Obsah (7)

§ 162§ 663§ 659§ 631§ 333§ 172§ 164

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-18-8026 Kohtuasi X avaldus ala

) § 172 lg 1 ja lg 3 kohaselt riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 15.4. Elatise nõude osas jättis maakohus menetluskulud

§ 162lg 4 kohaselt poolte endi kanda.

Määruskaebus hooldusõiguse avalduse osas

1. Laste ema esitas Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega ema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldada. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta jättis kõik ema väited ja tõendid menetluses arvestamata. Eelkõige tõi ema esile selle, et laste isa ähvardab ema, et viib lapsed XXX ning seega on peamine vaidlus vanemate vahel lastega suhtlemise korra ja laste viibimiskoha üle. Laste isa ja ema omavahelised suhted on ema sõnul halvad. Laste isa ignoreerib laste ema palveid laste kohta. See mõjub lastele väga halvasti. Maakohus jättis tähelepanuta laste ema
4. novembri
5. a seisukohas esiletoodu laste isa käitumise kohta. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole seda seisukohta arvestanud.
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele teiste menetlusosaliste seisukohad. 17.
7. Laste esindaja hinnangul tuleb ema määruskaebus rahuldamata jätta. Ema ei ole tõendanud, et esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. 17.
8. Haabersti linnaosa esindaja leidis, et praeguses vaidluses on vanematel kõige tähtsam jõuda kokkuleppele suhtluskorras. 17.
9. Laste isa kinnitas, et laste ema hirm, et isa reisib lastega XXX ning pärast seda ema lapsi enam ei näe, on põhjendamatu. Laste isa on sidunud oma elu Eestiga, tal on siin elukoht ja töökoht ning ta õpib eesti keelt. XXX ei ole laste isal võimalik teenida piisavalt, et katta laste ülalpidamiskulud ning oma eaka ja haige ema ülalpidamiskulud. Maakohus rahuldas laste isa esialgse õiguskaitse taotluse, lubades isal lastega XXX reisida. Isa jättis selle reisi ära. Maakohus on põhjendatult leidnud, et ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Isa ei ole vaidlustanud ema otsuseid laste hariduse ja tervise küsimustes. Vanemate suhted on pärast lahutust olnud pingelised, kuid nad käivad perelepituses, et omavahelisi suhteid parandada. Määruskaebus elatise asjas ning menetluse edasine käik
10. Hagejad esitasid määruskaebuse Harju Maakohtu
11. detsembri
12. a määruse peale, paludes määruse tühistada osas, milles maakohus jättis hagejate elatise nõude rahuldamata.
13. Maakohus jättis määruskaebuse hooldusõiguse osas rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus palus laste isal esitada seisukoha laste elatise nõude kohta esitatud määruskaebusele.
2. Laste isa palus jätta hagejate määruskaebuse rahuldamata, leides, et kuna ta on laste kulusid osaliselt katnud ja lapsed viibivad kummagi vanema juures ligikaudu võrdse aja, siis annavad mõlemad vanemad lastele ülalpidamist vahetult, mistõttu maakohus jättis õigesti hagejate elatise nõude rahuldamata. 8 2-18-8026
4. detsembri
5. a kirjas selgitas ringkonnakohus Riigikohtu praktikale tuginedes, et kuna hagejad elavad peaaegu võrdse aja kummagi vanema juures, siis teostavad vanemad laste ülalpidamist vahetult. Selleks, et teiselt vanemalt laste kasuks elatist välja mõista, tuleb esile tuua asjaolud, millest nähtub, et vaatamata sellele, et mõlemad vanemad annavad vahetult ülalpidamist, on laste vajaduste katmine raskendatud, kuna vanemad ei ole jõudnud laste ülalpidamiseks tehtavata kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanematest sellist kokkulepet. Hagejad ei ole määruskaebuses esile toonud, mis põhjusel nad elatise välja mõistmata jätmist vaidlustavad. Ringkonnakohus selgitas, et kui hagejad soovivad elatist ka juba toimunud ülalpidamise osas, tuleb neil esile tuua, millised olid vastaval ajavahemikul, mille eest elatist soovitakse, keskmised kulud, mida hagejate ülalpidamiseks tuli kanda.
6. Hagejad esitasid
7. detsembril 2021 täiendavad selgitused seoses elatise nõudega. Hagejate selgituse kohaselt oli kostja (laste isa) laste ema suhtes vägivaldne, mistõttu oli laste ema sunnitud
8. a maikuus laste isa vägivaldse käitumise eest põgenema, elades alguses koos lastega Tallinna Naiste Tugikeskuse varjupaigas ja hiljem Tuulemaa Sotsiaalmajutusüksuse peretoas. Sellest ajast alates ei osalenud laste isa hagejate igapäevakulude kandmises. Harju Maakohtu menetluses on laste isa avaldus hagejatega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-21-9904), milles maakohus on esialgse õiguskaitse korras reguleerinud laste isa suhtlemist lastega selliselt, et isa kohtub lastega paaritu nädala reede õhtul kella 17.00-st pühapäeva õhtul kella 19.00-ni ning paarisnädalatel kohtuvad lapsed isaga teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.00-19.
9. Hagejate ema lisas täiendavatele selgitustele oma pangakonto väljavõtte alates juunist 2021 kuni detsembrini
10. Pangakontolt nähtub, et laste ema sissetulek koosneb peamiselt lastetoetusest ja toimetulekutoetusest. Seega ei ole laste isa alates juunist 2021 lastele ülalpidamist andnud. Esialgse õiguskaitse korras reguleeritud suhtluskord on hetkel toimiv. Laste isa veedab lastega igakuiselt neli täispäeva ning neljal päeval kohtub kindlal kellaajal. Päevadel, kus lapsed on koos isaga, teeb isa lastele kulutusi üksnes seoses toiduga. Hagejad elavad koos emaga 2-toalises sotsiaalkorteris, mille üürisumma on 92 eurot kuus, kommunaalteenuste arvet veel ei ole, kuid eeldatavasti on see samas suurusjärgus, seega on eluasemekulude eeldatav suurus kokku 180 eurot, mis jaguneb kolmeks. Hagejate kulude kandmisel on hagejate ema saanud abi laste vanaemalt ja endiselt abikaasalt. Ka hagejate ema ja isa kooselu ajal tegi hagejatele kulutusi peamiselt ema. Hagejate igakuised kulud alates
11. a juunikuust ühe lapse kohta on järgmised: eluasemekulud 60 eurot (180/3), toidukulud 70 eurot (210/3), transpordikulud 50 eurot (150/3), kulud tervishoiule, ravimitele, hügieenile 50 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 80 eurot, muud kulud (vaba aeg, mänguasjad, sünnipäevad) 60 eurot, sidevahendite kulud 5 eurot, huviringid 25 eurot. Kokku on ühe lapse kulud kuus seega 400 eurot.
12. Laste isa esitas oma seisukoha hagejate selgitustele seoses elatise nõudega. Isa viitas, et maakohtu menetluses (
13. novembri
14. a) istungil kinnitas hagejate ema, et hagejad elavad võrdse aja mõlema vanema juures. Ringkonnakohus peaks analüüsima maakohtu otsuse õiguspärasust maakohtu lahendi tegemise seisuga. Uues seisukohas kirjeldavad hagejad oma tänast olukorda, mis on pärast maakohtu lahendi tegemist muutunud. Selleks tuleks esitada uus hagi, tuginedes uutele asjaoludele. Hagejate esiletoodud asjaolud ei muuda maakohtu
15. a lahendit ebaseaduslikuks, kuna see on tehtud kohtule esitatud asjaolude alusel. Laste isa palus jätta uued tõendid tähelepanuta, sest need ei mõjuta kuidagi maakohtu
16. detsembri
17. a otsuse seaduslikkust. Hagejate ja isa vahelist suhtluskorda alles arutatakse tsiviilasjas nr 2-
18. Elatise nõude rahuldamine on põhjendatud juhul, kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamisel. Praegusel juhul on laste isa osalenud hagejate ülalpidamises nii elatise tasumisega kui ka vahetult laste kulude kandmisega. Seega on kostja laste ülalpidamiskohustust 9 2-18-8026 nõuetekohaselt täitnud. Maakohus on oma lahendis samale järeldusele jõudnud ning selle tühistamiseks puudub alus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Praeguses asjas on hagita asjana menetluses laste ema avaldus isa hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste nõue isa vastu elatise saamiseks. Maakohus lahendas mõlemad asjad ühe liidetud menetlusena määrusega, mistõttu vaatab ka ringkonnakohus mõlemad asjad läbi ühtse menetlusena. I
20. Esmalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust seoses hooldusõiguse avaldusega.
21. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on hooldusõiguse lahendamise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel resolutsiooni p-i 1 osas muutmata ning laste ema määruskaebus maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1 peale rahuldamata.

1. Määruskaebuses leiab laste ema, et maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse lahendamisel tähelepanuta ema väite, et isa on ähvardanud lapsed XXX viia. Samuti jättis maakohus arvestamata ema väited isa käitumise kohta, mille kohaselt laste isa huvi ei ole lastega koos olla, vaid laste ema seksuaalselt ahistada. Laste isa selline käitumine mõjub lastele halvasti ning kahjustab neid.
2. Vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ning selle osaliselt ühele vanematest andmise osas selgitab ringkonnakohus järgmist. 29.
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 esimese lause kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama sätte lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. 29.
4. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu
5. veebruari
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, punkti 28 teine lõige). Seega peavad vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel nähtuma määrusest kohtu kaalutlused. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks (Riigikohtu
7. veebruari
8. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 24). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt Riigikohtu
9. veebruari
10. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga 10 2-18-8026 tugev side, tuleb kohtutel lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga. (vt Riigikohtu
11. mai
12. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 19 teine lõik). 29.
13. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas esile toodud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha määramise õiguse, tervise ja hariduse küsimustes on laste huvidega kooskõlas. Maakohus tuvastas, et lapsed kasvasid oma esimestel eluaastatel koos mõlema vanemaga. Ema on avalduses ja selle täiendustes selgitanud, et pärast esimese lapse sündi elas perekond üle poole aasta ka XXX, siis tuli ema lapsega Eestisse tagasi ning mõne aja pärast kolis ka laste isa Eestisse pere juurde. Vanemate ühisest kooselust sündis ka teine poeg. Seega veetsid lapsed esimesed eluaastad nii ema kui isaga ühises peres kasvades. Pärast vanemate lahkuminekut ei katkenud laste side isaga. Lapsed elasid küll peamiselt ema juures, kuid keskmiselt 10-12 päeval kuus viibisid lapsed koos ööbimisega isa juures. Laste ema hinnangul ei hoolitse isa laste tervise eest ajal, mil lapsed on isa juures, toites neid ebatervislikult. Samuti tegeleb ema peamiselt laste tervisemuredega. Ema häirib ka see, et ajal, mil lapsed on isa juures, ei vii isa lapsi lasteaeda ning seetõttu saab laste haridus kannatada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ema esiletoodud väited laste tervise ja hariduse küsimuste lahendamisel vanemate vahel esinevate ebakõlade kohta sellised, mis annaksid alust anda emale ainuhooldusõigus nendes küsimustes. Laste isa on laste ema otsustega laste tervise ja hariduse küsimustes nõustunud ning menetlusest ei nähtu, et selles osas oleks suuri vaidlusi. Samuti ei ole isa vaidlustanud asjaolu, et lapsed elavad koos emaga ning viibivad isa juures. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja on samuti leidnud, et laste isalt hooldusõiguse osaliselt äravõtmine ei ole praeguses asjas põhjendatud. Kuna menetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid vajadusele isa hooldusõigust laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes piirata, siis on maakohus teinud õige järelduse, et ema avaldus tuleb rahuldamata jätta.
14. Vastuseks määruskaebuse väidetele leiab ringkonnakohus järgmist. Laste ema arvates oleks maakohus pidanud laste isalt laste hooldusõiguse osaliselt äravõtmisel arvestama ohuga, et laste isa võib lapsed XXX viia ja siis jääb ema lastest üldse ilma. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses menetluses tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid ohule, et laste isa asub ema tahte vastaselt lastega XXX elama. Isal on Eestis töökoht, ta õpib eesti keelt (dtl 122) ning soovib oma tuleviku Eestiga siduda. Teiseks viitas laste ema, et maakohus on jätnud tähelepanuta laste ema
15. novembri
16. a seisukohas esitatud tõendid isa laste ema suhtes ahistava ja allutava käitumise kohta. Ringkonnakohus taunib isa ründavat ja ahistavat käitumist laste ema suhtes ning leiab, et vanemate vaheliste suhete parandamine on oluline, kuid vanemate konfliktsed suhted ei saa olla aluseks vanemate hooldusõiguse muutmisel. Vanemate vahelisi vaidlusi aitab vähendada kindlapiiriline suhtluskord. Selleks ongi isa algatanud eraldi menetluse lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, mis on praegu maakohtu menetluses tsiviilasjana nr 2-21-
17. II
18. Teiseks vaatab ringkonnakohus läbi maakohtu määrusele esitatud hagejate määruskaebuse, mis käsitleb elatise nõude rahuldamata jätmist.
19. Maakohus lahendas hagejate elatise nõude ekslikult koos hooldusõiguse küsimusega hagita menetluses. Kohtupraktikas on leitud, et

§ 631

lg 4 analoogia alusel ei ole lahendi tühistamise aluseks üksnes see, kui asi, mis tuli lahendada hagimenetluses, lahendati hagita menetluses (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 20). Praegusel juhul ei ole ükski menetlusosaline väitnud, et elatise nõude lahendamine hagita menetluses 11 2-18-8026 oleks kaasa toonud ebaõige lahendi ega esitanud ka

§ 333lg 1 kohast vastuväidet maakohtu tegevusele.

Ebaõige menetlusliik ei too seega kaasa maakohtu määruse automaatset tühistamist. Et maakohus on lahendanud elatise nõude hagita menetluses, on ka ringkonnakohus selle menetlusliigiga seotud, kuid kohaldab menetlusele hagimenetluse sätteid.

1. Elatise nõude osas on hagejad
2. detsembri
3. a selgitustes esile toonud järgmist. Alates
4. a juunikuust ei osalenud hagejate isa laste igapäevakulude kandmisel, kuna laste ema oli sunnitud isa vägivaldse käitumise eest põgenema koos lastega Tallinna Naiste Tugikeskusesse. Seega ei andnud laste isa sellest ajast alates (
5. a juuni) hagejatele vahetut ülalpidamist (dtl 424). Hagejate ema selgituste kohaselt on hagejate igakuised kulud esitatud arvestusega, et laste isa veedab lastega 4,5 päeva kuus (tsiviilasjas nr 2-21-9904 esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra alusel) ja katab sel ajal hagejate toidukulu, muud kulud on hagejate ema kanda. Hagejate isa on palunud elatise nõude juures arvestada hagejatele makstavat lastetoetust 60 eurot kuus lapse kohta. Laste isa ei ole vastuses hagejate selgitustele toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et ta on tasunud pärast
6. a juunikuud lastele elatist või et lastel on jätkuvalt vahelduv elukoht.
7. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu
8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu
9. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.
10. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt nt Riigikohtu
11. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16; kokkuvõtvalt
12. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p d 18 ja 19). Praeguses asjas on tuvastatud, et hagejad elavad koos emaga ning alates
13. a juunikuust ei anna laste isa hagejatele igapäevaselt vahetult ülalpidamist. Seega on elatise nõude rahuldamise üldised eeldused täidetud.
14. PKS 2021 aastal kehtinud redaktsiooni (PKS2021) § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 1022021 lg 2 ls 3 ja 4 järgi kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS 01.01.2022 jõustunud redaktsiooni (PKS2022) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS2022 § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
15. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. PKS 2022 lg 2 ls 3 ja 4 järgi kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohtu praktika kohaselt võib elatise vähendamiseks alla miinimumi olla riiklike peretoetuste maksmine mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 12 2-18-8026
16. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Alates 2022 kehtiv PKS sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
17. Hagejate igakuised kulud on väiksemad, kui kuni
18. jaanuarini 2022 kehtinud miinimumelatise määr, kuid see on väiksem ka alates
19. jaanuarist 2022 kehtivast määrast. Laste isa on elatise nõudele vastu vaielnud ning palunud elatise välja mõista miinimummäärast väiksemas ulatuses, seega tuleb lähtuda hagejate esile toodud kulutustest. Hagejate esile toodud kulude struktuur ja suurus on kooskõlas RAKE
20. a uuringus esitatuga, mille kohaselt on 7–12–aastaste laste puhul põhjendatud igakuine ülalpidamiskulu 385 eurot. Hagejad on taotlenud elatist 200 eurot lapse kohta. Laste isa leidis, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka lastele riigi poolt makstavat lastetoetust 60 eurot kuus. Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et hagejate elatise nõue tuleb rahuldada osaliselt, määrates elatise suuruseks 170 eurot kuus kummagi lapse kohta (400–lastetoetus 60 eurot = 340/2 =170 eurot). Elatis tuleb välja mõista alates
21. juunist 2021, mil laste isa enam lastele vahetut ülalpidamist ei andnud, kuna lapsed ei viibinud enam isa juures 10–12 päeva kuus, mis oli maakohtu määruse tegemise aluseks. Hagejatele määratud elatis on nii enne kui pärast
22. jaanuari 2022 väiksem kui miinimumelatis, seega mõistab kolleegium elatise välja kindla summana. Menetluskulud 38.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 13