KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2583 Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sekretär Raili Raja Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Imre Reigo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu IMRE REIGO, isikukood 36803145225, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 12.04.2021 ja lõpp 06.07.2022 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.12.2021, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta IMRE REIGO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Imre Reigole ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.11.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Imre Reigo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 09.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2583 tunnistati Imre Reigo süüdi KarS § 216 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 17.11.2020 otsusega nr 1-19-10088 mõistetud karistus 1 aasta 24 päeva vangistust ning üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõisteti Imre Reigole liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 24 päeva vangistust. Karistus pöörati täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ning karistuse kandmise alguseks loeti 12.04.
- 1 Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut, ei toeta Imre Reigo tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Imre Reigo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Imre Reigo vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Karistus on piisav olnud selleks, et lapsikute tegudega enam mitte hakkama saada. Ta on oma tegudest järeldused teinud, samuti edasise kooselu suhtes, ta on kannatanult andestust palunud ja andeks saanud. Ta ei joo kanget alkoholi, vaid lahjat ja kui kohus peab vajalikuks keelata alkoholi tarvitamine, siis ta enam ei tarbi. I. M.u juurde ta enam elama ei lähe. Tal on oma elu, omad asjad. Kui vabaneb, siis plaanib minna operatsioonile. Ta on xxxx, saab 500 eurot, mis kehtib septembrini
- Selgitab, et on E. V.iga kaugelt sugulane ja sellepärast on ta valmis kinnipeetavat toetama. See on tal esimene ennetähtaegne vabastamine. Ta tegelikult ei süüdistanud kriminaalhooldajat selles, mis temaga juhtunud on, vaid et temalt võeti võimalus olla tütre juures Soomes, kus tal oleks olnud sobiv töö. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Imre Reigo kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 8 kuu vangistust, mis on üle poole temale liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 2 kuu 24 päeva pikkusest karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Imre Reigol kolm kehtivat kriminaalkaristust kehaliste väärkohtlemiste ning ähvardamiste toimepanemise eest, samuti lähenemiskeelu rikkumise ning elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eest. Vangistuses viibib ta teist korda ning katseajal olles on ta korduvalt toime pannud uusi kuritegusid. Sellest saab järeldada, et isik ei ole oma senisest kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Samuti ei ole varasemad karistused, sealhulgas varasem reaalne vangistus Imre Reigole vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, ega pannud teda oma käitumist seaduskuulekuse suunas muutma. Seega annab kinnipeetava varasem elukäik kohtule 2 põhjendatud aluse karta, et katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega ei pruugi ka sel korral olla Imre Reigo puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Kuriteod on Imre Reigo toime pannud kas majandusliku kasu saamise eesmärgil või puuduliku probleemilahendusoskuse tõttu, käitudes alkoholijoobes olles vägivaldselt. Seega on uue kuriteo toimepanemise riskiks eelkõige isiku majanduslik toimetulek ja alkoholi kuritarvitamisega jätkamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on täitnud kõik talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja eesmärgid. Ta töötab vangla majandustöödel koristajana, ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning vestlused lähisuhtevägivalla vähendamisest ja probleemilahendusviisidest, põhjus-tagajärg seoste loomisest ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Eeltoodu näitab seda, et vähemalt vangistuses range järelevalve all viibides on kinnipeetav suuteline käituma õiguskuulekalt. Vabanemisjärgsed elutingimused aga ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Materjalidest nähtuvalt esineb risk uue kuriteo toimepanemiseks seoses vabanemisjärgse elukohaga. Enne vangistust elas Imre Reigo aadressil xxxx. Tegemist on korteriga, mis kuulus tema elukaaslasele, kelle suhtes on kinnipeetav toime pannud kehalise väärkohtlemise, samuti pani ta nimetatud korteris toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise. Vabanemisel soovib Imre Reigo elama asuda aadressile xxxx, mille näol on tegemist tuttavale kuuluva korteriga. Seega asuks ta elama samasse keskkonda, kus ta ka enne vangistust elas. Garanteeritud töökohta Imre Reigol vabanemisel ei ole. Isikul on tuvastatud puuduv töövõime ning enne vangistust oli tema sissetulekuks xxxx, millest talle enda sõnul piisas. Vabanemisel on tal võimalik taotleda pensioni maksmise jätkamist. Samas nähtub isiku varasemast kuritegelikust elukäigust, et tema sissetulek pensioni näol ja ka juhutöödest saadav tasu, ei ole olnud piisavad majanduslikuks toimetulekuks, kuna ta on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, ka käesolev kuritegu. Lähedasteks peab kinnipeetav ise oma tütart ja elukaaslast. Tütar elab Soomes ja viimased aasta aega ei ole ta tütrega suhelnud, kuna ei taha, et tütar teaks tema vangis olemisest. Ise on vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav olnud arusaamisel, et jätkab vabanemisel suhtlemist elukaaslasega. Samas on
- aastal väärkohelnud elukaaslast ning tema suhtes on elukaaslase kasuks kohaldatud lähenemiskeeld, mida kinnipeetav samuti rikkus. Kohtuistungil avaldas, et endise elukaaslasega ta enam suhtlema ikkagi ei hakka. Seega ei ole toetavate peresuhete olemasolu kindel. Kinnipeetav on avaldanud, et varasemad kuriteod on ta toime pannud sõprade survel, seega võib ta olla teiste poolt mõjutatav kuritegusid toime panema. Lisaks on kinnipeetaval tuvastatud alkoholisõltuvus, kuid ise ta leiab, et alkoholiprobleemi tal ei ole. Samas on Imre Reigot korduvalt karistatud alkoholijoobes olles vägivaldse käitumise eest. Kuigi kohtuistungil lubas kinnipeetav, et kui kohus kohaldab talle alkoholi tarvitamise keeldu, siis ta alkoholi üldse ei tarvita, peab kohus antud lubadust paljasõnaliseks. Olukorras, kus isik ei tunnista probleemi olemasolu, on kaheldav, et ta sellest hoidumiseks midagi ka ette võtaks. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Imre Reigo vabastamine ei ole põhjendatud. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid eelkõige vangistuses käitumise näol, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav ei näe enda süüd toimepandud kuritegudes, vaid süüdistab teisi. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et kinnipeetav omaks motivatsiooni muutuda. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 3 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Imre Reigo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Nirgi Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
- jaanuari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 10.01.2022 kohtumäärus 1-21-2583 jõustus
- veebruaril 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 4