Obsah (4)

§ 121§ 2§ 203§ 175

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 2 p 2¹ alusel. Kaebaja nõutava varalise hüve väärtus jääb alla 1000 euro. Kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kaebaja õigusi ei riivata kuigi intensiivselt, kui tal ei võimaldata hommikuse jalutuskäigu asemel käia jalutamas pärastlõunasel ajal. Materjalidest ei nähtu, et kaebajale võiks olla hommikusel ajal jalutamine tulenevalt tema tervislikust seisundist vastunäidustatud. Vangla arst märkis 04.03.2021. a sissekandes kaebaja tervisekaarti (dtl 122), et olemasolev raviskeem ei tohiks põhjustada võimetust hommikuti jalutada. Ei ole usutav, et und soodustavate tablettide tõttu ei ole kaebaja võimeline hommikuti jalutama minema. Seega asjaolu, et kaebajale ei võimaldata jalutuskäiku pärastlõunasel ajal ja seetõttu on ta keeldunud hommikuti jalutamas käimisest, mis on tema hinnangul kahjustanud tema tervist, ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebajal puudub subjektiivne õigus konkreetsel ajal jalutuskäigu nõudmiseks. Olukorras, kus kaebajale on tagatud jalutamas käimine iga päev hommikuti ja arsti hinnangul puudub vajadus muuta jalutuskäigu aega seoses kaebaja raviskeemiga, ei oleks pärastlõunasel ajal kaebajale jalutuskäikude võimaldamata jätmisega ja seetõttu poole aasta jooksul jalutuskäikudel käimata jätmise tõttu vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmine tõenäoline. Kaebajale on olnud tagatud värskes õhus jalutamise võimalus, seega oli tal võimalus vältida võimaliku kahju tekkimist. Eelnevat arvestades ei saa vangla tegevust kaebajale jalutuskäikude võimaldamisel hommikusel ajal lugeda õigusvastaseks. 2) Tegemist on olukorraga, kus kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, seega ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav. Kaebajal on võimalik kaebuses toodud asjaoludel esitada vanglale õiguste kaitseks efektiivsema õiguskaitsevahendina taotlus 2 pärastlõunasel ajal jalutamise võimaldamiseks ja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise järgselt vajadusel esitada kaebus kohtule. Kohustamisnõude raames saaks kohus hinnata ka vangla tegevuse õiguspärasust seoses kaebajale pärastlõunasel ajal jalutuskäigu mittevõimaldamisega. Lisaks ei ole kaebaja välja toonud, mis on tema põhjendatud huviks tuvastamisnõude esitamisel. Kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamisnõude esitamist. Tuvastamisnõude osas tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. J.R. esitas 14.01.2022 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.01.
2. a määruse peale. Kaebaja palub tunnistada kehtetuks Tartu Halduskohtu lahend ja teha uus määrus, millega määratakse talle tervise kahjustamise eest hüvitis 1000 eurot, mis korvab temale põhjustatud kannatused. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus jättis meelevaldselt kaebajale õigusabi määramata. 2) Kohus tagastas kaebuse ebaõigesti meelevaldsetel alustel. Põhjendamatu on väita, et õiguste riive on väheintensiivne, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot, kuna õiguste rikkumine on toimunud pool aastat. Kaebaja võtab und soodustavaid ravimeid arsti ettekirjutusel. Lisaks võtab ja võttis ka õhtuti teisi rahustava toimega tablette. Kaebaja subjektiivne õigus on iga päev nõuda, et teda jalutama lubataks. Seadusega ei ole reguleeritud, millal keegi õue lubatakse. Arst ei ole öelnud, et ravi ei takista kaebajal hommikuti õues käia. Üksuse juht lubas 06.08.
3. a kirjaga kaebajale jalutuskäigud pealelõunasel ajal, kuid hiljem märkis 10.11.
4. a kirjas, et eksiti 06.08.
5. a kirjas, kuid see vastus koostati ilmselgelt selle pärast, et õigustada valvurite tegevust, kes kaebajat ei lubanud õue pärastlõunasel ajal. Vangla ei ole kaebaja õigustega arvestanud, seega ei saa väita justkui oleks vangla võimaldanud kaebajale jalutamist ja oli võimalik vältida võimaliku kahju tekitamine. 3) Kaebajal ei ole olnud küllaldaselt tõhusaid õiguskaitsevahendeid, sest vangla on neid eiranud. Kaebajale on paljasõnaliselt lubatud, et ta saab jalutama pealelõunasel ajal ja ta on tagasi võtnud vaided. Antud juhul on põhjendatud õigusvastasuse tuvastamine. 4) Kohus võis kuulutada haldusasja menetluse osaliselt kinniseks, kui kaebaja oleks andnud eelnevalt selleks loa. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 13.

§ 2

lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 11.01.

1. a määruse resolutsiooni p-i 1 täies ulatuses, millega halduskohus tagastas kaebuse nii hüvitamis- kui ka tuvastamisnõude osas.
2. Halduskohus tagastas kaebuse hüvitamisnõude osas

§ 121

lg 2 p 2¹ alusel, sest kaebuse rahuldamist tuleb pidada ebatõenäoliseks ja sellega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Eelnimetatud sätte alusel kaebuse tagastamisel peavad olema täidetud mõlemad eeldused – kaebaja õiguse riive peab olema väheintensiivne ja peab olema ka piisavalt selge, et kaebus jääks tõenäoliselt rahuldamata. Halduskohus luges mõlemad eeldused täidetuks. Halduskohus tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, sest kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks ning kaebaja ei ole välja toonud, mis on põhjendatuks huviks tuvastamiskaebuse esitamisel ja halduskohtule ei olnud äratuntav ülekaalukas preventiivne 3 huvi, mis õigustaks iseseisva tuvastamisnõude esitamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega nii hüvitamis- kui ka tuvastamisnõude osas kaebuse tagastamise kohta ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Halduskohus märkis määruses (p 10.1) ekslikult, et kaebaja nõutava varalise hüve väärtus jääb alla 1000 euro. Haldusasja materjalidest nähtuvalt nõudis kaebaja nii kohtueelses menetluses kui ka halduskohtule esitatud kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avaldustes kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Halduskohus märkis samas määruses õigesti, et varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja kahjuhüvitise nõue ei ületa 1000 eurot, seega eelmärgitud eksimus ei muuda ebaõigeks halduskohtu seisukohta, et kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka halduskohtu seisukoha õigsust hüvitamisnõude osas kaebuse tagastamise kohta ümber kaebaja määruskaebuses väidetu, et ta võtab õhtuti lisaks teisi rahustava toimega tablette. Haldusasja materjalidest nähtuvalt märkis Viru Vangla arst 04.03.
3. a sissekandes (tl 64), et olemasolev raviskeem ei tohiks põhjustada võimetust hommikuti jalutada, millele halduskohus ka määruses (p 10.2) viitas. Samas kandes on märgitud raviskeemis sisalduvad kaebaja poolt manustatavad ravimid. Halduskohtule esitatud tervisekaardi väljavõtetest (tl 62-70) ei nähtu, et hilisemalt oleks kaebaja raviskeem oluliselt muutunud. Seejuures ei ole vangla arst eeltoodud hinnangu andmisel tuginenud üksnes asjaolule, et kaebaja võtab õhtuti und soodustavat ravimit, vaid on arvestanud kõikide kaebaja poolt manustatavate ravimitega, viidates olemasolevale raviskeemile. Ühtlasi hindas vangla arst eeltoodud sissekandest nähtuvalt selgelt kaebaja võimekust hommikuti jalutada, pidades kaebajat selleks võimeliseks. Seetõttu on sisutu kaebaja määruskaebuses väidetu, et arst ei ole öelnud, et ravi ei takista kaebajal hommikuti õues käia.
4. Kaebaja väitis 05.07.
5. a puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 40-40p), et talle ei ole tänaseni võimaldatud jalutamas käia peale lõunat, mistõttu ta on pidanud kannatusi taludes käima mõnikord hommikuti jalutamas. Samas kaebaja käesolevas haldusasjas ka väidab, et ta ei ole saanud üldse jalutamas käia. Eeltoodud vastuolulisus kaebaja väidetes ei väära halduskohtu seisukohta (määruse p 10.5), et vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmine ei ole tõenäoline. Ka kaebaja määruskaebuses viidatud üksuse juhi kirjad ei lükka ümber halduskohtu seisukohta, et kaebajale on olnud tagatud värskes õhus jalutamise võimalus, seega oli tal ka võimalus vältida võimaliku kahju tekkimist.
6. Kaebuse tagastamisel tuvastamisnõude osas selgitas halduskohus, et kui kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, siis ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav. Halduskohus märkis (määruse p 11.2), et kaebajal on võimalik kaebuses toodud asjaoludel esitada vanglale efektiivsema õiguskaitsevahendina taotlus pärastlõunasel ajal jalutamise võimaldamiseks ning kohtueelse menetluse läbimise järgselt esitada kaebus kohtule. Kaebaja ei ole käesolevas asjas kohustamisnõuet esitanud. Kaebaja määruskaebuse väited ei lükka eeltoodut ümber.
7. Ühtlasi ei ole kaebaja määruskaebuses välja toonud, mis on tema põhjendatud huviks tuvastamisnõude esitamisel, märkides üksnes, et antud juhul on põhjendatud õigusvastasuse tuvastamine. Halduskohus sedastas määruses (p 11.3), et kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks iseseisva tuvastamisnõude 4 esitamist. Ka ringkonnakohtule ei ole haldusasja materjalide pinnalt äratuntav ülekaaluka preventiivse huvi esinemine.
8. Kuna vaidlustatud määrusega halduskohus ei lahendanud kaebaja riigi õigusabi taotlust, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja etteheite, et kohus jättis meelevaldselt kaebajale riigi õigusabi määramata. Ühtlasi jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja etteheite, et kohus kuulutas haldusasja menetluse osaliselt kinniseks, kuna halduskohtu määrus ei ole vastavas osas (s.o määruse resolutsiooni p 3 osas) määruskaebemenetluses vaidlustatav.
9. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.01.
10. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. 22.

§ 175

lg 3 alusel asendatakse avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 5