KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-253 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2022. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusam

) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega (

§ 1045

lg 1 p1 ).

§ 129

lg 1 kohaselt tuleb surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale (

§ 129lg 2) .

Kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud (

§ 129lg 3).

1. Sotsiaalkindlustusameti 01.08.2016 otsusega nr 517 hüvitati A. Š. ülalpeetavale R. H.ile matuste korraldamisega seotud kulud ja määrati ülalpeetavatele toitja kaotusest tulenev hüvitis. Ajavahemikul 26.06.2016 kuni 31.05.2019 on R. H.ile makstud kokku hüvitist 9590 eurot. Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitati matusekulu ja vägivallakuriteo tagajärjel toitja surmast tulenev kahju ajavahemiku 26.06.2016 kuni 31.01.2019 eest summas 8591,25 eurot. Antud nõue on esitatud nõudeavaldusena kostja pankrotimenetlusse. Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitati vägivallakuriteo tagajärjel toitja surmast tulenev kahju ajavahemiku 01.02.2019 kuni 31.05.2019 eest summas 998,75 eurot. Vastavalt ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lõikes 4 nimetatud isikule. Vägivallakuriteona mõistetakse OAS § 8 lg 1 p 1 tähenduses otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on muuhulgas kannatanu surm. OAS § 9 lg 3 kohaselt kui teo tagajärjel ohver sureb, on hüvitise saamise õigus tema ülalpeetaval. Ajavahemikul 01.02.2019-31.05.2019 on A. Š. ülalpeetavale makstud kokku hüvitist 998,75 eurot (so OAS § 15 sätestatud piirmääras). Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid hüvitise suuruse ega arvestuste osas.
2. Vastavalt OAS § 31 lg 1 läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hageja on kostjale saatnud kahju hüvitamise nõuded, kuid kostja ei ole nõudeid rahuldanud ega kokkuleppeid hagejaga tasumiseks sõlminud. Hageja nõudeõigus tuleneb OAS § 31 lg
4. Kostja vaidleb nõudele vastu ja leiab, et kuivõrd tema suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot ja on algatatud võlgadest vabastamise menetlus, on selle esitamine pärast pankrotimenetlust õigustamatu. 3 Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. M. Š.i pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu 04.03.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-
5. Pankrotimenetlus lõpetati 14.10.2019.a. määrusega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 167 lg 1 võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Kohus märgib ka seda, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Seega ei oma kohustustest vabastamise mõttes tähtsust, kas hageja esitas nõude pankrotimenetluses või mitte, õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudest võlgnik ei vabane. Isegi kui kohustustest vabastamise menetluses tasub kostja võimaluste piires teisi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, ei tähenda see, et kohustustest vabastamise menetluse lõppedes ta tasumata ulatuses kohustusest vabaneb. Selline kostja seisukoht on ekslik. Samamoodi on võimalik käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude tasumine osamaksetena hilisemas täitemenetluses või kokkuleppel hagejaga. Kohus juhib tähelepanu, et vastavasisulise ettepaneku maksegraafiku koostamiseks on hageja kahju hüvitamise nõude esitamisel kostjale ka teinud. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid nõude / hüvitise suurusele.
6. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud täies ulatuses ning rahuldab hagi. Arvestades hagihinda lahendas kohus nõude lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
7. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja M. Š.i kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad (TsMS § 145 lg 1). / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4