslikud vigastused nagu on näha näiteks fotol 8 (tl 5). Liiklusõnnetust vahetult pealt näinud tunnistaja O. T., kes seisis eemal, sai kohe üheselt aru, et on toimunud liiklusõnnetus. 2
lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kohtuväline menetleja leiab, et on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik ei teadnud, kellele kuulub kahjustatud sõiduk Xxxx ja ta ei täitnud ühtegi eelpoolkirjeldatud seaduse nõuet, kuigi tal oli selleks võimalus. Seega pani ta toime
Kohtuväline menetleja hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamine ja sündmuskohalt lahkumine oma olemustel väga ühiskonnaohtlikud teod, millega seatakse ohtu teiste isikute vara ning teatud juhtudel ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Kohtuvälise menetleja peab määratud karistusi vastavaks toimepandud tegude raskusele, sest karistus peab oma olemuselt mõjutama nii rikkujat, kui ka teisi liiklejaid edaspidi rikkumisest hoiduma ja ei tohi olla kerge kanda. Karistuse valikul on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning ka seda, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja on määranud karistuseks rahatrahvid sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud alustel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine ei ole põhjendatud. Küll aga ei vaidle vastu rahatrahvide tasumisele osade kaupa. Kohtu seisukoht Tutvunud Natalja Kharkhani poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Otsustamaks Natalja Kharkhanile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis.
lg 1 järgi süüteo etteheide
Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist, skeemist ja lisatud fotodest nähtub, et 30.10.2021 kell 18.06 (teade) toimus Harjumaal Maardus Veeru 24 juures liiklusõnnetus, mis esmase kirjelduse kohaselt seisnes selles, et tundmatu sõiduk sõitis vastu pargitud Xxxxt ja lahkus sündmuskohalt. Protokollist nähtuvalt on vasakul ja paremal pargitud sõidukid, sealhulgas ka liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto Xxxx reg.märgiga xxxx, sõidukil kahjustatud vasakpoolne esinurk. Sõiduki vaatlusprotokollist koos fotodega, mis koostatud 31.10.2021 kell 02.35, nähtub, et sõiduautol Xxxx reg.märgiga xxxx on kahjustatud parempoolne külg. Tunnistaja T. K. ütlustest tulenevalt oli sõiduauto Xxxx reg.numbriga xxxx pargitud 30.10.20201 kell 18.00 aadressil Veeru 24, Maardu. Sõiduautole otsasõitmisest sai teada töökaaslase käest, kes saatis screenshoti Facebookist. Läks auto juurde, tegi foto ja avastas kojameeste alt kirjakese tunnistajalt, telefoninumbriga. Telefonijutuajamises tunnistaja väitis, et süüdlase auto number algas numbritega xxxx, tähti ei jätnud meele, oli tumedat värvi xxxx. Juhtumi süüdlane oli tunnistaja sõnade kohaselt temale tuttav. Samuti nägi juhtumit pealt kõrval seisnud xxxx omanik (juht). Sõiduautole Xxxx reg.märgiga xxxx on vigastus tekitatud esiosa vasakul poolel. Tunnistaja O. T. ütlustest tulenevalt viibis ta 30.10.2021 kell 18.06 Veeru 24 juures tänaval ja kuulis löögi heli, kui sõitis välja tume sõiduauto xxxx (xxxx) ja sõitis minema. Roolis oli noor 3 naisterahvas. Astus valget värvi auto juurde ja märkas vigastust vasakul pool esiosal. Kirjutas teate Facebooki gruppi, et leida üles kannatanu, et too võtaks temaga ühendust, Oma telefoninumbri jättis auto esiklaasile. Menetlusaluse isiku Natalja Kharkhani ütlustest tulenevalt juhtis ta 30.10.2021 kell 18.00 sõiduautot Xxxx numbriga xxxx, sõitis välja parklast Maardus maja juures Veeru
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Oma tegevusega on Natalja Kharkhan täitnud
S § 18 lg 1 mõttes. Vastavalt KarS § 18 lg-le 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt
lg-st 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega, kui Natalja Kharkhan oleks olnud hoolikas ning hoidnud ohutut külgvahet parkimiskohalt väljasõidul, siis ei oleks tema juhitud sõiduk tekitanud temast paremal pargitud sõidukile vigastust Seega pani Natalja Kharkhan väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.
lg 1 süüteo etteheide
lg 4 kohaselt ei tule liiklusõnnetusest politseile teatada, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on
lg 4 punktides 2–4 loetletud asjaolud 4 kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud ning kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik. Sama sätte lg 5 kohaselt, kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Vaidlust ei ole selles, et Natalja Kharkhan 30.10.2021.a kella 18.01 ajal juhtis sõidukit Xxxx reg.märgiga xxxx, sõites välja parkimiskohalt. Ühtegi tõendit ei ole selle kohta, et Natalja Kharkhan oleks pärast sõiduki Xxxx reg. märgiga xxxx riivamist oma sõiduki kinni pidanud ja tekkinud kahjusid fikseerinud. Vastupidi, kaebusele lisatud videolõigust, tunnistaja O. T. ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt jätkas ta sõitu. Tõepoolest hetkeks Xxxx juht peatus, kuid üksnes selleks, et tema ees peatunud sõiduk (menetlusaluse isiku kaebuses nimetatud Xxxx) kitsendas tema manööverdamisruumi. Peale Xxxx tagurdamist jätkas Natalja Kharkhani poolt juhitud sõiduk liikumist. Menetlusaluse isiku taoline käitumine võib vastata
Nimelt näeb
lg 1 ette vastutuse liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt oli 30.10.2021.a liiklusõnnetuse juhtumil täitmata
lg 4 p 4 ja 5 nõuded, s.t et nimetamata oli varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid polnud punktides 2-4 loetletut kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Seega oli liiklusõnnetusest teatamine käesoleval juhul kohustuslik. Samas aga ei saa menetlusalust isikut võtta vastutusele juhul, kui ta liiklusõnnetusest ei teadnud. Seda põhjusel, et isikult ei saa nõuda, et ta teataks politseile asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire (RK 3-1-1-87-06 p 8). Kohtu hinnangul on käesoleva väärteoasja materjalidest tuvastatav, et Natalja Kharkhan 30.10.2021. a kella 18:01 ajal toimunud liiklusõnnetust, s.o tema poolt juhitud sõidukiga Xxxx sõiduki Xxxx vasakpoolse esiotsa riivamist tähele ei pannud ega tundnud. Kaebusele lisatud videolõigult nähtub, et Natalja Kharkhani juhitud Xxxx parkimiskohalt välja sõites peatus kell 18:01:17 mitte seetõttu, et oleks tajunud paremal pool pargitud sõiduki esiotsa riivamist, vaid seetõttu, et tema liikumistrajektoori ees oli teine seisev sõiduk, mis ootas võimalust vabanevale parkimiskohale sõitmist. Koheselt, kui eesolev sõiduk tagurdas ja Natalja Kharkhani juhitud sõidukil oli tee vaba, sõitis ta edasi. Tunnistaja O. T. ütlustest nähtuvalt kuulis ta löögi heli, kui tumedat värvi Xxxx sõitis parkimiskohalt välja. Seetõttu läks ka vigastatud valget värvi sõiduki juurde ja märkas kahjustust. Väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, kui kaugel viibis tunnistaja parkimiskohalt väljasõitvast sõidukist, küll tuleb aga arvestada, et õues on kuuldavus parem, kui sõidukis sees. Lisaks asus Natalja Kharkhani poolt juhitud sõiduki kokkupuute koht juhi suhtes kaugemas nurgas. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et varasemalt hoolas liikleja, kellel puuduvad liiklusalased rikkumised, tajudes teise sõidukiga kokkupõrget- riivamist, oleks olnud huvi liiklusõnnetuse toimumise fakti lihtsalt ignoreerida ning sündmuskohalt lahkuda. Natalja Kharkhan on nii kohtuvälises menetluses ütlusi andes kui ka kaebuses kohtule selgitanud, et ta ei tundnud kontakti teise sõidukiga. Kohtul ei ole alust nendes väidetes kahelda ja see ei ole ka väärteoasjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Seega leiab kohus, et Natalja Kharkhan ei saanudki 30.10.2021.a liiklusõnnetusest politseile teatada, kuna liiklusõnnetuse toimumise fakt kui selline asus väljaspool tema teadmiste piire. Järelikult tuleb tema suhtes väärteomenetlus
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Karistus KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5 Kuivõrd
lg 1 osas puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused ning menetlus tuleb tema suhtes selles osas lõpetada, annab kohus hinnangu tema karistamisele üksnes
lg-s 1 sätestatud teo toimepanemises osas.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Arvestades, et Natalja Kharkhan pani teo toime ettevaatamatusest, st hooletusest, siis on tegemist asjaoluga, mis iseenesest viitab isiku väiksemale süüle. Samas tuleb arvestada, et Natalja Kharkhan rikkus oma hooletu käitumisega liiklusseaduses sätestatud kohustust hoida ohutut külgvahet, mistõttu tekitas kahjustused nii enda juhitud sõidukile Xxxx, kui ka T. K. sõidukile Xxxx. seega tekitas varalise kahju kahele isikule, s.o A. K. ja T. K.. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka vastavalt karistatud. Karistusregistri kohaselt ei ole Natalja Kharkhani karistusregistrisse kantud. Seega on menetlusalune isik seni käitunud õiguskuulekalt, mistõttu saab tema poolt käesolevas asjas toimepandut pidada pigem ebasoodsate asjaolude kokkulangemiseks ja erandiks, mitte tavapäraseks käitumiseks. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on Natalja Kharkhanile
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määranud rahatrahvi tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et Natalja Kharkhanile kohtuvälise menetleja poolt
lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratud karistus, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, vastab tema süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Kuivõrd menetlusaluse isiku peres on kolm alaealist last ning määratud trahv mõjutab oluliselt pere eelarvet, annab kohus võimaluse tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul. Eeltoodu alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja lõpetab Natalja Kharkhani suhtes menetluse
Muus osas, s.o
lg 1 järgi toimepandud väärteo eest määratud rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 euro osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, kuid annab võimaluse tasuda rahatrahvi KarS § 66 lg 2 alusel ositi 10 kuu jooksul. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, 3. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.