Obsah (4)

§ 101§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Tsiviilasi (number ja avaldus) nr 2-21-17177 I.Si hagi M.Si vastu

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimumelatise ja tagasiulatuva elatise 3504 euro väljamõistmiseks suuline hagimenetlus Hagi hind 6132 eurot (TsMS § 129 lg 2) Kohtuistungi aeg

1. jaanuar 2022 Kohtunik Kadi Aavik Hageja alaealine I.S (isikukood: xxxxxxxxxxx , aadress: xxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx; e-post: xxxxxx.xxxxxx@xxxxxx.xxx ) Hagejale määratud esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesma (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ, e-post: marit@tarmopilv.ee) Kostja M.S (isikukood: xxxxxxxxxxx ; elukoht: xxxxxx x-xx xxxxxxx, e-post: xxx.xxxxxx@xxxxx.xx )
2. jaanuar 2022 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi osaliselt.
4. Välja mõista M.Silt poja I.Si kasuks alates 29.01.2022 kuni I.Si täisealiseks saamiseni elatis 213 eurot kalendrikuus, millist summat peab korrigeerima igal aastal
5. aprillil perekonnaseaduse (

) § 101 lg-tes 3-5 sätestatud alustel.

1. Välja mõista M.Silt poja I.Si kasuks perioodi eest 03.08.2021-28.01.2022 ühekordne elatis 1673 eurot.
2. Jätta tagasiulatuva elatise nõue 3504 eurot rahuldamata.
3. Rahuldada hageja määratud esindaja M. Seesma riigi õigusabi tasutaotlus ning välja maksta Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le 162 eurot.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on Tartu Maakohtu 27.07.2021 määrusega vabastatud menetluskulude tasumise kohustusest, mistõttu jäävad hageja menetluskulud riigi kanda.
5. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale ning resolutsiooni p 5 osas Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult 1 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJATE NÕUE ja SEISUKOHAD KOSTJA VASTUSELE (I kd, lk 1-4)
6. Hageja on 05.07.2021 soovinud esitada kostja vastu elatise nõudmiseks hagi (tl 1-2), mistõttu määras kohus talle kui piiratud teovõimega isikule 27.07.2021 riigi õigusabi (tl 4-4p). Hageja esindaja on 03.08.2021 esitanud kohtule täpsustatud hagiavalduse (tl 7-8) kostjalt miinimumelatise 292 euro, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, väljamõistmiseks. Lisaks on hageja taotlenud mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.08.2020 kuni hagi esitamiseni. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat kandma elatisraha iga kuu
7. kuupäevaks hageja vanaemale J.Sle. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8. Hageja esindaja täpsustas 19.01.2022 kohtuistungil nõuet järgnevalt. Hageja taotleb, et alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 213 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
9. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijaindeksi muutusega ning millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast. Muus osas, st hagi esitamisest kuni 01.01.2022 nõutud elatise ja enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise nõudes jäi hageja varasema hagi juurde.
10. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja poeg. Lapse vanaema ja ema sõnade kohaselt jäi laps alates
11. a elama vanaema juurde ning sellest ajast alates ei ole lapse ema oma last toetanud rahaliselt ega osalenud ka muul moel lapse kasvatamises. Kuna lapse ema on jätnud täitmata oma kohustused lapse ees, siis sellest tulenevalt tekib emal kohustus maksta oma lapsele elatist.
12. Kostjale vastates märgib hageja esindaja, et vastuses on keskendutud kostja ja tema ema vahelistele erimeelsustele, mis ei ole aga seotud elatise hagiga. Kostja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta osaleb hageja kasvatamises või ülalpidamises, mistõttu jääb hageja kõigi oma nõuete juurde. KOSTJA 01.09.2021 VASTUVÄITED HAGILE (tl 16)
13. Kostja on vastuses hagile selgitanud, et tema arvates on hagi esitatud lapse vanaema poolt võla katteks. Kostja selgitab, et on oma poega alati toetanud ja aidanud ning hagi taga on poja vanaema, kes on kogu aeg kostjat kritiseerinud. Kostja märgib, et elab hästi ja abikaasa A. S. Kostja ei ole nõus tasuma menetluskulusid. Kostja märgib, et vanaema on vastu hageja ja kostja kohtumistele ja suhtlemisele. Kostja arvab, et poeg peaks elama temaga. KOHTUISTUNG (19.01.2022) 2
14. Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ning kostja vaidles sellele vastu. Kostja märkis, et: ei olegi elatist maksnud, aga kui tal on rahakotis raha, siis on ta pojale andnud. Peale selle saab vanaema lasteraha, millist kinnitas kohtule ka hageja esindaja. Kostja leidis, et ta ei peagi elatist maksma, kui ta last ei näe. Kostja sissetulekuks on vaid palk, mis oleneb kuust, aga umbes 800900 eurot kätte ja ka tema abikaasa saab palka. Samuti on kostja maksnud hageja telefoniarveid, sest ta hageja telefonipakett on tema omaga seotud. Hageja esindaja selgitas tagasiulatuva elatise nõuet põhjendades, et vanaema selgitas, et tegelikult on ta emaga pikalt rääkinud juba, et tuleks last aidata, käia teda kasvõi vaatamas või elatist maksta, aga kuna see on seotud peresuhetega, siis lihtsalt vanaema loobus koguaeg et ehk olukord paraneb, aga ei paranenud. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16. Esmalt märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.
17. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. Sealjuures tuleb arvestada ka seda, et kohtule teadaolevatest asjaoludest võib järeldada, et kostja on ainus hageja seaduse järgi kohustatud ülalpidaja, mistõttu peaks tema kanda jääma kõik hageja põhivajadustest tulenevad kulutused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 10. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hageja ema, kes ei ela pojaga koos, ning hageja on seega alaealise lapsena õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Kostja on küll märkinud, et ta on lapsele vahel raha andnud, kuid seda ei saa kohtu hinnangul pidada elatise maksmiseks

§ 100lg 2 tähenduses, vaid pigem taskuraha andmiseks.

Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta oleks andnud raha katmaks lapse põhivajadusi (eluase, toit, riided, haridus, hügieen, tervishoid, hobid jne). 11.

§ 102lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval 3 põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja töövõimet oleks vähendatud. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et kostjal oleks teisi ülalpeetavaid. Kohtule esitatud avaldustes on kostja märkinud, et elab oma abikaasaga hästi – palka saavad mõlemad, sh kostja ca 800-900 eurot kätte. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja on töövõimeline. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et laste ülalpidamiskohustusest tulenevalt on kohustus teenida sissetulekut ning kostja ei vabane laste ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole hetkel sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-11812, p 15). Seega peavad töövõimelised lapsevanemad tegema kõik endast oleneva, et nende laste põhivajadused saaksid rahuldatud.

1. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja võimalikele kulutustele, samas ei ole hageja neid kulutusi hagis ka välja toonud. Tuleb märkida, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt
2. aastal läbiviidud teaduspõhises ja ka Riigikohtu poolt varasemalt tunnustatud (vt RKTKo 22.03.2017 nr 3-2-1-174-16, p 14, RKTKo 7.02.2018 nr 2-15-15909, p 15) ja kohtu hinnangul usaldusväärses uuringus (vt lk-d 39-40) on leitud, et 13-17-aastaste laste keskmised kulutused kalendrikuus on 412 eurot. Hageja saab peagi 14-aastaseks. Kohus märgib, et üldjuhul tuleks laste kulutusi vaadata tsiviilasja põhiselt, kuid samas on nimetatud uuring oluliseks suuniseks, mille põhjal hinnata keskmise lapse vajaduspõhiseid kulutusi. Justiitsministeerium on 01.01.2022 kehtima hakanud ja muudetud

§ 101

alusel välja töötanud elatiskalkulaatori, mille alusel oleks miinimumelatiseks hageja puhul alates käesolevast aastast ~ 213 eurot. Sealjuures on nimetatud summa puhul arvestatud juba maha ka lapsetoetus. Kohus on seotud hageja esitatud nõudega ega saa selle piiridest väljuda, kuigi, nagu kohus märkis, on kostja emana hageja ainsaks seadusjärgseks ülalpidajaks ja vajaduste katjaks. Eeltoodu argumentidele tuginedes on kohtu hinnangul elatisenõue alates hagi esitamisest põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni elatis kogusummas 1673 eurot (5 x 292 + 213) ning alates 29.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis 213 eurot kalendrikuus, millist summat peab korrigeerima igal aastal 1. aprillil perekonnaseaduse (

) § 101 lg-tes 3-5 sätestatud alustel. 13. Küll ei ole kohtu hinnangul põhjendatud tagasiulatuva elatise 3504 euro nõue.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on nimetatud paragrahvi tõlgendades selgitanud (vt RKTKo 04.12.2013 nr 3-2-1-136-13, p 12), et selle mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on selle nõude eesmärgiks tagada toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige lapse olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Kuigi hageja esindaja on märkinud, et kostja ei ole tagasiulatuva nõude ajavahemikul ülalpidamiskohustust täitnud, ei ole kohtule esitatud mistahes tõendeid, et hageja oleks kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist varasemalt sõnaselgelt ja konkreetselt nõudnud. Kohus leiab, et vajaduse ilmnedes oleks pidanud esitama kostja vastu 4 elatisnõude pikema viivituseta. Samuti ei ole hagis kirjeldatud, milline konkreetne kahju on hagejale elatise maksmata jätmisest tekkinud. Lisaks on kohus seisukohal, et tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine koormaks kostjat käesoleval juhul ebamõistlikult. Seetõttu jätab kohus vastava nõude rahuldamata. MENETLUSKULUD

1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Samas ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Samuti on hageja Tartu Maakohtu 27.07.2021 määrusega vabastatud menetluskulude tasumise kohustusest, mistõttu jäävad hageja menetluskulud riigi kanda.
2. Hageja esindaja on 19.01.2022 esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks (tl 34-35), taotledes 162 euro (sh km) hüvitamist. Kohtu hinnangul on tasutaotlus täiel määral põhjendatud ning tuleb RÕS § 22 lg 6, RÕS § 21 lg 3 ja Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ alusel Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le välja maksta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 5