Obsah (5)

§ 344§ 209§ 345§ 17§ 203

1-22-860 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium 4. märts 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-860 (21230101274) Kohtunik Sten

§ 344ja § 209 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kuriteokaebuse kohaselt on X OÜ C osanik, kellele kuulub 17 % suurune ühingu osa. X-l oli kahtlus, et OÜ C juhatuse liige Q on esitanud talle ettevõtte tehingute kohta valeandmeid, et varjata ettevõttele tekitatud kahju. Seetõttu esitas ta

1. mail 2021 Harju Maakohtule teabenõude avalduse. Maakohus võttis avalduse menetlusse. OÜ C vastas selles tsiviilasjas (nr 2-21-6044) X avaldusele, et X osa oli
2. jaanuaril 2020 sõlmitud müügilepingu alusel üle läinud Q-le. See väide tugineb X, Q ja B vahel
3. jaanuaril 2020 sõlmitud, kuid X hinnangul tühisele müügilepingule. Leping on tühine, kuna X kaasomanikust abikaasa Z ei ole andnud müügilepingu sõlmimiseks oma nõusolekut. Z nõusoleku puudumisest oli teadlik ka OÜ C, kes selgitas kohtule oma
4. augusti 2021 vastuses, et: „Avaldaja osanikukanne on äriregistris ebaõige põhjusel, et avaldaja ei ole esitanud notarile oma abikaasa volikirja või nõusolekut. /…/ Pärast Lepingu sõlmimist hakkasid avaldaja ja tema abikaasa väitma, et abikaasa ei ole ikkagi nõus osade müügiga.“ Sellest, et tehingu kehtivuse eelduseks on X abikaasa nõusolek, oli notar pooli lepingus ka teavitanud: „Notari märkus: kuna notariaalakti tõestajal ei ole esitatud Müüja 1 1-22-860 1 abikaasa volikirja või nõusolekut, ei saa notariaalakti tõestaja vajalikku Müüja 1 käsutusõiguse olemasolu tuvastada.“. Kuivõrd X abikaasa nõusolekut notarile ei edastatud, ei ole notar praeguseni teinud äriregistrile kandeavaldust ühingu osanike kande muutmiseks. PKS § 31 lg 1 kohaselt on ilma abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kuivõrd nõusolekut kahe nädala jooksul ei saadud, tuleb ka lähtuvalt PKS § 31 lg-st 3 eeldada, et X abikaasa keeldus nõusoleku andmisest.
5. septembril 2021 esitas OÜ C kohtule ühingu osanike võltsitud nimekirja, mis oli allkirjastatud samal päeval Q poolt. Nimekiri on võltsitud, kuna OÜ C juhatusel ei olnud osanike nimekirja kinnitamiseks puudutatud isikute, st X ja tema abikaasa nõusolekuid. Seda, et X on ka praegu ettevõtte osanik ja Q koostatud osanike nimekiri on võltsitud kohtumenetluse tarvis, tõendab asjaolu, et äriregistri andmetel on X ettevõtte osanik. Q on esitanud kohtule osanike võltsitud nimekirja selleks, et saada tsiviilasja lahendamisel eelis. Sellega soovitakse vältida X-le teabe andmise kohustust ja seeläbi Q isiklikku vastutust X-le ja ettevõttele tekitatud kahju eest. Samuti on Q omastanud võltsitud dokumendiga sisuliselt ettevõtte tervikuna, st teinud iseend ettevõtte ainuosanikuks (Q on 49% osalusega osaniku M AS-i juhatuse liige). Q, kes pidi olema
6. jaanuari 2020 tehingu kehtetusest teadlik, on teadlikult koostanud ja esitanud kohtule valeteavet sisaldava dokumendi

§ 344lg 1 tähenduses.

Q teod vastavad

§ 209lg 1 tunnustele.

Osanike nimekirja võltsimise ja selle kohtule esitamisega (tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine) on Q tekitanud X-le varalise kahju (osalusest ilmajäämine) varalise kasu saamise (X osaluse saamine) eesmärgil. X talle kuuluvast osalusest õigusvastaselt ilma jätmine tekitab talle kahju

§ 209lg 1 tähenduses.

Lisaks on osanike nimekirja võltsimisega tekitatud X-le kahju menetluskulude näol, kuivõrd tema teabenõude rahuldamata jätmise korral peab X kandma menetluskulud, sh tasuma riigilõivu, et esitada enda omandi tunnustamiseks hagiavaldus. Q saab osanike nimekirja võltsimise tulemusel varalist kasu X-lt ebaseaduslikult omandatud osaluse näol. X-le kuuluv osalus on vähemalt selle nimiväärtuse väärtusega – tegemist on varaliselt väärtusliku õigusega, mille omandamise tulemusel toimepanija rikastuks. Q on pannud toime vähemalt

§ 209

lg 1 katse, kuivõrd tema tegevus on suunatud teistele isikutele tegelikest asjaoludest valeettekujutuse tekitamisele, vähemalt mööndes, et sellega tekib X-le kahju ja ta ise seeläbi rikastub. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade

1. PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo vanemuurija koostas
2. novembril 2021 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, millega jättis KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel menetluse alustamata. Menetleja hinnangul ei ole esitatud avaldusest ja sellele lisatud materjalidest arusaadav, milline varaline kahju oleks X-l osanike nimekirja kohtule esitamisega tekkinud. Tsiviilasjas nr 2-216044 on avaldus esitatud OÜ C juhatuse kohustamises X-le teabe andmiseks. Seega, isegi kui osanike nimekiri oleks võltsitud, ei saaks see põhjustada selle kohtumenetluse raames varalist 2 1-22-860 kahju. Kuriteoavaldusele lisatud müügilepingu kohaselt läks OÜ C X-le kuuluv osa nimiväärtusega 15 300 eurot
3. jaanuaril 2020 üle Q-le ning X sai oma osa eest 15 300 eurot. X ei ole lepingust taganenud ja seda ei ole tunnistatud kehtetuks. Lepingus märgitu kohaselt nõudsid osalejad hoolimata notari selgitustest üksmeelselt lepingu tõestamist sellel toodud tingimustel vaatamata sellele, et X abikaasa pole esitanud notarile nõusolekut ettevõtte osaku müügi kohta. Eeltoodust lähtuvalt ei pidanud uurija Q esitatud andmeid valeks ega osanike nimekirja võltsituks.

§ 345tulenevalt peab dokumendi esitamine olema tahtlik.

Q omandas enda arusaama kohaselt X osa ja maksis selle eest, lootes, et X abikaasa nõuolekuga ei teki probleeme. Ettevõtete registris kajastatud andmed omavad informatiivset tähtsust. Ettevõtte osaluse üleminekut ei tõesta mitte kanne registris, vaid poolte vahel sõlmitud osade müügileping. Väitmaks, et kohtule esitatud osanike nimekiri on võltsitud või sisaldab valeandmeid, peab olema lahendatud vaidlus müügilepingu kehtivuse üle. X ei esitanud usaldusväärseid andmeid selle kohta, et leping oleks kehtetu või et ta on lepingust taganenud. Digitaalselt allkirjastatud osanike nimekiri on informatiivne dokument, mis on koostatud kohtumenetluses Q väidete kinnitamiseks, ega ole dokument, mille alusel saab omandada õigust või vabaneda kohustusest § 344 mõistes. Eeltoodust lähtudes jõudis menetleja seisukohale, et kuriteoteates kirjeldatud teos puuduvad

§-s 209, §-s 344, §-s 345 aga ka ükskõik millise muu karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteo koosseisu tunnused. Seega ei ole alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Menetleja tõdes, et X abikaasa, kelle nõusolek ei ole notarini jõudnud, teatas juba neli päeva pärast lepingu sõlmimist, et tegemist on ühisvaraga, mida ei saa ilma tema nõusolekuta võõrandada. Menetleja pidas seda asjaoluks, mis seab kahtluse alla lepingus sisalduva X kinnituse, et tema abikaasa oli lepingu sõlmimisega nõus. Seega võib X väidet käsitada kui ebaõiget informatsiooni, mille mõjul nõustus ostja lepingu sõlmimisega. Q on enne lepingu sõlmimist maksnud X-le osaku eest osaliselt pangaülekandega, osaliselt sularahas 15 300 eurot. Kaebus PPA teate peale 3. X esindaja J. Põder esitas 26. novembril 2021 PPA teatise peale Põhja Ringkonnaprokuratuurile kaebuse, milles palub alustada Q suhtes kriminaalmenetlust

§ 344, § 345 ja § 209 - § 25 lg 1 järgi.

Kaebuse esitaja leiab, et uurija on hinnanud kuriteoteates sisalduvat teavet selektiivselt ja meelevaldselt ning jätnud kriminaalmenetluse õigusvastaselt alustamata. Kaebuses ei nõustuta uurija seisukohaga, mille kohaselt ei ole osa kuuluvust kinnitava dokumendi puhul võimalik selle ebaõigsuse puhul sedastada varalise kahju tekkimist. Osalus ettevõttes on vara, millest ilmajäämine on käsitatav varalise kahjuna

§ 209tähenduses.

Samuti tekib ja on tekkinud X-le osanike võltsitud nimekirja esitamise tõttu varaline kahju menetlus- ja õigusabikuludena. X on pidanud C OÜ-lt endale osanikuna ÄS § 94 lg-st 1 tuleneva teabe saamise õiguse teostamiseks kandma õigusabikulusid ja peab neid kandma ka tulevikus. Kui Q ei oleks esitanud kohtule võltsitud osanike nimekirja, ei oleks X pidanud tegema kulutusi selles sisalduva teabe ümber lükkamiseks. X-le tekkinud õigusabikulu on tema 3 1-22-860 otsene varaline kahju. Seda, et poole õigusabikulu on käsitatav kahjuna (kahju hüvitamise kontekstis), on Riigikohus kinnitanud lahendi nr 3-2-1-138-10 p-s 29: „Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Ka on täheldatav Q kavatsus jätta X ilma viimasele kuuluvast osalusest C OÜ-s. Kapitaliühingu osaluse varaline väärtus väljendub vähemalt selle nimiväärtuses ning tähtsust ei oma ka mistahes võõrandamistehinguga saadud vastusooritus, sest osanike nimekirja muutmiseks peab olema puudutatud osaniku nõusolek. Viimase puudumisest oli Q teadlik, kuna oli osanike nimekirja loonud selle esitamiseks menetluses, milles X nõuab endale osanikuks olemisega tagatud õiguste realiseerimist. Osanike nimekirja muutmiseks vajalik osaniku nõusolek seisneb tahteavalduses osanike nimekirja muutmiseks. 17. jaanuaril 2020 sõlmitud ja PKS § 31 lg 1 järgi tühine müügileping ei oma tähtsust, sest selles ei sisaldu tahteavaldust osanike nimekirja muutmiseks. Tulenevalt

§ 17lg-st 3 ja ÄS § 187 lg-st 1 pidi Q olema igal juhul teadlik nii 17.

jaanuari 2020 lepingu tühisusest kui ka osanike nimekirja muutmise nõusoleku puudumisest ja selle tähendusest. Võltsitud osanike nimekiri on koostatud ja kohtule esitatud selleks, et õigusvastaselt jätta X ilma talle kuuluvast osalusest ja sellega tagatud õigustest OÜ-s C. Selline osanike nimekirja koostamine ja kohtule esitamine on vähemalt

§ 209lg 1 süüteokatse.

Isegi, kui Q ei oleks osanike nimekirja koostamise õiguslikust tähendusest teadlik, ei välistaks see tema kriminaalvastutust

§ 17

lg 3 järgi – toimepanija tahtlus ei pidanud olema suunatud teo õigusvastasuse saavutamisele, vaid õigusvastase teo tegemisele. Igal juhul teadis või vähemalt pidi Q teadma, et

1. jaanuari 2020 tehinguga ei läinud X-le kuuluv osa temale üle, ning mistahes teave, mis vastavat üleminekut kinnitaks, oleks väär. Uurija argument, et
2. jaanuari 2020 tehingut ei ole kehtetuks tunnistatud, on kohatu, sest leping on ilmselgelt tühine (algusest peale kehtetu) – tehingu tühisus kui õiguslik fakt ei eelda mistahes organi kinnitust ja sellest teadlik olemine ei eelda ametlikku kinnitust. Uurija väide, et osanike nimekirja võltsimise kohta seisukoha võtmiseks peab olema lahendatud vaidlus
3. jaanuari 2020 tehingu kehtivuse osas, on väär ja kohatu, sest ka kriminaalmenetluses saab tuvastada tehingu õiguslikku siduvust. Kui esineb kahtlus, et tehingu tühisuse faktist järeldub süüteokoosseisu täitmine, siis on uurimisasutusel tulenevalt KrMS § 6-st mitte ainult võimalus, vaid ka kohustus anda hinnang selle siduvusele. Q teab, et X käsitab vaidlusalust tehingut tühisena, ega saa arvata, et X kiidab
4. septembri 2021 osanike nimekirja muutmise heaks. Q tegi osanike nimekirja ainuisikuliselt ja ilma X nõusolekuta, kuigi vastava nõusoleku olemasolu on osanike nimekirja muutmise eelduseks. Ühtlasi ei oma
5. jaanuari 2020 tehing kaalu selle hindamisel, kas toimepanija võltsis ja kasutas võltsitud dokumente. Osanike nimekirja muutmiseks peab olema puudutatud osaniku nõusolek. On ilmselge, et
6. septembri 2021 osanike nimekiri on koostatud tsiviilasjas nr 2-21-8044 toimepanija huvide õigusvastaseks edendamiseks, sest see allkirjastati ca 4 tundi enne kohtule esitamist. Kuivõrd osanike nimekirja koostamine eeldab puudutatud osanike nõusolekut, siis järeldub nimekirja koostamise faktist ka puudutatud osaniku nõusoleku andmise fakt – see sisaldub teabena osanike nimekirjas. Seega ei saa käsitada osanike nimekirjas sisalduva teabena mitte ainult äriühingu osa üleminekut, vaid ka puudutatud osaniku 4 1-22-860 osanike nimekirja muutmiseks nõusoleku andmise fakti. Kuna viimast ei ole X andnud, siis ei seisne osanike nimekirjas sisalduv valeteave vaid osa ülemineku faktis, vaid ka X poolt
7. septembril 2021 osanike nimekirja koostamiseks nõusoleku andmise faktis. Seega ei oma

§ 344

ja § 345 kohaldamise seisukohalt tähtsust ainult see, kas X-le kuulunud osa oli või ei olnud üle läinud, vaid selleks, et käsitada osanike nimekirja võltsituna, piisab nõusoleku kohta väära teabe andmisest. Uurija väide, et osanike nimekiri on vaid informatiivse sisuga dokument, on väär. Ei ole selge, mille alusel on uurija välistanud osanike nimekirjaga õiguste (nt osade varalise väärtuse või nendega seotud hääleõiguste) omandamise või nendest vabanemise (nt avaldajale ühingu tegevuse kohta teabe andmise kohustusest vabanemise). See, kas dokument oli informatiivne või mitte, ei oma ka tähtsust, sest ka informatiivne dokument saab olla loodud õiguste omandamiseks või kohustustest vabastamiseks (nt terviseseisundit kirjeldav dokument kaitseväeteenistuskohustuse hindamisel). Osanike nimekiri on vaieldamatult inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja sellest väljendub ka selle väljaandja (toimepanija). Toimepanija on võltsinud dokumendi

§ 344

lg 1 tähenduses ja seda teadvalt

§ 345lg 1 tähenduses kasutanud.

Just osanike nimekirjale tuginedes on Harju Maakohus teinud lahendi, millega on jätnud X ilma õigusest saada C OÜ-lt teavet, kuigi X on C OÜ osanik. Kõnealuse dokumendi võltsimisega ja kohtule esitamisega on Q kui C OÜ juhatuse liige vabanenud kohustusest anda X-le teavet ühingu tegevuse kohta

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 tähenduses. Kaebuses rõhutatakse, et Kr

MS § 6 ei näe ette uurimisasutuse kaalutlusõigust kriminaalmenetluse alustamise suhtes, kui selleks esineb alus, st uurimisasutusele on edastatud süüteokoosseisule viitav teave, milleks võib olla ka kuriteoteade.

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis
2. detsembri 2021 määrusega kaebuse rahuldamata ja kriminaalmenetluse alustamata. Prokurör nõustus mittealustamise teates esitatud järeldustega ning leidis, et kaebuses ei ole esitatud valdavas osas selliseid uusi asjaolusid, mis tingiksid menetleja seisukohtade ümberhindamise või nende eraldi käsitlemise. Prokurör selgitas täiendavalt järgmist. 4.
3. Äriühingu osanike nimekirja kohtule esitamine, sõltumata selle autentsusest, ei saa tuua kaasa osaühingu osast ilmajäämist. Osaluse võõrandamine saab seaduse kohaselt toimuda teistsuguste tehingute alusel ja vormis. Seega praegusel juhul sai see dokument kanda üksnes informatiivset tähendust. Kelmuse kooseis eeldab varakäsutuse ja eksimuse vahel põhjuslikku seost, kuid antud sündmuses nimetatud asjaolusid ei esinenud. Osa omanik ei võõrandanud oma osa osanike nimekirja alusel. Osanike nimekirja kohtule esitamise tagajärjel ei teinud X varakäsutust. Seega ei saanud ka selle tegevuse tagajärjel tekkida nimetatud viisil kahju. Õigusabikulude kandmine ei ole käsitletav kuriteokahjuna. Kriminaalõiguslik kahju seisneb selgelt konkreetse õigushüve kahjustamises kuritegeliku tegevuse tagajärjel ja eeldab kannatanul vahetu kahju tekkimist.

§ 209koosseisu puhul on rünnatavaks õigushüveks 5 1-22-860 varalised õigused.

Seega saab kannatanul tekkida otsene varaline kahju eksimusseisundis viibides tehtud varakäsutuse tagajärjel, mis tingib tema varalise seisundi halvenemise. X ei ole kandnud õiguskulusid põhjusel, et ta viibis eksimusseisundis, vaid seetõttu, et lükata ümber Q esitatud väited. Eeltoodust tulenevalt puudub Q tegevuses

§-s 209 sätestatud kuriteokoosseis. 4.

1. OÜ C osanike nimekiri kajastab osanike seisu enne notariaalset võõrandamistehingut ja tehingujärgset seisu pärast
2. jaanuari
3. Esitatud materjalide pinnalt saab järeldada, et nimekiri on koostatud otseselt notariaalsest tehingust tulenevate õigusjärelmite pinnalt. Prokurör ei saa hinnata selle notariaalse tehingu tühisust. Materjalide hulgas pole ka dokumente selle kohta, et tehing oleks tunnistatud tagantjärele tühiseks. Seetõttu saab tugineda üksnes esitatud materjalidele ja teadmisele, et notar ei kinnitanud teadlikult tühist tehingut. Notaril oli tehingut kinnitades teada täpne õiguslik olukord ja olemasoleva informatsiooni pinnalt ei saa eeldada, et ta oleks selles teadmises kinnitanud tühise tehingu. Seega on tegemist pooltevahelise tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine kriminaalõiguslike vahenditega ei ole põhjendatud. Kriminaalmenetlust ei alustata kuriteotunnuste ilmnemise tuvastamise eesmärgil, vaid need peavad väga selgelt ilmnema juba alustamise otsustamise hetkel kuriteo ajendis. Kaebuses viidatakse veel sellele, et kohtule esitatud osanike nimekirjas sisalduv valeteave seisneb faktis, et X pole osanike nimekirja koostamiseks nõusolekut andnud. Prokuröri hinnangul ei sisalda osanike nimekiri teavet selle kohta, justkui oleks X nõusolek olemas. See ei tulene ka muudest (sh tsiviilkohtu nr 2-21-8044 lahend) esitatud materjalidest. Pooltel on osanike koosseisu õiguslikust olemusest vastuolulised seisukohad ning see küsimus on lahendatav tsiviilmenetluse korras, millele on viidanud oma lahendis ka tsiviilkohus. Selles konkreetses sündmuses ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid selgelt tahtlikule ja eksitavale käitumisele pettuse toimepanemise eesmärgil. Seega puuduvad Q tegevuses ka

§ 344sätestatud kuriteokoosseisu tunnused.

1. X esindaja J. Põder vaidlustas ringkonnaprokuratuuri määruse Riigiprokuratuuris, taotledes jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist Q suhtes. Kaebuse esitaja jääb kuriteoteates ja PPA teatise peale esitatud kaebuses toodud seisukohtade juurde ning vastab ringkonnaprokuratuuri määruses esitatud seisukohtadele. 5.
2. Prokuratuuri põhjendused kriminaalmenetluse alustamata jätmise suhtes on kaebuse esitaja hinnangul kohatud ja väärad. Prokuratuur eirab KrMS §-s 6 sätestatud in dubio pro duriore printsiipi ja on asunud ekslikult seisukohale, et tsiviilasjade ja kriminaalasjade vahel esineb üksteist välistav dihhotoomia. Samuti on prokuratuur eiranud kohustust alustada kuriteole osundava teabe saamisel kriminaalmenetlust. 5.
3. Väide, et prokurör ei saa hinnata
4. jaanuari 2020 lepingu tühisust ning seetõttu ka
5. septembri 2021 osanike nimekirjas sisalduva teabe tõesust, on väär ja kohatu. Prokuratuur 6 1-22-860 saab ja peab andma tsiviilõigussuhetele esmaseid hinnanguid, et teatud süütegude menetlemine oleks võimalik. Omastamiste ja varguste puhul peab prokuratuur hindama omandikuuluvust ning juhul, kui kelmuse puhul seisneb pettus kehtetu tehingu kehtivana esitlemises, siis ka vastava tehingu kehtivust. Tähtsust ei oma see, et vastavale õigussuhtele pole kohus veel hinnangut andnud, sest see ei välista süüteokoosseisu esinemist. Tsiviilvaidlus ei välista süüteo toimepanemist ja tsiviilkohtumenetlus kriminaalmenetlust. Prokuratuuri seisukoht, et kui notar on lepingu tõestanud, ei saa leping olla tühine, on asjatundmatu ja väär. Kaebuse esitaja on selgitanud, et
6. jaanuari 2020 lepingus on notar pooli hoiatanud X abikaasa nõusoleku puudumise tagajärgedest, s.o PKS § 31 lg 1 järgi tehingu tühisus. Asjaolu, et X abikaasa keeldus nõusolekut andmast, ilmnes pärast müügilepingu tõestamist. 5.
7. Kaebuses ei nõustuta ka prokuröri seisukohaga kuriteoajendi puudumise kohta. Kuriteoteates on ammendavalt kirjeldatud kuriteo tunnustega asjaolude esinemist. Prokuratuur ega uurimisasutus ei saa jätta kriminaalmenetlust alustamata pelgalt seetõttu, et ametniku siseveendumuse kohaselt ei ole kuriteotunnused „väga selgelt ilmnenud juba alustamise otsustamise hetkel.“ Sel juhul peabki käivitama kriminaalmenetluse, et teha kuriteotunnused selgeks. Selles seisnebki menetluse kohustuslikkus KrMS § 6 järgi – avaldaja on prokuratuurile andnud teavet kuriteo asjaolude kohta ja prokuratuuril on kohustus toimetada kriminaalmenetlust olenemata sellest, kas need asjaolud on „väga selged.“ 5.
8. Prokuratuuri täheldus selle kohta, et osanike nimekirjas pole otsesõnu kirjas, et X andis nimekirja koostamiseks nõusoleku, on kohatu, sest vastava nõusoleku andmine on nimekirja koostamise eelduseks. Kui osanike nimekiri on koostatud, siis ainuüksi see fakt sisaldabki osanike nimekirja koostamiseks nõusoleku andmise väidet. Näide sellest, et võltsitud dokumendi puhul saab jaatada selles sisalduvaks teabeks ka selle koostamiseks eelduslikku teavet või asjaolu, on võltsitud arve esitamine. Riigikohus on kohtuotsuse nr 1-18-5732/226 p-s 55 võtnud seisukoha, et ka arve võltsimine ja kasutamine on

§ 344ja § 345 järgi karistatav.

Arved aga ei sisalda väljakirjutatult väiteid adressaadi ja arve esitaja vahel sõlmitud lepingute kohta, vaid pelgalt vihjavad oma sisuga nendele, luues seeläbi nendega tutvuvatele isikutele väärarusaama. Sama kehtib ka osanike nimekirja puhul – see vihjab oma olemasoluga puudutatud osaniku nõusoleku andmisele. Vastava nõusoleku puudumisel on tegemist võltsitud dokumendiga. 5.

1. Kaebuse esitaja ei nõustu ka prokuratuuri seisukohaga, et võltsitud osanike nimekirja kohtule esitamise tagajärg ei saa tuua kaasa osalusest ilma jäämist. Prokuratuur viitab üldsõnaliselt teistsugustele tehingutele ja vormidele, täpsustamata, millistele ja kuidas need peaksid välistama osanike nimekirja võltsimise tulemusel osalusest ilmajäämist. Harju Maakohus on
2. oktoobri 2021 määrusega just kõnealuse võltsitud osanike nimekirja alusel jätnud avaldaja ilma talle kui osanikule kuuluvast teabe nõudeõigusest. Kui X ei saa enda kui 7 1-22-860 osaniku õigusi osanike nimekirja võltsimise tõttu kasutada, on ta oma osalusest faktiliselt ilma jäetud ja osanike nimekirja võltsimine on vähemalt sellele suunatud kelmuse katse. 5.
3. Prokuratuur on tõlgendanud varakäsutust ja varakäsutajate ringi põhjendamatult kitsalt ning seeläbi vääralt sisustanud

§ 209lg-t 1.

Kaebuse esitaja leiab õiguskirjandusele toetudes, et varakäsutus ei pea avalduma konkreetses teos ega tehingus, vaid võib seisneda, ja seisneb ka praegusel juhul, tegevusetuses või millegi talumises, mis viib petetu varalise seisu kahjustumisele. Q pani toime vähemasti

§ 209

lg 1 katse, sest tema tegu on suunatud X osanikuõigustest ilmajätmise talumisele või sellest tingitud tegevusetusele. X on sunnitud taluma enda osanikuks olemisega tagatud õigustest ilmajätmist, st teabenõude rahuldamata jätmist. Selle tulemusel on võimalik ka X-le kuuluva teabe nõudeõiguse realiseerimata jätmine. Q poolt osanike nimekirja võltsimine oli igal juhul suunatud varakäsutusele, mis seisnes X teabenõude realiseerimata jäämises. Pettuse tulemusel tehtud varakäsutus ei pea olema selline, mille on X ise teinud. Ka Harju Maakohtu 29. oktoobri 2021 kohtumäärus, millega kohus keeldus avaldaja teabenõuet rahuldamast, on õigusliku sisuga tegu, st varakäsutus – selle tulemusel ei saa X enda vara (osaühingu osa) enda äranägemise järgi kasutada ja jääb ilma sellega tagatud õigustest. Ka kohtuniku poolt pettusele tuginedes tehtud määrust tuleb lugeda varakäsutuseks

§ 209lg 1 varjatud eelduse tähenduses.

Kaebuses ei nõustuta ka prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt ei saanud osanike nimekirja võltsimisega tekkida kaebajale vahetut kahju. Kaebuse esitaja jaoks on arusaamatu, mille alusel leiab prokuratuur, et X-le Q tegude tulemusel tekkinud kahju, st juba tekkinud ja tulevikus tekkivates menetluskuludes, ei ole vahetult pettuse tulemusel tekitatud kahju. Menetluskulud (pettuse järel kantud ja tulevikus kantavad) on vahetult põhjustanud Q pettus, need ei ole kantud vastava kelmuse osaks oleva pettuse või süüteo menetlemise raames. Q on pettusega tekitanud avaldajale kulutusi, mida avaldaja pettuse puudumisel ei oleks pidanud kandma (conditio sine qua non), ja need on omavahel vahetus põhjuslikus seoses. Osanike nimekirja võltsimise tulemusel teabenõude läbivaatamata jätmisest tingitud kahju ei piirdu vaid menetluskulude ja osanikuks olemisest tulenevate õiguste rikkumisega, vaid sellel on potentsiaalselt ka kolmas väljund. X palus

1. mail 2021 Harju Maakohtult, et talle edastataks teavet C OÜ kinnisvaratehingute kohta. X-l on kahtlus, et Q on omastanud kõnealuste tehingutega C OÜ-le kuulunud vara või muul viisil rikkunud juhatuse liikme kohustusi, tekitades C OÜ-le kahju ja seeläbi ise rikastunud. Osaniku teabe nõudeõigusest ilmajätmisega on X kui osanik jäetud ilma võimalusest esitada C OÜ nimel Q vastu tõendatud tsiviilhagi, et nõuda C OÜ-le Q poolt tekitatud kahju hüvitamist. Q varjab C OÜ vara ja X kui OÜ osaniku vara õigusvastast kahandamist. X teabenõude esitamise õigusest ilmajätmisega väldib Q seega X poolt kahju hüvitamise nõudmist ning kahjustab seeläbi X vara. Riigiprokuratuuri määrus
2. Riigiprokuratuur jättis
3. jaanuari 2022 määrusega X esindaja kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et vaidlustatud määrus on põhjendatud ja seaduslik. Riigiprokurör nõustus 8 1-22-860 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja ringkonnaprokuratuuri määruses esitatud seisukohtadega. 6.
4. Riigiprokurör märkis, et tsiviilasja nr 2-21-8044 materjalidest nähtuvalt on poolte vahel õiguslik vaidlus
5. jaanuaril 2020 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud osaühingu osade müügilepingu kehtivuse üle. Kui leping kehtib, siis vastab OÜ C osanike nimekiri tegelikkusele, vastasel juhul mitte. Riigiprokurör leidis, et see asjaolu tuleb selgeks vaielda tsiviilkohtus hagimenetluses. Praegu ei ole tõsikindlat alust väita, kas leping kehtib või mitte. 6.
6. Prokurör leidis, et miski ei viita Q poolt kelmuse (ega selle katse) toimepanemisele. Isegi, kui X-le oleks varalist kahju tekitatud või üritatud tekitada, ei ole alust rääkida Q poolt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisest ja selle tulemusena X poolt varakäsutuse tegemisest. Prokuröri hinnangul puuduvad kaebuses ka tõsiseltvõetavad argumendid selle kohta, mille läbi kahju tekitati või püüti tekitada ning milles kahju seisnes. Õigusabikulusid ei saa lugeda kuriteoga vahetult tekitatud varalise kahju hulka ega seeläbi sisustada kuriteoga kahju tekkimist. Tõsiselt ei saa võtta väidet, et kohtule osanike nimekirja esitamine võinuks X tema osast ilma jätta. Osanik jääb oma osast ilma selle võõrandamisega. Kelmus on välistatud ka tahtluse puudumise tõttu. Q esitas enda arvates õige osanike nimekirja, sest
7. jaanuari 2020 lepingu järgi oli X oma osa võõrandanud. Riigiprokuröri hinnangul on võimalik, et hoopis X võis osaühingu osa müügilepingut sõlmides esitada ostjale Q-le valeandmeid, väites ebatõeselt, et tema abikaasa on osa võõrandamisega nõus. Toimunust nähtub, et just müüjal X-l polnud võimalust kokkulepet täita. 6.3.

§ 344

koosseisu kohta selgitas riigiprokurör, et võltsimisest saaks rääkida, kui osanike nimekirjale oleks antud tahtlikult ebaõige sisu. Q poolt kohtule esitatud osanike nimekiri on kooskõlas 17. jaanuari 2020 notariaalselt tõestatud lepinguga, mille kohaselt X võõrandas oma osa. Prokuröri hinnangul on küllalt alust väita, et Q esitas osanike nimekirjas enda arvates õigeid andmeid, kuna need tulenevad lepingust, mida Q peab kehtivaks. Ebaõigete andmete kajastamisest osanike nimekirjas ehk võltsimisest

§ 344

tähenduses ei saa rääkida juba seetõttu, et andmete õigsus/ebaõigsus on juriidiliselt vaieldav. Kuna dokumendi võltsimine ei ole tuvastatud, siis ei saa rääkida ka võltsitud dokumendi kasutamist

§ 345lg 1 tähenduses.

Kaebuse esitaja leiab, et osanike nimekiri on võltsitud, kuna selle kinnitamiseks ei ole saadud puudutatud isikute nõusolekuid. Riigiprokurör on seisukohal, et juhul, kui lugeda müügileping kehtivaks (seda just Q väidab ja sellest lähtus), siis ei olnud oma osa võõrandanud ja osanike hulka enam mittekuulunud X ega tema abikaasa nõusolekut vajagi. 9 1-22-860 6.4. Riigiprokurör leidis, et X ei ole prokuratuurile ega politseile esitanud tõendeid ega süüteokoosseisu esinemist põhistavat teadet ja kaebust, vaid omapoolse arvamuse küsimuses, mille üle käib poolte vahel õiguslik vaidlus. Riigiprokurör rõhutas, et KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kriminaalmenetlust välistavate asjaolude puudumisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust üksnes kuriteo asjaolude ilmnemisel. Kui ei ole ilmnenud kuriteo asjaolusid, siis pole ka võimalik kriminaalmenetlust alustada. Kokkuvõtvalt oli riigiprokurör seisukohal, et Q tegevuses ei esine

§ 344

, § 345, § 209 ega ühegi teise karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteo koosseisu tunnuseid. Seetõttu on kriminaalmenetluse alustamata jätmine õige, põhjendatud ja seaduslik. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale

1. X esindaja J. Põder esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, taotledes määruse tühistamist ja jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Kaebaja esindaja kordab kuriteo faktilisi asjaolusid ning märgib, et jääb varem esitatud seisukohtade juurde. 7.
2. Kaebuse esitaja leiab, et Riigiprokuratuur on sisuliselt loobunud seaduses ühemõtteliselt ja ilma kaalutlusruumita sätestatud kohustusest toimetada kriminaalmenetlust ettekäändega, et süüteo tuvastamine eeldab juriidiliste faktide tuvastamist. Riigiprokuratuur on eiranud KrMS §-s 6 sätestatud legaliteedipõhimõtet ja vääralt tõlgendanud materiaalõigust. Nimelt on Riigiprokuratuur keeldunud kriminaalmenetluse alustamisest põhjendusega, et esineb ebakindlus selles, kas osanike nimekiri sisaldab õiget või väära teavet. See on ilmselgelt väär käsitlus, kuna iga õiguslik fakt on enne vastava kohtuotsuse tegemist juriidiliselt vaieldav. Samuti ei saa kriminaalmenetluse alustamist välistada süüteos asjassepuutuvate tsiviilõiguslike faktide hagimenetluses tuvastamise võimalus. Nii võiks Riigiprokuratuur keelduda ka varguste osas kriminaalmenetlusi alustamast „kuna omandiküsimused lahendatakse hagimenetluses.“ Kui Riigiprokuratuur on ise tuvastanud, et
3. jaanuari 2020 müügilepingu tühisuse korral sisaldab
4. septembri 2021 osanike nimekiri valeandmeid, siis on Riigiprokuratuuril ka vastavalt KrMS §-le 6 kohustus anda hinnang müügilepingu kehtivusele, et kinnitada või välistada süüteokoosseisu osaks oleva asjaolu esinemine. 7.
5. Kaebuse esitaja hinnangul võltsis Q osanike nimekirja teadlikult. Kuriteoteates ja kaebustes on ammendavalt selgitatud, millistel põhjustel on
6. jaanuari 2020 müügileping tühine ning et Q oli sellest teadlik. Ei ole mõeldav, et pooled sõlmisid
7. jaanuaril 2020 müügilepingu,
8. jaanuaril 2020 teatas X abikaasa, et ei nõustu sellega ning Q jõudis
9. septembril 2021 heauskselt osanike nimekirja muutmiseni. Eriti arvestades seda, et osanike nimekiri loodi selle esitamiseks kohtumenetluses, milles X oli võtnud seisukoha, et
10. jaanuari 2020 müügileping on tühine ja ta on jätkuvalt osanik. Eelnevast järeldub kaks olulist asjaolu, mis viitavad täiendavalt

§ 344

lg 1 toimepanemisele: 10 1-22-860 1) Q pidi osanike nimekirja loomisel vähemalt möönma, et müügileping võib olla tühine, kuid otsustas siiski väidetavalt ebaselge õigusliku sisuga dokumendi luua ja kohtule esitada. Seega pani ta

§ 344

lg 1 süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega; 2) Q teadis, et tal ei olnud X ega viimase abikaasa nõusolekut osanike nimekirja koostamiseks.

1. jaanuari 2020 müügileping ei sisalda ega saaks sisaldada nõusolekut
2. septembri 2021 osanike nimekirja koostamiseks. Osanike nimekirja muutmine eeldab müügilepingu sõlmimisest teistsugust tahteavaldust, mida Q X-lt ega tema abikaasalt ei saanud. Õiguskirjandus eristab teadet võõrandamise kohta ja nõusolekut osanike nimekirjas muudatuse tegemiseks. Isegi kui Q oleks saanud osanike nimekirja muutmiseks X nõusoleku, teadis ta või pidi teadma, et X abikaasa nõusolekuta ei ole nimekirja muutmine võimalik. Seda asjaolu teadlikult eirates osanike nimekirja koostamisega on Q pannud toime

§ 344lg-s 1 sätestatud süüteo.

7.3. Riigiprokurör tõlgendab

§ 209lg-t 1 meelevaldselt ja vääralt.

Kuriteoteates ja eelnevates kaebustes on selgitatud, millistel põhjustel saab ja tuleb jaatada Q tegevuses

§ 209

lg 1 süüteokoosseisu või vähemasti selle katset – toimepanija on osanike nimekirja võltsimisega ja kohtule esitamisega (tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine) tekitanud avaldajale varalise kahju (osalusega seotud õigustest ilmajäämine ja teabenõude menetluse menetluskulude kandmine) varalise kasu saamise (avaldaja osalusega seonduvate õiguste omandamine, menetluskulude kandmisest vabanemine ja võimalik omastamise varjamine) eesmärgil. Samuti on selgitatud seda, milles seisneb toimepandud kelmuse või selle katse varakäsutus. Õiguskirjanduse ja Riigikohtu praktika kohaselt on varakäsutus mis tahes tegu või tegevusetus, mis viib petetu varalise seisu kahjustumisele, sh kolmanda isiku poolt. 7.

1. Riigiprokurör märkis, et osanik jääb oma osast osaühingus ilma sel juhul, kui ta selle osa võõrandab, mistõttu saab tema osast ilma jäämise tuua kaasa üksnes osaühingu osa müügileping. Kaebuse esitaja hinnangul ei seisne osaluse omamine pelgalt selles, et osanik saab olla Äriregistris osanikuna märgitud, vaid ÄS-s sätestatud osalusega kaasnevates õigustes, sh õiguses võõrandada osa selle õiglase väärtusega või saada osaühingult teavet. Olukorras, kus ühingu õigusvastane tegevus on teinud osa võõrandamise võimatuks, selle turuhinda kahandanud või teinud võimatuks osaniku teiste õiguste kasutamise, on juhatus kas täielikult või osaliselt jätnud osaniku tema osalusest ilma. See, kas osanikul on õigus kohtu kaudu enda osa kuuluvuse tuvastamist nõuda ei oma tähtsust, sest seni on ta oma osalusest faktiliselt ilma jäänud. 7.
2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Q poolt X-le õigusvastase tegevusega tekitatud õigusabikulusid saab käsitada hüvitatavate kahjudena ning viitab Riigikohtu seisukohale lahendi nr 3-2-1-138-10 p-s 26: „Kolleegium märgib esmalt, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, nagu kohtud põhjendatult ka leidsid. Nõude 11 1-22-860 aluseks on VÕS § 115 lg 1, täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused, mille täitmist kassatsioonimenetluses vaidlustatud ei ole.“ Varavastaste süütegude puhul hinnatakse nendega tekitatud kahju paratamatult selle kaudu, milline kulutus tuleks kanda, et taastada olukord, nagu poleks rikkumist aset leidnud – selle põhimõtte näeb ette VÕS § 127 lg
3. Praegu oleks vastav olukord saavutatud X kantud õigusabikulude hüvitamisega, et tekitada olukord, mis oleks võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks siis, kui Q ei oleks osanike nimekirja võltsinud (st avaldajale oleks edastatud kohtu nõudmisel tema nõutud teave ja hüvitatud tema kantud õigusabikulud). Kaebuse esitaja peab teiste varavastaste süütegude valguses kummastavaks Riigiprokuratuuri käsitlust, mille kohaselt oleks absurdne, kui süüteokoosseis saaks olla vahetus seoses kannatanu kantud kulutustega. Kui süütaja peaks süütama kolmandale isikule kuuluva uunikumauto, on samuti tema teo kvalifikatsioon sõltuvuses sellest, milliseid kulutusi peab kannatanu olukorra taastamiseks kandma – kui auto taastamine maksab kannatanule üle 4000 euro, on tekitatud oluline kahju

§ 203lg 1 tähenduses.

Samamoodi nagu auto süütamisega tekitatud kahju sõltub selle parandamisele tehtavatest kulutustest, sõltub kelmusega tekitatud kahju selle tagajärgede likvideerimisele tehtavatest õigusabi kulutustest.

§ 209

lg 1 süüteo subjektiivne külg kattub

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 süütegude omaga – Q teadis, et tema koostatav osanike nimekiri ei tugine puudutatud osanike nõusolekule ja seetõttu vähemalt ei pruukinud sisaldada õiget teavet, eriti kuna teda oli teavitatud müügilepingu puudustest. Sellega Q vähemalt möönis võimalust, et viib osanike nimekirja koostamise ja esitamisega kohtu eksitusse, st petab kohut. Osanike nimekirja võltsides ja seda kohtule esitades pidi Q pidama vähemalt võimalikuks ja möönma, et tekitab X-le kahju

§ 209lg 1 tähenduses.

Seega pani ta toime vähemalt

§ 209lg 1 katse kaudse tahtlusega kõigi süüteo objektiivsete elementide suhtes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kannatanu esindaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Kannatanu esitaja seisukoht, et Q tegu vastab kelmuse või vähemalt selle katse tunnustele, on ilmselgelt põhjendamatu. Kelmusega on

§ 209

lg 1 kohaselt tegemist juhul, kui teisele isikule tekitatakse varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. See tähendab, et varaline kahju peab olema tekkinud just kellegi petmise tulemusel. Nii õiguskirjanduse kui kohtupraktika kohaselt saab sellisest seosest rääkida juhul, kui eksitusse viidu teeb varakäsutuse. Vastavalt kannatanu esindaja seisukohale eksitas Q Harju Maakohut, esitades tsiviilasjas nr 221-6044 osanike nimekirja, mis oli võltsitud. Selleks, et saaks rääkida seosest eksitamise ja tekitatud kahju vahel, oleks maakohus pidanud tegema varakäsutuse, st tegema kohtulahendi, millega jätab X tema osast ilma. Selles kohtuasjas maakohus ei teinud ega pidanudki tegema 12 1-22-860 otsustust, mida saaks käsitada osa käsutamisena. Maakohus pidi otsustama selle üle, kas osaühingu juhatusel on kohustus anda X-le tema nõutud teavet. See, et kohus jättis avalduse läbi vaatamata, ei tähenda, et X oleks maakohtu määruse tulemusel oma osast ilma jäänud. Nagu Riigiprokuratuuri määruses märgitud, saaks tehinguna, millega X oma osast ilma jäi, käsitada lepingut, millega ta oma osa Q-le müüs – erinevalt maakohtu määrusest on selle tehingu sisuks osa võõrandamine ehk vara käsutamine. Seda, et X oleks selle lepingu sõlminud pettuse tulemusel, kannatanu esindaja väitnud ei ole. Nagu nii menetluse lõpetamise teatises kui ka Riigiprokuratuuri määruses tõdetud, võib selle lepingu kontekstis näha kelmuse tunnuseid pigem X tegevuses: 17. jaanuaril 2020 sõlmitud lepingust nähtuvalt kinnitas X, et tema abikaasa „on käesoleva lepingu sõlmimisega nõus“ ning nõudis hoolimata notari selgitustest lepingu tõestamist (notari märkuse kohaselt nõudsid kõik osalejad üksmeelselt lepingu tõestamist); seega sõlmiti leping tänu tema kinnitusele, et tal on käsutusõigus. Lepingu andmetel on X-le kuulunud osa eest juba tasutud, mis tähendaks, et Q on saanud kahju. Ka menetluskulud, mida X peab kandma, et esitada hagiavaldus tema omandi tunnustamiseks, ei saa kujutada endast

§ 209

lg-le 1 vastavat kahju, sest neil puudub teoga, mida kaebuse esitaja Q-le ette heidab, selline seos, mida

§ 209lg 1 nõuab.

Kaebuses ei ole väidetud, et Q oleks viinud kuidagi eksitusse X, seega ei ole X-l tekkivad menetluskulud tekkinud eksimusse viidu varakäsutuse tulemusega. 10. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu kõigi Riigiprokuratuuri seisukohtadega, ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul Q käitumises tuvastatavad

§ 344

lg 1 ega

§ 345lg 1 tunnused.

Osaühingu osanike nimekiri on dokument, millega on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustusest. Kohtuasjas nr 2-21-8044 tehtud kohtumäärusest nähtuvalt kajastab nimekiri asjaolusid, millel on õiguslik tähendus –kohus jättis X avalduse läbi vaatamata nimekirja andmetele tuginedes. Nimekirja esitas Q tõendamaks, et tal ei ole kohustust X-le teavet anda. Seega on tegemist dokumendiga, millega on võimalik vabaneda kohustustest. Ringkonnakohus peab põhjendatuks kannatanu esindaja etteheidet, et PPA ja prokuratuur on vältinud hinnangu andmist, kas andmed, mille Q osanike nimekirja kandis, on õiged. Asjaolu, et selle küsimuse üle on võimalik vaielda tsiviilkohtus, ei tähenda, et selle suhtes ei võiks ega tuleks võtta seisukohta kriminaalmenetluses või selle alustamise otsustamisel. See, et mingil teol on ka tsiviilõiguslik mõõde, ei välista selle teo vastamist kuriteokoosseisule. Samuti ei tulene kriminaalmenetluse seadustikust, et sellisel juhul saaks kriminaalmenetlust alustada alles siis, kui tsiviilvaidlus on lahenduse saanud. Võltsimise all

§ 344

lg 1 tähenduses mõistetakse nii materiaalset (mis tähendab dokumendi järele- või ümbertegemist) kui ka intellektuaalset võltsimist. Viimane tähendab dokumendi koostamiseks õigustatud isiku poolt valeandmete tahtlikku kandmist dokumenti. PKS § 31 lg 1 kohaselt on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kohtule dokumenti, milles X abikaasa Z sõnaselgelt kinnitaks, et kiidab osa müügi heaks, esitatud ei ole. Niisiis tuleb pidada osa müügitehingut 13 1-22-860 tõesti tühiseks, mistõttu pole Q koostatud osaühingu osanike nimekirjas toodud osanike andmed õiged. Küsimus on aga selles, kas X sai aru, et andmed, mille ta registrisse kannab, on valed. Ringkonnakohus leiab, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. OÜ C 17. septembril 2021 Harju Maakohtule esitatud vastusest X esindaja avaldusele selgub, et Q arusaama kohaselt on Z sisuliselt kiitnud tehingu heaks, kuid viivitab seda kinnitava dokumendi esitamisega. Vastuses on toodud välja asjaolud, millele see seisukoht tugineb. Vastuses on osutatud kirjadele, milles nii X kui ka tema abikaasat esindav advokaat kinnitavad, et põhimõtteliselt on Z valmis tehingu heaks kiitma. Ringkonnakohtule esitatud kaebuse lisast 14 nähtub tõepoolest, et Z advokaadi kinnitusel ootab tema klient X ja Q vahel „kokku lepitud tingimuse täitmist, et anda talle nõusolek seaduslikus vormis“. Selline deklaratsioon on segadust tekitav, kuivõrd osa müügi tingimused on fikseeritud just lepingus, mis ootab Z heakskiitu. Ringkonnakohus on seisukohal, et kirjeldatud avalduste kontekstis ei saa Q-le ette heita avalduste mõistmist nii, et X abikaasa ei ole tegelikult müügi vastu, vaid üksnes viivitab mingil põhjusel kinnituse andmisega. Sellest tulenevalt ei saa rääkida sellest, et Q kandis osanike nimekirja tahtlikult valeandmeid. Sellist järeldust ei takista

§ 17

lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Ringkonnakohtu hinnangul on praegune olukord sarnane 22. detsembril 2006 kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06 tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega, milles Riigikohus asus seisukohale, et isiku eksimus asja kuuluvuses välistab tahtluse. Riigikohus lähtus seisukohast, et oluline ei ole, et isikult ei saa eeldada olukorra juriidilise tähenduse täielikku mõistmist, vaid isik peab mõistma üldist sotsiaalset tähendust. Järeldus, et Q-l puudus tahtlus osanike nimekirja võltsimiseks, tähendab, et tal ei saanud olla ka võltsitud dokumendi kasutamise tahtlust (seda enam, et

§ 345lg 1 räägib teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisest).

11. Eelnevast tulenevalt on kokkuvõttes Riigiprokuratuuri järeldus, et Q tegevuses puuduvad

§ 209lg 1 – 25 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 tunnused, põhjendatud.

Järelikult ei ole Riigiprokuratuur rikkunud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtet ning alust kohustada Riigiprokuratuuri menetlust alustama ei ole. Juhindudes KrMS § 208 lg-test 1 ja 5, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 14. jaanuari 2022 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 14