Obsah (5)

§ 231§ 663§ 659§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-18-11109 Kohtuasi X hagi Y vas

) sätete selgitamine seoses taandamistaotlusega (3 tundi). Kuna hageja lepingulise esindaja kohtukõne sisaldas menetluses varem esitatud seisukohti, siis on selle dokumendi koostamise ja ettevalmistamise põhjendatud ajakulu 3 tundi (12,5 tunni asemel). Kokkuvõttes määras maakohus hageja lepingulise esindaja esitatud arvete alusel osutatud põhjendatud ja vajaliku ajakulu maakohtu menetluses järgmiselt: 1) 27.07.2018 arve nr AiRa 1 – põhjendatud ja vajalik ajakulu on 9 tundi 15 minutit (21 tunni asemel); 2) 12.09.2018 arve nr AiRa 2 – põhjendatud ja vajalik ajakulu on 3 tundi 30 minutit (7 tunni asemel); 3) 10.10.2018 arve nr AiRa 3 – põhjendatud ja vajalik ajakulu on 45 minutit (4 tunni 45 minuti asemel); 4) 16.11.2018 arve nr AiRa 4 – põhjendatud ja vajalik ajakulu on 11 tundi 55 minutit (29 tunni asemel); 5) 22.02.2019 arve nr AiRa nr 1 – põhjendatud ja vajalik ajakulu on 10 tundi 36 minutit (45 tunni 30 minuti asemel); 6) 29.03.2019 arve nr AiRa 3 – põhjendatud ajakulu on 3 tundi 15 minutit (47,5 tunni asemel). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) pidas maakohus mõistlikuks. Seega tuleb hagejale maakohtu menetluses hüvitada lepingulise esindaja kulud 4319 euro 33 sendi ulatuses, koos käibemaksuga 5183 euro 2 sendi ulatuses. Kohtuistungile sõiduks kulutatud aja eest tuleb hüvitada 70 eurot ning sõidukulude hüvitis on kokku 257 eurot 50 senti. Kokku on sõidukulud ja sõiduajakulu koos käibemaksuga 393 eurot (327,5+65,5). 5.

1. Apellatsioonimenetluses palus hageja hüvitada menetluskulud 4194 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabiteenuseid ajakuluga 29 tundi 30 minutit, tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus leidis, et hageja menetluskuludest tuleb tervikuna hüvitada tasutud riigilõiv 300 eurot. Õigusabikulusid pidas maakohus ülemäärasteks ning vähendas nende ajakulu järgmiselt: - maakohtu otsusega tutvumine – põhjendatud ajakulu on 45 minutit (1,5 tunni asemel); - apellatsioonkaebuse koostamine – põhjendatud ajakulu 2 tundi (13 tunni asemel); 4 2-18-11109 - vastustaja vastusega tutvumine - põhjendatud ajakulu 30 minutit (1 tunni asemel); - kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtukõne teesid – põhjendatud ajakulu 2 tundi (9 tunni asemel; - kohtuistungil osalemine – põhjendatud ajakulu 1 tund; - kliendi nõustamine – põhjendatud ajakulu 1 tund (2 tunni asemel). Seega tuleb apellatsioonimenetluses hagejale hüvitada õigusteenused 7 tunni 15 minuti ulatuses, s. o 957 euro ulatuses (797,5 + käibemaks 159,5 eurot). 5.
2. Seega on maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses hüvitatavad vajalikud ja põhjendatud menetluskulud riigilõivud (kokku 650 eurot) ning õigusteenuste osutamise kulu (5444,33+ käibemaks 1088,87), mis teeb kõigi kulude kogusummaks 7183 eurot 20 senti. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. Hageja esitas Pärnu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kostjalt jäeti hageja menetluskulud välja mõistmata. 6.
6. Maakohus pidas arve AiRa 1 alusel põhjendatud ajakuluks 9 tundi. Hageja ei nõustu sellega, kuna hagiavalduse lisana 6 esitatud helifail on juba ligi 45 minuti pikkune ning lepinguline esindaja pidi selle ära kuulama, selle sisu kliendiga arutama ning sellega hagi koostamisel arvestama. Hagi lisad 1–5 on mitmeid lehekülgi pikad ning hageja lepinguline esindaja pidi need samuti läbi töötama. Hagiavaldus on 7-leheküljeline ning ainuüksi selle koostamiseks kulus 9,5 tundi. Hagi tagamise taotlus on 6-leheküljeline ning seega ei saanud selle koostamiseks kuluda vähem kui 7,5 tundi. Seega tuleb viidatud arve alusel lugeda oõhjendatuks hageja esindaja ajakulu 20,5 tunni ulatuses. Hageja ei nõustu ka hagi tagamise määrusega tutvumise ajakulu vähendamisega. Hagi tagamise määrus on 4,5 lehekülge, seda ei ole võimalik 15 minutiga läbi lugeda. Seega tuleks määrusega tutvumise põhjendatud ajakuluks lugeda 0,5 tundi. 6.
7. Arvega nr AiRa 2 seotud toimingute ajakulu osas leidis hageja, et maakohus on põhjendamatult vähendanud 10.09.2018 seisukoha koostamise ajakulu. Seisukoha koostamine eeldas, et hageja analüüsib kostja hagivastust, mis oli 13 lehekülge. Samuti oli vaja vastuse osas hagejaga nõu pidada. Seega on põhjendatud ajakulu nende toimingute eest 7 tundi. 6.
8. Arve nr AiRa 3 kohaselt koostas hageja lepinguline esindaja 10.10.2018 täiendava seisukoha, mille ajakulu oli 4 tundi. Maakohus pidas seda toimingut põhjendamatuks. Hageja vastuväite kohaselt esitas ta seisukoha eelmenetluses ning ei korranud seisukohas varasemaid seisukohti, vaid esitas ona õigusliku positsiooni vastuseks kostja 19.09.2018 seisukohas esitatule. Kui hageja ei oleks seda teinud, oleks kohus võinud seda tinglikult lugeda omaksvõtuks

§ 231mõttes.

Kostja esitas 19.09.2018 seisukohas uusi väiteid, millele hageja oli sunnitud vastama. Selleks ei olnud vaja kohtult nõusolekut nagu leidis maakohus määruses. Eelmenetluses on pooltel õigus oma seisukohti vabalt esitada. Seega tuleb lugeda põhjendatuks viidatud dokumendi koostamise ajakulu 4 tundi. 6.

1. Arve nr AiRa 4 toimingutega seotud ajakulust pidas maakohus põhjendatuks üksnes 2,5 tundi, taotletud 9,25 tunni asemel. Hageja esitas oma lepingulisele esindajale ülevaatamiseks hulga tõendeid, millest kõiki ei olnud vaja kohtule esitada. Kuid lepinguline esindaja pidi kõik tõendid läbi töötama, et otsustada, millised kohtule esitada. Seega tuleb tõenditega tutvumise põhjendatud ajakulu taotletud ulatuses kindlaks määrata. Samuti ei nõustu hageja kliendiga nõupidamise ajakulu vähendamisega 3 tunnini 5,25 tunni asemel ning istungiks 5 2-18-11109 ettevalmistamise ajakulu vähendamisega 2 tunnini 2,5 tunni asemel. Tervikuna on põhjendatud ka ülejäänud viidatud arvega seotud õigustoimingute ajakulu (sõidukulud 137 eurot 50 senti, sõidutasu istungile ja tagasi 6 tundi ning istungiks ettevalmistamine 4,75 tundi). 6.
2. Hageja ei nõustu ka 22.02.2019 arve nr AiRa 1 alusel tõenditega tutvumise ning tõenditega seotud taotluste ning istungi protokolliga tutvumise ajakulu vähendamisega 14 tunnilt 1,5 tunnini. Hageja esitas lepingulisele esindajale palju tõendeid ja lindistusi, millega esindaja pidi tutvuma. Taotlused on kohtule esitatud, seega on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega. Samuti on arusaamatu maakohtu järeldus, et 15.11.2018 istungiga seotud taotluse koostamise ajakulu on põhjendamatu. Kuna maakohus ei suutnud väidetavalt tehnilistel põhjustel istungi lindistust pooltele esitada, pidi hageja esitama ise lindistuse kostja valeväidete ümberlükkamiseks. Seega on lindistuse esitamiseks vajaliku taotluse koostamise ajakulu põhjendatud. Maakohus ei ole võtnud seisukohta järgmiste toimingute osas: kliendi selgituste ja seisukohtadega tutvumine – 3 tundi ja kliendi nõustamine 19.02.2019 – 2,25 tundi. Samuti ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et istungiks ettevalmistamiseks kulus 8 tunni asemel 1 tund. Tegemist oli mahuka vaidlusega. Maakohus ei ole võtnud seisukohta istungil osalemise ajakulu 7,25 tunni, istungile jõudmise kulu 120 eurot ja sõidutasu 21.02.2019 istungile ja tagasi jõudmiseks (6 tundi) osas. Hageja hinnangul on ka need kulud põhjendatud. 6.
3. Arve AiRa 3 osas ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et istungi protokolli ja helisalvestisega tutvumise ning 11.03.2019 taotluse koostamise põhjendatud ajakulu on kokku üksnes 15 minutit (hageja taotles kokku 7 tundi). Taotluse sisu arvestades on taotletud ajakulu 1,5 tundi põhjendatud, samuti on istungi pikkust arvestades põhjendatud istungi protokolli ja salvestisega tutvumise ajakulu. Maakohus leidis, et põhjendamatu ajakulu on kliendi nõustamine ja

sätete sisu selgitamine (3 tundi). On iseenesest mõistetav, et lepinguline esindaja peab kliendile selgitama vaidlusega seotud õiguslikke küsimusi, seega on taotletud ajakulu põhjendatud. Hageja ja hageja lepingulise esindaja kohtukõnede osas pidas maakohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi, taotletud 37,5 tunni asemel. Kohtukõne teeside esimesed 13 lk koostas hageja lepinguline esindaja ning seal võeti kokku kogu mahukas vaidlus. Seda tööd ei ole võimalik teha 3 tunniga. Kui hageja soovib ka ise oma kohtukõne lisada, siis on lepingulise esindaja ülesanne see eelnevalt läbi vaadata. Seega on taotletud ajakulu põhjendatud. 6.

1. Ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas on maakohus põhjendamatult vähendanud maakohtu otsusega tutvumise ajakulu 1,5 tunnilt 45 minutile, arvestades, et otsus oli 17 lehekülge. Samuti on põhjendatud ajakulu kliendiga nõupidamine 2 tundi ning apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 13 tundi. Apellatsioonkaebust ei ole võimalik 2 tunniga koostada, dokument oli 14 lehekülge pikk. Samuti ei ole mõledav tutvuda kostja vastusega (10 lk) 30 minutiga, seega on 1 tund vastusega tutvumiseks põhjendatud ajakulu. Samuti on kohtukõne maht ja kliendi nõustamine kooskõlas nende toimingute jaoks taotletud ajakuluga. Maakohus ei ole ajakulu vähendamist põhjendanud. Maakohus luges põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamisel ja kohtukõne koostamisel kokku 2 tundi (taotletud kohtukõne eest 6 tundi ja istungi ettevalmistamise eest 3 tundi), mis on hageja hinnangul liiga vähe.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
3. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

6 2-18-11109 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

11.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14;
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-1414536, p 15 ja
5. aprilli
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
5. Hageja peamine etteheide maakohtule on, et maakohus on suure osa toimingute puhul nende ajakulu põhjendamatult vähendanud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on kõiki hageja lepingulise esindaja esitatud arvetel kajastatud toiminguid, nende põhjendatust ning vajalikkust ning neile kulunud aega analüüsinud ning vastavalt järeldused teinud. Õigusabi ajakulu põhjendatuse hindamisel ei ole õige mehhaaniliselt lähtuda õigusabi osutaja koostatud dokumentide lehekülgede arvust, nagu määruskaebuse esitaja näib soovivat. Taolise lähenemise aktsepteerimine soosiks kohtule pikkade menetlusdokumentide esitamist tähelepanu pööramata dokumentide sisule, mis poleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Hageja lepingulise esindaja õigustoimingute ajakulu oli asja sisu ja mahtu arvestades ülepaisutatud, mistõttu kolleegium leiab, et maakohtu poolne ajakulu vähendamine on mõistlik ja proportsionaalne. Seega ei ole alust maakohtu määrust tühistada.
6. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.
7. Maakohus on arvega AiRa 1 seotud toimingute osas õigesti leidnud, et kuna hagi ja hagi tagamise taotluse sisu kattuvad suures osas, tuli nende koostamise ajakulu vähendada. Hagi koostamise ajakulu sisse ei ole põhjendatud eraldi arvestada hagile lisatud dokumentidega tutvumise ajakulu, lähtudes lisade mahust, kuna see peakski minema hagi koostamise ajakulu sisse. Kohus saab lähtuda üksnes nende dokumentide koostamise ajakulust, mis on lepingulise esindaja enda koostatud. Samal põhjusel ei ole põhjendatud hagi koostamise ajakulu sisse lisada hagile lisatud lindistuse pikkust (hagi lisa 6). Maakohus on mõistlikult vähendanud ka hageja esindaja ajakulu maakohtu hagi tagamise määrusega tutvumiseks. Hagi tagamise määrus rahuldati, mistõttu maakohtu määruse põhjendused olid hagejale juba varem teada, kuna need olid tema enda taotlusega seotud. Seega ei eeldanud määrusega tutvumine põhjalikku lugemist, arvestades ka seda, et tutvumisele hageja poolt mingit uut vajalikku menetlustoimingut ei järgnenud. 13.
8. Kolleegium nõustub ka maakohtu põhjendustega arvetel AiRa 2 ja AiRa 3 kajastatud toimingute ajakulu vähendamise osas. Arvetel AiRa 4 ja AiRa 1 (22.02.2019 esitatud) kajastatud toimingutest oli väga suur ajakulu seotud tõenditega tutvumisega, samas on kohtule esitatud lindistused seoses arvega AiRa 4 kestusega 30 minutit ning seoses arvega AiRa kestusega 24 minutit ja 15 sekundit. Kohtule nende lindistuste vastuvõtmiseks esitatud taotlused on kõik vaid lehekülje pikkused. Seega pole põhjust arvata, et lindistustega tutvumise ja koostamise ajakulu sai olla 10 korda suurem, et seda vastavas ulatuses menetluse teiselt 7 2-18-11109 poolelt välja mõista. Samuti on maakohus põhjendatult vähendanud kliendiga nõupidamise ajakulu 5,25 tunnilt 3 tunnini. Kliendiga nõupidamise ajakulu hindamisel tuleb samuti arvestada asja sisu ja mahtu. Hageja ei ole määruskaebuses esile toonud erilisi asjaolusid, mille tõttu oleks tulnud vastav ajakulu suuremas ulatuses kindlaks määrata. 13.
9. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses tooduga, et maakohus ei ole võtnud seisukohta arvel AiRa 1 (22.02.2019 esitatud) esitatud osade õigustoimingute suhtes (kliendi seisukohtade ja selgitustega tutvumine, kliendi nõustamine 19.02.2019, istungil huvide esindamine 7,25 tundi, istungile jõudmise sõidukulu 120 eurot ja sõidule kulutatud aeg). Maakohus on selle arvega seotud kõiki õigustoiminguid põhjalikult analüüsinud oma määruse 6-ndal leheküljel, kus maakohus on leidnud, et kliendiga toimunud täiendavad nõupidamised on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Samuti on maakohus selgitanud sõidukulude hüvitamise korda ning sõidule kulutatud aja hüvitamist vastavalt riigi õigusabi tasu seaduse alusel kehtestatud korrale (vt selles ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
10. septembri
11. a määrus tsviilasjas nr 2-14-63261, p 12, viimane lõik). Istungil osalemise ajakulu määras maakohus kindlaks 6 tunni 6 minuti ulatuses, põhjendades seda istungi tegeliku pikkusega. 13.
12. Kolleegium nõustub seoses arvega AiRa 3 maakohtu kindlaksmääratud ajakuluga. Tähtaja pikendamise taotluse koostamine 11.03.2019 ei ole keeruline õigustoiming, seega leidis maakohus põhjendatult, et selleks ei saanud kuluda rohkem kui 15 minutit. Samuti on maakohus pidanud põhjendamatuks kliendiga nõupidamist (3 tundi) seoses taandamistaotlusega. Toimikust ei nähtu, et selle õigustoiminguga seoses oleks kohtule mõni menetlusdokument esitatud. Seega on maakohtu järeldused selle toimingu osas õiged. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega hageja lepingulise esindaja kohtukõne ajakulu vähendamiseks. Maakohus on õigesti jätnud arvestamata hageja enda esitatud kohtukõne parandamise ja keelelise toimetamisega seotud ajakulu leides, et tegemist ei ole õigusabitoiminguga, mida saab menetluskulude hüvitamiseks kohustatud poole kanda jätta. 13.
13. Apellatsioonimenetluse kulude kindlaksmääramise kohta esitatud etteheidetega ei saa kolleegium nõustuda. Apellatsioonimenetluses kordas hageja juba maakohtu menetluses esiletoodud seisukohti, uusi tõendeid ega asjaolusid ei ole seal esitatud, seega ei saanud vajalike menetlusdokumentide ettevalmistamise aeg olla sama suur kui maakohtu menetluses. Tegemist ei olnud ülemäära keerulise menetlusega. Ringkonnakohtu istung kestis kokku 1 tunni, seega oleks põhjendamatu järeldada, et selle ettevalmistamiseks võis kuluda 9 tundi. Seega on maakohus istungi ettevalmistamise ja kohtukõne koostamise ajakulu istungi kestust arvestades õigesti hinnanud.
14. Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramisel eksinud, siis tuleb maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata jätta. Maakohus on andnud kõigi kulude kohta sisulise hinnangu, mistõttu kulude uuesti kindlaksmääramine ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. 15.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 16.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt 8