Obsah (7)

§ 230§ 272§ 238§ 173§ 162§ 174§ 177

2-21-6897 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6897 Tsiviilasi OON L

§ 230lg-st 1 tulenevalt on hagejal kohustus tõendada tagasinõudeõiguse olemasolu.

Käesolevas asjas tuli hagejal seega tõendada tema ja võlgniku vahelise kokkuleppe olemasolu, millest nähtuks, et hagejal on tagasinõudeõigus võlgniku vastu (VÕS § 155 lg 5). Sellise kokkuleppe olemasolu hageja tõendanud pole. Hageja möönab ka ise, et ta pole kindel tagasinõudeõiguse kokkuleppe olemasolus, sest hageja eelmine seaduslik esindaja T T pole pankrotihaldurile sellist dokumenti üle andnud. Samas nähtub Harju Maakohtu 26.08.2020 määrusest tsiviilasjas 2-19-12542, et hageja endist juhatuse liiget T Tu on 3 2-21-6897 kohustatud hiljemalt 16.09.2020 üle andma pankrotihaldurile mh kõik lepingud (tl 91-92) ning 17.09.2020 on võlgniku vandega T T kinnitanud, et kõik tema esitatud andmed hageja äritegevuse kohta on õiged, kuid täpsustanud, et tal pole olnud võimalik kontrollida vara ja võlgade nimekirja (tl 93). 14.12.2020 on vormistatud panrotihalduri ja T T vahel hageja äritegevusega seotud dokumentide üleandmise-vastuvõtu akt (tl 94). Esitatud tõenditest järeldub, et hageja endine juhatuse liige on pankrotihaldurile üle andnud hageja äritegevusega seotud dokumendid, mh lepingud. Hageja pole veenvalt põhistanud ega kohtu ette toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et pankrotihaldurile on esitamata hageja majandustegevuse kohta täiendavaid dokumente, mh lepinguid, mis seonduvad vaidlusaluse garantii andmisega ning tagasinõudeõiguse kokkuleppe olemasoluga. Ka pole hageja taotlenud asjakohaste tõendite kogumist. Järelikult on tõendamata asjaolu, et hageja ja võlgniku vahel oli sõlmitud VÕS § 155 lg-le 5 vastav kokkulepe tagasinõudeõiguse kohta. 5.1. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tagasinõudeõigus võiks tekkida seaduse alusel, so VÕS 628 lg 2 alusel. Selle sätte järgi peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Viidatud säte reguleerib käsundi täitmisel tekkinud kulutuste hüvitamist. Praegusel juhul on küsimus aga välja makstud garantiisumma tagasinõudeõiguse olemasolust, mitte garandi õigusest nõuda võlgnikult garantiisumma väljamaksmisest tekkinud kulutuste hüvitamisest (nt asjaajamiskulud). Kohus märgib siinkohal, et hageja esitatud võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande koopia pole

§ 272

mõttes dokumentaalne tõend, mistõttu kohus sellega asja lahendamisel ei arvesta (tl 20). 5.2. Hageja väited, et garantiilepingute sõlmimise ajal hageja endise juhatuse liikme ja võlgniku juhatuse liikme isikud kattusid ning tegu oli lähikondsetega, pole asjakohased. Praegusel juhul on nõude tunnustamise eelduseks asjaolu, et hagejal on tagasinõudeõigus võlgniku vastu, mis eeldab vastava kokkuleppe olemasolu (vt otsuse p 5 ja 5.1). Järelikult pole hageja osundatud asjaolud käesolevas vaidluses olulised. Seetõttu jätab kohus asja lahendamisel arvestamata

§ 238

lg 5 ja lg 1 p 2 alusel hageja ja võlgniku detailandmete väljavõtted ning T T 27.07.2017 e-kirja (tl 51-90). 5.

1. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kuivõrd tõendamata on hageja ja võlgniku vaheline kokkulepe tagasinõudeõiguse olemasolu kohta VÕS § 155 lg 5 mõttes, puudub hagejal regressinõue võlgniku vastu. Seega puudub alus hageja esitatud nõude summas 1 307 615,10 eurot tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses, mistõttu tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata.
2. Kuivõrd kohus on eelnevalt jõudnud seisukohale, et puudub alus hageja esitatud nõude tunnustamiseks, siis puudub vajadus võtta seisukoht selles, kas hageja esitatud nõue on tingimuslik nõue PankrS § 98 mõttes. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 4 2-21-6897 8.

§ 174

lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. 8.

1. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja 18.10.2021 (tl 115-116). Selle kohaselt on kostja menetluskulud 770 eurot (lisandub käibemaks 154 eurot), mis koosneb lepingulise esindaja kulust (7 tundi). Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning esitatud menetluskulude nimekiri on kooskõlas toimiku materjalidega. Kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu 110 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ning ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. 8.
2. Eeltoodut arvestades on kostjale hüvitatav põhjendatud ja vajalik menetluskulu 924 eurot (sh käibemaks). Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 5