2-19-7151/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Alan Biin Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7151 Tsiviilasi M K hagi V K vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende Hageja M K (isikukood xxx; e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja K S (e-post xxx) Kostja V K (isikukood xxx) esindajad RESOLUTSIOON
2. Jätta M K hagi V K vastu ühisvara jagamise nõudes läbi vaatamata.
3. Jätta ühisvara jagamise nõudega seotud menetluskulud hageja kanda.
4. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on M K hagi V K vastu ühisvara jagamiseks. Kohus täitis 03.11.2020.a hagejale selgituskohustust ning andis tähtaja ühisvara jagamise hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 08.11.2020.a täpsustatud nõude. Kohus palus hagejal täpsustada nõuet 10.11.2020.a määrusega, hageja esitas täpsustuse 17.11.2020.a. Kohus jättis hagi käiguta ja andis hagejale 18.11.2020.a määrusega täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 25.11.2020.a ühisvara jagamise nõude täpsustuse, mille palvepunktis nr 1 palub: „Mõista V Kilt (K) M Ki (K) kasuks välja ühisvaras olevate äriühingu osade eest dividendid summas 27 512 eurot“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude 2-19-7151 puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus andis kolm korda hagejale tähtaja esitada selge ja täidetav ühisvara jagamise nõue. Riigikohus sedastas tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12 30.04.2012 tehtud otsuses (p 17), et hagiavalduses märgitakse TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue. Hageja poolt hagi erinevates versioonides välja toodud palvepunktid ei vasta hagiavalduse resolutsioonile esitatavatele nõuetele, s.t sellist nõuet ei saa hagi rahuldamise korral täita. Hageja nõue ühisvara jagamise osas on ebaselge. Kohus ei saa lahendada nõuet, mida selgelt esitatud ei ole ning mis ei ole täidetav. Kohus on hagi lahendades TsMS § 439 järgi seotud hageja esitatud nõude piiridega ega või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kahtluse korral, et hageja esitatud nõue ei oleks rahuldamise puhul täidetav, peab kohus sellele TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi juba eelmenetluses hageja tähelepanu juhtima ja selgitama talle vajadust oma nõuet täpsustada (RKTKo 28.04.2010, 3-2-1-31-10, p 14). Käesoleval juhul on kohus hagejale korduvalt selgitamiskohustuse raames tähelepanu juhtinud, milles seisneb nõude ebaselgus. Asjas on vahetunud kohtu koosseis (hageja esitas ühisvara jagamise hagi mis võeti menetlusse tsiviilasjana nr 20-4278, andmata hagejale enne menetlusse võtmist tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja liideti käesoleva menetluse juurde). Kuna asja menetlusse võtmisel ei antud hagejale TsMS § 3401 lg 1 sätestatud korras tähtaega menetlusdokumendis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, siis on kohus selle puuduse kõrvaldanud edaspidises menetluses ja andnud hagejale korduvalt analoogselt TsMS § 3401 lg 1 sätestatud põhimõtetega võimaluse kõrvaldada puudused oma hagiavalduses. Hageja puudusi kolmel korral kõrvaldada suutnud ei ole. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hageja ei ole vaatamata korduvatele kohtu nõuetele suutnud esitada nõuetekohast hagiavaldust ja selget nõuet, mistõttu jätab kohus M Ki hagi ühisvara jagamise nõudes läbi vaatamata. Kohus hoiatas hagejat oma viimases menetlusdokumendis 18.11.2020, et juhul kui hageja ka peale kolmandat puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist ei suuda esitada nõuetekohast hagiavaldust, siis jätab kohus esitatud hagiavalduse läbi vaatamata ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse. Samas juhtis kohus ka hageja tähelepanu ning soovitas hagejal kaaluda lepingulise esindaja vahetamist, sest senine esindaja hr K S on siiani üles näidanud asjatundmatust kliendi esindamisel. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2 2-19-7151 TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, jäävad ühisvara jagamise nõudega seotud menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et vaatamata sellele, et kohus jätab ühisvara jagamise hagi läbi vaatamata, säilib hagejal õigus esitada ühisvara jagamiseks hagi kohtule. Kohus soovitab hagejal sellisel juhul kasutada hagiavalduse koostamiseks ja hageja kohtus esindamiseks kvalifitseeritud õigusabi. Kui hagejal ei ole tema majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik kasutada advokaadi teenuseid, on hagejal võimalus taotleda endale riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramist. Teave riigi õigusabi kohta ja selle taotlemiseks vajalikud blanketid on saadaval veebilehel www.riigioigusabi.ee. /digitaalselt allkirjastatud/ Alan Biin kohtunik 3