KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-16655 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. D. hagi U. D. vastu elatise nõud

§ 99lg 1.

Kostja ei pea usutavaks, et V. D. töötasu on kõigest 550 eurot. Hageja isa on OÜ X ainuosanik ja juhatuse liige. 2020.a majandusaasta aruande põhjal oli ettevõtte kasum 10 281 eurot, osa väärtus aruande põhjal on 7000 eurot. Materiaalseid põhivarasid on ettevõttes 38 169 euro väärtuses. V. D. on juhatuse liige ja osanik ka OÜ-s X. Ettevõtte

1. aasta kasum oli 71 112 eurot. V. D.le kuulub kinnisvara aadressil xxx. Kostjale teadaolevalt kuuluvad hageja isale järgmised sõidukid ja tehnika: JCB traktor, sõiduautod Volkswagen Passat xxx ja Mercedes Benz xxx. Hageja väidab, et isa eraldas varem talle igakuiselt toitlustamiseks ja igapäevasteks kulutusteks 250 eurot. Nimetatud summa eraldamise kohta ei ole esitatud ühtegi dokumenti. Väidetavad ülekanded ei nähtu ka hageja isa kontoväljavõttest. Täisealisele lapsele elatise väljamõistmiseks tuleb tõendada kulude olemasolu. Hageja märgib, et isa võttis laenu õppemaksu tasumiseks. Esitatud pangaväljavõttest nähtub, et hageja isale tegi ülekande Y. D., kes on hageja vanaisa, kuid ei ole esitatud laenulepingut, millistel tingimustel laenu anti. V. D. ei ole asunud väidetavat laenu tagasi maksma, mis võib viidata sellele, et hageja isa andis hoopis ise raha Y. D.le, kes tegi ülekande V. D.le, näitamaks laenu andmist. Kostja leiab, et hageja isal on tegelikkuses piisavalt hea sissetulek, mida ta üritab varjata. V. D. kontoväljavõttest nähtuvad regulaarsed rahaülekanded erinevatelt eraisikutelt: 26.04.21 O. A. 225 eurot; 01.05.21 T. S. 225 eurot; 13.05.21 A. R. 210 eurot; 17.05.21 B. D.135 eurot; 04.06.21 T. K. 255 eurot; 09.06.21 D. Z. 105 eurot; 09.06.21 E. K. 250 eurot; 02.07.21 N. S.165 eurot; 07.07.21 M. S. 180 eurot. Kostja arvates võib olla tegemist varjatud sissetulekuga. Kostjale teadaolevalt töötab hageja Tallinnas AS-is X, mistõttu ei vasta tegelikkusele hageja väide, et tal sissetulek ja vahendid puuduvad. Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei võta õppelaenu. See on samuti üks võimalustest toime tulla õppemaksu tasumisega. Hageja esitatud üürilepingus ei ole ühtegi viidet sellele, et hageja üürilepingus nimetatud korteris aadressil xxx elab. Üürilepingu üheks pooleks on küll kirjutatud K. E., kuid allkiri üürilepingul on pigem A. S. oma, kellel lepingu p. 3.2.1.
2. alusel on samuti õigus nimetatud korteris aadressil xxx, elada. Seega ei ole hageja tõendanud üüri ja korteriga seotud kõrvalkulude tasumise kohustust.
3. Kostja peab üleval alaealist last, mistõttu esitas kostja hagiavalduse V. D. vastu elatise välja mõistmiseks E. D. kasuks ja mis on kohtu poolt väljamõistetud. Kostja sissetulek on keskmiselt 688,24 eurot kuus, millega on kostjal väga raske toime tulla. Kostja esitab kohtu poolt nõutud palgatõendi 12 kuu kohta. Kostjal ei ole võimalik tasuda elatist hagejale, kuna siis kahjustaks ta ka peale alaealise lapse iseenda toimetulekut.. Kostjale kuulub sõiduauto Honda Accord 2008.a, korteriomand aadressil xxx, mille kinkisid kostjale tema vanemad ja korteriomand aadressil xxx. U. D. kinnitab, et tal ei ole hoiuseid, kostja saab lapsetoetust, tema ülalpidamisel on alaealine E. D.. Kostja igakuised püsikulutused on järgmised: korteri kommunaalkulud - ca 70 eurot, elekter - ca 50 eurot, televiisor - 8,50 eurot, telefon (perepakett) - U.+V.+E. - 24 eurot, transpordikulud - ca 100 eurot, söök - ca 360 eurot (kahe peale), tervishoid ja ravimid - ca 30 eurot, riided ja jalanõud - suvel ca 50 eurot, talvel - ca 150 eurot (keskmine 100), hügieenivahendid - 20 eurot, lapse kulud koolis: etendused, sõidud - 12 eurot, kooli toitlustus - 10 eurot, kunsti huviring - 18 eurot, kokku 802,50 eurot. 3 Kostjal on kohustused krediidiasutuste ees: Swedbank laen – igakuine osamakse 75,17 eurot, Bigbank laen - 54,76 eurot, E AS - 95 eurot, Holm Bank AS - 20 eurot, kokku igakuised maksed 244,93 eurot, laenukohustused kokku 1047,43 eurot. Kostja selgitab hageja 07.12.2021 esitatud iluteenuste reklaami facebookis. U. D. läbis ajavahemikul 03.05 kuni 05.05.2021 kursused X´s. Pärast kursuse lõpetamist oli kostja praktikal ilusalongis X. Praktika toimus ajavahemikul 06.05 kuni 30.06.
4. Pärast praktika lõppemist ta ilusalongis enam ei töötanud, seda tõestab töö ning üürilepingu puudumine. Kostja pole kunagi keeldunud hagejale abi andmisest, mis iganes valdkonnas, mida V. D. ka on palunud, olgu see rahaline või mitterahaline abi. V. D. ei ole antud kohtuasja raames kostjaga ühendust võtnud ega mingit kohtuvälist kokkulepet pakkunud. Ka ei ole hageja palunud, et kostja maksaks hagejale elatist. Kostja palub jätta tähelepanuta hageja poolt esitatud väljatrükid ilusalongi reklaamidest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud.
6. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. U. D. on V. D. ema (I kd tl 8); V. D. sai täisealiseks xxx.a. (I kd tl 8), õpib 2021/2022 õppeaastal X

1. kursusel (I kd, tl 10, 173-182).
2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 347 eurot kuus alates 25.10.2021 kuni õpingute lõpetamiseni Eesti X kuid mitte kauem kui V. D. 21-saamiseks saamiseni. Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99

lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102

lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15). 8. Kohus nõustub, et käesoleval juhul tuleb hageja elatise nõude lahendamisel arvestada esmalt kostja ülalpidamisel olevat alaealist last. Kostja ülalpidamisel on alaealine E. D. (sünd. xxx) (I kd tl 53).

§ 98

lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse 4 alaealist last teistele lastele ehk vahendite ebapiisavuse korral on alaealine laps eelisseisundis võrreldes täisealiseks saanud lapsega. Samas eeldab

§ 97

lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad. Kohus ei nõustu siin kohal kostja märkusega, et hageja ei ole selgitanud miks ta ei ole võtnud õppelaenu. Kohus on seisukohal, et õppelaen on küll üks võimalikest viisidest katta oma õpingute või ülalpidamise kulu, kuid võimalusel tuleks siiski laenukohustuste võtmisest hoiduda ning vanem ei peaks soovima täisealiseks saanud lapselt selgitust, miks ta oma iseseisvat elu laenukohustuste võtmisega ei alusta.

1. V. D. vajadused / kulud on kalendrikuus järgmised: eluasemekulud (üür + kõrvalkulud) 126, 67 + 35 eurot, õppemaks 3820 eurot aastas, s.o 318,33 eurot kuus, igakuised kulud (toitlustus, transpordikulu, sidevahendid, majapidamistarbed, jooksvad õpingutega seotud kulud, hügieenitarbed, riided, jalanõud) 250 eurot, kokku ca 695 eurot kuus (I kd tl 5). 9.1 Kostja leiab, et hageja väidetav eluruumi üürikulu on tõendamata. Hageja esitatud eluruumi üürilepingust (I kd tl 13) ei tulene, et hageja V. D. üürib korterit aadressil xxx. Leping on sõlmitud K. R. ja K. E. vahel, lepingu p 3.2.1.1 kohaselt võib korteris elada A. S.. Hagejat lepingus nimetatud ei ole. Kuigi korter on kahetoaline (lepingu p 1.1), ei ole kohtu hinnangul välistatud, et seda kasutatakse ka kulude kokkuhoiu eesmärgil kolmekesi. Hageja konto väljavõttest tulenevalt kandis hageja K. E. 15.11.2021.a 310 eurot selgitusega „Kv“ (I kd tl 184 pöördel). Eeltoodu võib olla korteriüüri osamakse (arvestades muuhulgas, et kontoväljavõttelt nähtuvad regulaarselt väikestes summades ülekanded nii K. E. kui A. S.), kuid tõsikindlalt seda tõendatuks lugeda ei saa. Samas arvestades, et hageja õppimise fakt Tallinnas on tõendatud, peab teises linnas pidevalt viibimiseks olema ka elamispind ning eeldatavad üürikulud hagejal on, kuid tõendamata on nende suurus. 9.2 Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 04.10.2021 tõendist nr 10../91981 tulenevalt on V. D. alates 10.09.2021 Eesti X ärijuhtimise õppekava üliõpilane, nominaalse õppeajaga 3 aastat, üliõpilane õpib täiskoormusel (I kd tl 181-182). Õppelepingu nr 21-1043529/tal p 5.
2. kohaselt 2021/2022 täiskoormusega õpingute õppemaks 3880 eurot, õppeaasta alustamise tasu 400 eurot (I kd tl 173). V. D. konto väljavõtetest tulenevalt on õpingute eest tasutud 25.08.2021.a 400 eurot (I kd 188 pöördel, 183) ning 11.09.2021.a 1710 eurot (I kd tl 195, 183). Seega õppenaksu tasumine on tõendatud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud laenu saamist õppemaksu tasumiseks Y. D.lt ning selle tagasimakseid. V. D. konto väljavõttelt nähtub Y. D. 11.09.2021 tehtud ülekanne selgitusega „v dolg“ (laenuks) summas 1350 eurot. Hageja enda konto väljavõttest nähtuvalt on hageja kandnud 21.11.2021 Y. D.le 800 eurot selgitusega „õppevõlg“(I kd 184). Arvestades, et õppemakse 1710 tasuti Eesti X samal kuupäeval (11.09.2021.a), mil Y. D. tegi ülekande V. D. kontole ning V. D. on novembris teinud osalise tagasimakse, saab seda kohtu hinnangul lugeda laenuks õppemaksu tasumiseks. Kostja oletus, et hageja isa võis vahendid ise anda Y. D.le, et viimane teeks ülekande väidetava laenuna, varjamaks V. D. tegelikku sissetulekut, ei ole tõsiseltvõetav. 9.3 Hageja märgitud nn muud jooksvad kulud (toitlustus, transpordikulu, sidevahendid, majapidamistarbed, jooksvad õpingutega seotud kulud, hügieenitarbed, riided, jalanõud) kokku 250 5 eurot on kohtu hinnangul mõistlikud. Kohus nõustub hagejaga, et pigem on kulud minimaalsed, arvestades, et hageja õpib mitte oma kodulinnas. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses märgitud vajadused / kulud põhjendatud ning mõistliku suurusega. Kohus möönab, et eluaseme üürikulu on tõendamata, kuid arvestades selle märgitud kuluartikli suurust 126,67, on see usutav isegi juhul kui hageja tegelikkuses kasutab muud elamispinda.
3. Hageja vanemate varalist seisundit iseloomustavate andmete põhjal: 10.1 V. D. - töötab OÜ-s X; on ettevõtte ainuosanik ja juhatuse liige (I kd tl 74) ning tema töötasu on konto väljavõtte kohaselt 550 eurot kuus. OÜ X 2020.a majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte kasum 10 281 eurot (I kd tl 75), ettevõtte osa väärtus on 7000 eurot (I kd tl76), materiaalsete põhivarade väärtus ca 38 000 eurot (I kd tl 6876). - on juhatuse liige ja osanik OÜ-s X, mille kasum oli 71 112 eurot (I kd, tl 77-86). V. D.le kuulub kinnisvara aadressil xxx (I kd lk 211). Maanteeameti Liiklusregistri andmetel kuulub V. D.le sõiduauto Volkswagen Passat XXX (ehitusaasta 2007), mopeed Baotian BT49QT-7 reg nr XXX (ehitusaasta 2009) ja sõiduauto Mercedens Benz XXX (ehitusaasta 1992). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt (I kd tl 120) on vahemikus 01.11.2020-31.10.2021 saanud V. D. tulu 8282,74 eurot, mis jagatuna 12 kuule on keskmiselt 690 eurot kuus. Viru Maakohtu 30.09.2021 otsusega mõisteti V. D.lt E. D. kasuks elatis alates 22.07.2021 summas 292 eurot kuus kuni lapse täiselaiseks saamiseni, s.o kuni 20.09.2031.a.(I kd tl 11-12). Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kahe toimiva äriühingu osaniku ja juhatuse liikme ainus sissetulek kuus on nn ametlik töötasu 550 eurot, mis nähtub konto väljavõttelt. Kohus nõustub kostja viitega V. D. kontolt nähtuvate regulaarsete ülekannetega erinevatelt eraisikutelt. Samas tuleb arvestada Viru Maakohtu 30.09.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-11511 väljamõistetud elatist alaealise tütre E. D. ülalpidamiseks. 10.2 Kostja U. D. töötab OÜ-s X ja tema igakuine sissetulek on töötasu ca 688,24 eurot (I kd tl 91) ja riiklik peretoetus 60 eurot kuus. Kostjale kuulub korteriomand XXX (I kd tl 94, 101) ja XXX (I kd tl 102). Liiklusregistri andmetel on kostja sõiduauto Honda Accord reg nr XXX

§ 98

lg 1 kohaselt eelisseisundis võrreldes täisealiseks saanud lapsega, kuna alaealise puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida. Mitte millegagi ei ole tõendatud, et V. D.lt elatise väljamõistmine tsiviilasjas nr 2-21-11511 muutis vanema majandusliku seisundi selliseks, et viimane ei ole võimeline enam vanemat tütart rahaliselt üldse toetama. Kohtu hinnangul ei kajasta kohtule esitatud ja kohtu käsutuses olevad andmed V. D. tegelikku majanduslikku seisundit (tegelik varaline seisund on oluliselt parem). Elatisenõude rahuldamine kergendaks küll eeldatavalt hageja olukorda (võimaldades töötada nt osalise koormusega), küll aga kahjustaks kohtu hinnangul kostja ja tema ülalpidamisel oleva alaealise toimetulekut.

1. Hageja 07.12.2021 esitatud kostja iluteenuste reklaami väljatrüki (I kd tl 218-222) Facebookis jätab kohus tähelepanuta. Kostja on selgitanud reklaami asjaolusid 26.01.2022 seisukohas. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu sissetulekut X. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et hageja esitatud väljatrükid on venekeelsed ning esitatud tõlgeteta.
2. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 164 lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7