lg 1 alusel hüvitisnõude puudutatud isiku, kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Asjasse puudutatud isik eelnimetatud kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui asjasse puudutatud isik oleks järginud oma kohustust tagada, et temale kuuluva korteri valdamisel ei tekiks kahju, siis poleks kahjulik tagajärg saabunud.
) § 173 ja
MS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et kahjujuhtumi toimumise hetkel 01.12.2020 kuulus korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxxxx R. L.le, kelle üheks pärijaks on pärimisregistri andmete kohaselt asjast puudutatud isik K. S. (vt ka dtl 12). Kohtule esitatud tõendist (xxx xx KÜ kindlustusjuhtumi toimumise akt) nähtub, et 01.12.2020 toimus aadressil xxx xx-xx õnnetusjuhtum, milles sai kannatada korter aadressil xxx xx-xx (dtl 6). Samuti nähtub kohtule, et avaldaja ja xxx xx-xx korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks tähtajatu kindlustuslepingu (kindlustuspoliis nr xxxxxxxxxx (dtl 7-10). Kindlustusvõtjaks on T. P. ning korter on kindlustatud koguriskikindlustuse tingimusel (dtl 7). Kohtu hinnangul on avaldaja kohtule esitatud fotodega tõendanud, et korter xxx xx-xx sai veekahjustusi (dtl 16-19). Kahju põhjustajana on märgitud korter nr 36 (dtl 6). 9. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda
a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10).
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 10. Kahju kannatanud korteriomanik võib
lg 1 ning
alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (
lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (
lg 1,
lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse pärandajast R. L.´le kuulunust korterist, nõustub kohus avaldajaga, et korteriomandi endine omanik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrTS) sätestatud korrashoiukohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna R. L.le kuulunud korteris nr 36 toimus veesisene uputus, mis tungis veelekke kaudu korterisse nr 28, siis järelikult on korteriomandi endine omanik R. L. rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. 2-22-266 11. Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
Korteriomani omanikul on mõistlikult võimalik ette näha, et korteris alguse saanud veeuputus võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (
Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu korteriomandi endise omaniku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (
Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule pärimise teel omandatud korterist nr
lg 1 järgi kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd avaldaja on xxx xx-xx korteriomanikule veeuputusest tekkinud kahju 672,80 euro ulatuses hüvitanud, läks kahju hüvitamise nõue eelnimetatud ulatuses kindlustusandjast avaldajale üle. 13. Avalduses taotleb avaldaja välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitis 672,80 eurot. Avaldaja on esitanud kohtule nimekirja veekahjustuste kõrvaldamiseks vajalikest töödest (dtl 14). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et veekahjustuste remonditöid teostas xxx OÜ, kes esitas arve nr 210051 summas 672,80 eurot (dtl 13), mille on avaldaja täies ulatuses tasunud (dtl 15). Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue summas 672,80 eurot on tervikuna põhjendatud.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 14.
lg 1 teise lase kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. R. L. vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 15. Riigikohus on leidnud (vt nt Riigikohtu 08.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii
kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest. Kuna 2-22-266 puudutatud isik avaldusele ei vastanud, siis iseenesest puuduvad käesoleval juhul asjaolud, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada. 16. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks
alusel.
lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks nullini ka
alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kindlustusvõtja vastutab (
Samuti ei leidnud tuvastamist, et kindlustusvõtja oleks jätnud juhtimata tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.