VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming 2-21-284

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud Tsiviilasi nr 2-21-2841 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD D K (hageja) esitas 23.02.2021 Viru Maakohtule hagi T Ki (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja palub vähendada Viru Maakohtu 19.08.

1. a otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-1314796 alaealise kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust kuni 150 eurot kuus. Viru Maakohus 05.03.
2. a määrusega võttis hagi menetlusse. Pooled sõlmisid 21.02.2022 kohtuistungil kompromissi, milles on kokku leppinud elatise suuruses ja selle tasumise korras. Kompromissi tingimused on kantud kohtuistungi protokolli. Pooled taotlevad lõpetada menetlus pooltevahelise kompromissi sõlmimise pärast. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kohtumäärusele edasikaebamise õigust kuni kolmeks päevaks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, olles tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud ning kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et

§ 432

järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 661

lg 4 alusel lühendab kohus poolte kokkuleppel edasikaebamise tähtaega kuni kolmeks päevaks kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Menetluskulud

§ 173

lg 1 alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 2

§ 168lg 3 alusel tuleb jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3