Obsah (6)
§ 121§ 69§ 74§ 75§ 56§ 57KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-21-7910 (kohtueelse menetluse nr 21261000353)
§ 121
lg 2 p-de 2, 3 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Allan Loks isikukood 35908066517; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel - eesti keel; keskharidusega; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsusega
§ 121
lg 2 p-de 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis
§ 69
sätete alusel asendati 540 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud, Tartu Maakohtu 10.12.2019 määrusega pöörati täitmisele karistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 19 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 13.03.2021; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem Kohtuistungi toimumise aeg 7. jaanuar 2022 RESOLUTSIOON Allan Loks tunnistada süüdi
§ 121
lg 2 p-de 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
§ 74
lg-te 1, 3 alusel määrata, et Allan Loksile mõistetavat karistust, s.o 8 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Allan Loks ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 7.01.
- Käitumiskontrolli nõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Allan Loksilt menetluskuludena sundraha 500 (viissada) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 804 (kaheksasada neli) eurot 20 senti riigituludesse. Sundraha 481 euro ulatuses jätta riigi kanda. Allan Loksilt välja mõistetud menetluskulud (kokku 1304,20 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks esimese 11 osamakse katteks 108,68 eurot ja viimase, s.o
- osamakse katteks 108,72 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99922700001003 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-21-7910). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Kannatanu Ene Marjapuu (isikukood 45206266510, telefon 58587123) on taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu Allan Loksi vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 7.01.
- Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 31.01.
- Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 31.01.
- Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 7.01.2022 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. 2
(9)Süüdistuse sisu Allan Loksi süüdistatakse selles, et olles Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsusega
§ 121
lg 2 p-de 2,3 järgi karistatud isik, ta 26.05.2021 kella 22 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamu magamistoas lõi oma xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxx rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ning huule ja suuõõne haava. Seega pani Allan Loks toime
§ 121
lg 2 p-de 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tema tervise kahjustamise lähisuhtes. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnista, kuna ei löönud kannatanut tahtlikult. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud ja A.Loks tuleb õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kannatanu xxx xxxxxxxx 7.01.2022 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 2-6) 26.05.2021 õhtul mingi tüli ega erimeelsusi tal A.Loksiga ei olnud. A.Loks viibis x.xxxxxxxx elukohas ja koos tarvitati 2-3 pudelit kaheliitrist õlut. A.Loks kuulas köögis midagi kõrvaklappidega. x.xxxxxxxx oli toas. Mingil hetkel tuli A.Loks tuppa x.xxxxxxxx voodi juurest õlut võtma ja kukkus voodi ette maha. x.xxxxxxxx oli sel hetkel voodis pikali (parema külje peal). A.Loks tuli püsti ja läks kööki tagasi. x.xxxxxxxx hakkas huulest verd jooksma. Kuidas huul katki sai, x.xxxxxxxx ei näinud. x.xxxxxxxx arvates võis A.Loks kukkudes lahtise käega lüüa vastu huult. Seejärel pühkis kannatanu vere huulelt ära ja helistas häirekeskusesse. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel on kohtuistungil avaldatud x.xxxxxxxx kohtueelse menetluse käigus kannatanuna antud ütlused: „Mina olin toas voodil pikali ning vaatasin televiisorit. Allan oli sel ajal köögis ning tegi pliidi ees suitsu. Ühel hetkel tekkis meil väike sõnelus. Nimelt hakkas Allan mind süüdistama selles, et ma olen avaldanud oma arvamust tema tütre ning selle kohta, et tütrel oli juba neljas mees.“ Seega on kannatanu kohtueelse menetluse käigus ja esmalt kohtus andnud erinevaid ütlusi asjaolu kohta, kas 26.05.2021 õhtul oli tal A.Loksiga mingi sõnelus või mitte. Eitades ristküsitluse käigus küll esmalt, et oleks selliseid ütlusi ( et toimus sõnelus A.Loksi tütre teemal) üldse andnud, kannatanu hiljem kinnitas, et võis tütre teemal midagi mainida. Seega on kannatanu ka kohtuistungil siiski kinnitanud, et mingi sõnelus tal süüdistatavaga 26.05.2021 õhtul oma elukohas oli ning sisulist vastuolu kannatanu menetluse erinevates staadiumites antud ütlustes selle asjaolu osas ei jäänud. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel on kohtuistungil avaldatud x.xxxxxxxx kohtueelse menetluse käigus kannatanuna antud ütlused: „Siis tuli Allan köögist tuppa ning lõi mind ootamatult ühe korra oma parema käe rusikaga vastu nägu.“ Seega on kannatanu kohtueelse menetluse käigus ja esmalt kohtus andnud erinevaid ütlusi ka asjaolu kohta, kuidas tema huul katki sai. Kinnitades kohtueelse menetluse käigus sõnaselgelt, et A.Loks tuli ja lõi teda parema käe rusikaga vastu nägu, on kannatanu kohtuistungil esmalt avaldanud, et ei näinud üldse, kuidas tema huul katki sai. Ristküsitluse jätkudes on kannatanu siiski ka kohtuistungil kinnitanud kohtueelse menetluse käigus antud ütluste õigsust ning asjaolu, et A.Loks tuli köögist ja lõi teda rusikaga. Kannatanu kinnitusel A.Loks küll kukkus, kuid see oli pärast löömist. Seega sisulist vastuolu menetluse erinevates staadiumites kannatanu antud ütlustes ka selle asjaolu osas ( kuidas A.Loks teda lõi) ei jäänud. 3
(9)Süüdistatava A.Loksi 7.01.2022 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 8-11) viibis ta 26.05.2021 x.xxxxxxxx elukohas. Päeval tegi mingit ööd. Õhtu poole tarvitasid koos õlut (oli 3 kaheliitrist õlut) ja vaatasid telekat. Kõike ära ei joodud. x.xxxxxxxx mingit tüli ei olnud. Telekas saate lõppetes läks A.Loks kööki klappidega muusikat kuulama ja suitsu tegema. Hiljem tuli tuppa õllepudeli järgi, mis oli xxx voodi kõrval öökapil. xxx oli voodis pikali, jalad köögi poole. Toast kööki on kaks sammu. Nii kui A.Loks püsti hüppas, lendas ribidega vastu voodi äärt. Pilt läks eest. Võib-olla oli siis käsi ees ja kukkumise käigus võis E. xxxxxxxxx vigastada. Tahtlikult kannatanut lööma ei läinud. Kui A.Loks peale kukkumist püsti tuli, siis xxx küsis, et miks sa mind lõid. A.Loks ei saanud midagi aru ja läks kööki tagasi. Äkki oli politsei on ukse taga. Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 43) kohaselt on asitõendiks 26.05.2021 häirekeskusele tehtud kõne salvestis CD-R plaadil (tl 44). Kõnede salvestis sisaldab faili: 20210526_220731_058587123.mp3, milleks on 26.05.2021 algusega kell 22.07 tehtud kõne (teataja xxx xxxxxxxx). Kõnes E.xxxxxxxx soovib patrulli enda elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kannatanu ütleb, et joobes A.Loks lõi tal rusikaga huule puru 5-10 minutit tagasi. Huulest tuli verd. 26.05.2021 kiirabikaardist nr 90007141PÕLVA91320210526221034 (tl 22-23) nähtuvalt sai kiirabi teate kell 22.08, et endine elukaaslane lõi teatajat 5-10 minutit enne helistamist. Kiirabi saabus kell 22.20 sündmuskohale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Patsiendi sõnul on endine elukaaslane tüli käigus löönud rusikaga vastu huult. Ülahuule sisepinnal on tuvastatud 0,2 mm haav. Fototabelist (tl 24-25) nähtuvalt on politseipatrull xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 26.05.2021 kell 22.15 fotografeerinud x.xxxxxxxxx. Fotodel on näha x.xxxxxxxx huulehaav. Seega on tõendid (kannatanu ütlused ja süüdistatava ütlused) kattuvad asjaoludes, et 26.05.2021 õhtul viibis süüdistatav xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas x.xxxxxxxx elukohas, kus kannatanu ja süüdistatavad tarvitasid ühiselt alkoholi. Tõendid ( kannatanu ütlused, asitõendi vaatlusprotokollis ja kiirabikaardis toodu, fototabelid) tõendavad kogumis ka asjaolu, et 26.05.2021 õhtul koos süüdistatavaga oma elukohas viibides sai kannatanul mingil hetkel huul vigastada, mille tõttu kannatanu helistas häirekeskusesse ning kohal käis nii kiirabi kui politsei. Kannatanu arstliku läbivaatuse käigus on kindlaks tehtud, et kannatanu ülahuule sisepinnal oli 0,2 mm haav. Kannatanu huulevigastuse olemasolu on nähtuv ka samal õhtul sündmuskohal kannatanust tehtud fotodelt. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt helistas ta häirekeskusele vahetult peale juhtunut. Ka Häirekeskusele tehtud kõnes on kannatanu avaldanud, et huulevigastus tekkis 5-10 minutit tagasi. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on kannatanu Häirekeskusele 26.05.2021 kell 22.07. Fototabelitest nähtuval on politseipatrull kannatanut sündmuskohal fotografeerinud 26.05.2021 kell 22.15. Kiirabikaardist nähtuvalt on kiirabi sündmuskohale jõudnud 26.05.2021 kell 22.20. Arvestades kannatanu Häirekeskusele tehtud kõne aega ning asjaolusid, et kannatanul on 26.05.2021 õhtul huulevigastus kindlaks tehtud veidi aega peale kella 22, saab asuda seisukohale, et kannatanu huul sai vigastada 26.05.2021 kella 22 paiku tema elukohas, nagu on märgitud süüdistuses. Puuduvad igasugused tõendid, et kannatanu oleks oma huulevigastuse saanud varem või kusagil mujal. Seda pole väitnud ka süüdistatav ise. 4
(9)Ent asjas on vaidlus, kuidas täpselt kannatanu huul vigastada sai. Süüdistatav on eitanud asjaolu, et ta 26.05.2021 peale ühist alkoholi tarvitamist lõi rusikaga kannatanut tahtlikult, kuid möönab, et kukkudes võis käsi vastu kannatanu huult minna. Kohtu arvates on süüdistatava ütlused ( et ta kannatanut tahtlikult ei löönud) ümber lükatud teiste tõenditega. Kannatanu on kohtus kinnitanud, et A.Loks lõi teda ühel korral rusikaga vastu huult. Kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendavad asjaolud, et kannatanu on teatas juhtunust koheselt Häirekeskusele, kannatanu on löömisest rääkinud samal õhtul tervishoiuteenuse osutamise käigus kiirabibrigaadile ja politseipatrull on kannatanul peale väidetavat löömist kindlaks teinud huulehaava. Kiirabikaardist ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on kannatanu nii häirekeskusele kui kiirabitöötajatele avaldanud, et A.Loks lõi teda rusikaga vastu huult. Seega on kannatanu juba vahetut peale juhtunut erinevatele isikutele avaldanud vaidlusaluse sündmuse asjaolusid samamoodi nagu kohtuistungil, mis suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust. Tuleb küll nentida, et kohtuistungil ütlusi andes oli kannatanu x.xxxxxxxx ebakindel ja küsimustele vastata väga ei soovinud. Samas kannatanu kinnitas, et süüdistatav ei ole palunud anda võrreldes varasemaga teistsuguseid ütlusi. Kannatanu soovib süüdistatavale kergemat karistust ning kinnitas, et süüdistatav on andeks palunud. Kohus leiab, et x.xxxxxxxx püüe istungil asjaolusid näidata tegelikust leebemana ning tema ebakindel olek istungil tulenes soovist vältida ühelt poolt ebameeldivusi enda lähedasele A.Loksile ja teiselt poolt vältida ka oma edasise elukvaliteedi langust, juhul kui süüdistatav tunnistatakse süüdi ja karistatakse reaalse vangistusega. x.xxxxxxxx on istungil kinnitanud, et ta ei tule üksi toime ja A.Loks aitab teda. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Lähisuhtevägivalla riskide hindamise ja maandamise asjaolude kokkuvõtte väljatrükk ( tl 30-31), mille kohaselt x. xxxxxxxx puudub toetav tugivõrgustik ja on sõltuv A.Loksist (kes aitab mh puid ja vett tuppa tuua). Süüdistatava väite, et tema käsi võis kukkumise käigus kannatanut tabada kogemata, teeb kaheldavaks sündmuse ajaline kulg ja sündmuskoha olustik. Kannatanu on küll kinnitanud süüdistatava ütlust asjaolu osas, et mingil hetkel süüdistatav kannatanu voodi juures maha kukkus, kuid see toimus peale löömist. Seega on kannatanu ütlustega ümber lükatud süüdistatava väide, et süüdistatava käsi võis kannatanut kogemata tabada kukkumise käigus. Süüdistatava enda kinnitusel kukkus ta väidetavalt kohe peale püsti tõusmist ja vastu kannatanu voodi köögipoolset otsa ja äärt. Samas kannatanu lamas voodis asendis, kus tema jalad olid köögi poole ja pea voodi teises otsas. Süüdistatava kukkumise koht ja kannatanu asend voodis teeb samuti ebausutavaks, et süüdistatava käsi võis kannatanut kogemata tabada kukkumise käigust just vastu nägu. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuses ( et ta ei löönud kannatanut 26.05.2021 õhtul tahtlikult) annab alust kahelda ka süüdistatava seisund juhtunu ajal, tema varasem elukäik ja käitumismuster. A.Loks ka ise ei täpselt ei tea, kuidas kannatanu 26.05.2021 õhtul viga sai, kuna väidetavalt läks A.Loksil mingil hetkel pilt eest ära. A.Loks tarvitas sel õhtul ka palju alkoholi. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tl 26-27) nähtuvalt tuvastati A.Loksil 26.05.2021 kell 22.17 indikaatorvahendiga joove 1,95 mg/l. Tugeva alkoholijoobe tõttu ei pruugi süüdistatav täpselt mäletada 26.05.2021 õhtul toimunud sündmust. Lähisuhtevägivallas riskide hindamise ja maandamise asjaolude kokkuvõtte kohaselt on A.Loksil tugev alkoholisõltuvus ja ta muutub vägivaldseks just alkoholi tarvitades. A.Loks on ka varem x.xxxxxxxx suhtes käitunud vägivaldselt. Karistusregistri teatis (tl 33-37) ja kohtuotsuse väljatrükk (tl 38-41) tõendavad, et Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsusega on A.Loks süüdi tunnistatud
§ 121lg 2 p 2,3 järgi. Otsusest nähtuvalt on 5
(9)A.Loks korduvalt (27.20.2017, 24.08.2018, 8.03.2019) löönud x.xxxxxxxxx rusikaga näkku. Kalduvus alkoholiga liialdada, joobes olekus vägivaldselt käituda ja sama käitumismuster (kannatanule rusikaga näkku löömine) teeb ebausutavaks süüdistatava käesolevas menetluses esitatud väite, et ta ei löönud kannatanut 26.05.2021 õhtul tahtlikult. Eeltoodu alusel kohus loeb kohus tõendatuks, et A.Loks 26.05.2021 kella 22 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamu magamistoas lõi tahtlikult ühel korral rusikaga x.xxxxxxxxx näkku. Kohtu arvates on tõendatud ka asjaolu, et rusikaga näkku löömise tagajärjel tekkis kannatanul tervisekahjustus ( ülahuule sisepinnale 0,2 mm haav). Seda asjaolu kinnitab kiirabikaardis märgitu. On eluliselt usutav, et löögi hetkel (mille tõttu hakkas huulest algul verd jooksma ja tekkis väike haav), tundis kannatanu ka valu. Kannatanu ei ole arstliku läbivaatuse käigus valu enam kaevanud. Ent valu tundmist on kinnitanud kannatanu Lähisuhtevägivalla infolehest nähtuvalt ( tl 28-29) infolehte täitnud patrullpolitseinik J.H. . Kohus leiab, et teist isikut rusikaga näkku lüües oli süüdistatavale ettenähtav mistahes tagajärg sh nii valu põhjustamine kui ka tervisekahjustuse tekkimise võimalus. Kohus leiab, et süüdistatav on kannatanu kehalise väärkohtlemise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Nagu kohus eespool tuvastas, on A.Loks Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsusega süüdi tunnistatud
§ 121lg 2 p 2,3 järgi ja see karistus on kehtiv.
Seega on A.Loks 26.05.2021 kannatanu x.xxxxxxxx kehalise väärkohtlemise toime pannud korduvalt. Kohus leiab, et A.Loks on 26.05.2021 kannatanu x.xxxxxxxx kehalise väärkohtlemise toime pannud ka lähisuhtes. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2020 otsuses 1-19-3377/32 selgitas kolleegium lähisuhte mõistet karistusseadustiku (
) § 121 lg 2 p 2 kontekstis. Kolleegium selgitas, et
§ 121ei määratle lähisuhte mõistet.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 554 SE seletuskirjast nähtub, et
§ 121
kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted. Eeltoodust tulenevalt leidis kolleegium, et lähisuhte tuvastamisel ei saa piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. Vaid seetõttu on õigustatud sellisele suhtele täiendava karistusõigusliku kaitse andmine, kehtestades raskema sanktsiooni. A.Loksi ütluste kohaselt ta x.xxxxxxxx abielus ei ole, vaid nad on lihtsalt sõbrad. Kui x. xxxxxxxx käis vahepeal kahe karguga, viibis ta x.xxxxxxxx kodus pikemat aega. Enne vangi minekut elasid nad kannatanuga praktiliselt koos. Ka peale vanglast tulekut suhtlus jätkus. Ta käis x.xxxxxxxx juures ka 2021 aastal majapidamistöid tegemas. Ta ööbis kannatanuga ühes xxxxxx, kuid puudus xxxxxxxxxxxxxxxxxx. x.xxxxxxxx tehtud töö eest tasu ei maksnud, kuid pakkus süüa. Kannatanu kutsubki A.Loksi sööma. x.xxxxxxxx ütluste kohaselt nad 2-3 aastat enam koos pole elanud, vaid A.Loks käib külas. x.xxxxxxxx täpselt ise ka ei tea, kas A.Loks on tema elukaaslane või mitte, kuid peab ise teda ikka elukaaslaseks. A.Loks ööbib aegajalt tema juures ja ööbis ka 2021 maikuus. 6
(9)A.Loks käis peale vanglast vabanemist kannatanu juures abis, kuna x.xxxxxxxx oli karkudel märtsi alguseni. Hinnates kogumis süüdistatava ja kannatanu ütlusi, kohus leiab, et nende vahel on sotsiaalne ja emotsionaalne side. Süüdistatav ja kannatanu on endised elukaalased, kuid on suhelnud tihedalt ka peale A.Loksi mujale elama asumist ja viimase vangistusest vabanemist. A.Loks abistab x.xxxxxxxxx majapidamistöödes, koos veedetakse ühiselt aega. A.Loks viibib ka vahel pikemalt x.xxxxxxxx juures. Nad jagavad xxxxxxxxxxxx. Seega vaatamata varasematele sündmustele (süüdistatav on kannatanu suhtes ka varem korduvalt vägivalda kasutanud) usaldab x. xxxxxxxx jätkuvalt A.Loksi, kutsudes teda enda juurde ja magades ühises xxxxxx. Lähisuhe ei pea sisaldama alati seksuaalset lähedust, vaid võib seisneda ka sõprussuhtes, mille sisuks on hoolitsus ja emotsionaalne tugi üksteisele. Tasu töö tegemise eest A.Loks ei saa, kuid kannatanu pakub talle süüa. Kohus on seisukohal, et kuna süüdistatav ja kannatanu on endiselt lähedased, üksteist toetavad ning hoolitsevad üksteise eest ka peale kooselu lõppemist, on nende vahel tegemist lähisuhtega (nagu on seda kirjeldatud eelnõu 554 SE seletuskirjas). A.Loksi süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib A. Loksi toimepandud kuriteo
§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi.
Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb
§ 56
kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb
§ 56
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).
§ 56
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus loeb süüdistatava süüd keskmisest veidi väiksemaks. Süüd suurendab süüdistatava isik, kes on sama kannatanu suhtes analoogse kuriteo toime pannud ka varem. Süüdistatav vabanes vanglast 13.03.2021 ja juba mõne kuu möödudes pani toime uue kuriteo. Süüd vähendab samas, et tegemist oli ühekordse löömisega ja süüdistatava toimepandul ei olnud raskeid tagajärgi. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse, et süüdistatav on kannatanuga ära leppinud (
§ 57lg 1 p 9).
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
§ 121lg 2 p 2, 3 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 7
(9)Allan Loks juba varem analoogilise kuriteo eest kandnud reaalset vangistust. Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsusega mõistetud vangistus asendati küll üldkasuliku tööga, kuid vangistus pöörati hiljem täitmisele. Uue kuriteo toimepanemine osutab asjaolule, et A.Loks mõistetud karistusest järeldusi ei teinud. Seega ei saa teda käesolevas asjas enam karistada kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega. Allan Loksi tuleb karistada vangistusega. Kuigi süüdistatav on varem toime pannud analoogse kuriteo sama isiku suhtes, on süüdistatav kannatanuga ära leppinud ning süüdistatav abistab kannatanut käesoleva ajani. Kannatanu on palunud mõista süüdistatavale kergema karistuse. Süü suurust ning kannatanu ja süüdistatava endiselt lähedasi suhteid arvestades peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksema vangistuse. Kuna süüdistatav eelmisest karistust siiski järeldusi pole teinud, ei saa karistus olla sanktsiooni alammääras. Kohus peab põhjendatuks süüdistatavale karistuseks mõista vangistuse 8 kuud. Süüdistatava isikut arvestades poleks iseenesest välistatud vangistuse reaalselt täitmisele pööramine. Süüdistatav eelmisest vangistusest järeldusi pole teinud. Eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus tuli kohtuotsuse täitmise käigus täitmisele pöörata. Süüdistatav kohtuistungil ka ise kinnitas, et probleeme esines nii üldkasuliku töö tegemisel kui ka kontrollnõuete täitmisel. Süüdistatava selline käitumine teeb kaheldavaks tema vangistuse kandmisest tingimisi vabastamise või vangistuse asendamise ka käesoleval juhul. Samas arvestades kannatanu suhtumist süüdistatavasse peab kohus võimalikuks anda süüdistatavale siiski veel ühe võimaluse oma elu vabaduses jätkata, jättes hetkel vangistuse tingimisi täitmisele pööramata ja allutades süüdistatava katseajaks käitumiskontrollile. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt peab katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem. Süüdistatava isikut ( kellel on kalduvus alkoholiga liialdada ja vägivaldselt käituda) arvestades peab kohus tema õiguskuulekuse tagamiseks vajalikuks katseajaks määrata 2 aastat. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 9.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2022 töötasu alamäär kuus on 654 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 654, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on A.Loksi kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 149 eurot (84,80 eurot – tl 45-47; 64,20 eurot – tl 48-51) ja kohtumenetluse käigus on süüdistatava kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu katteks kokku 655,20 eurot (319,20 eurot – tl 17-19; 336 eurot – tl 54-55). KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 173 lg 2 kohaselt mõistab kohus kriminaalmenetluse kuludena süüdistatavalt välja kokku 1304,20 (149+655,20+500) eurot. 8
(9)Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kelle sissetulekud ei ole suured), peab kohus põhjendatuks rahuldada kaitsja taotluse ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa sundrahast (481 euro ulatuses) riigi kanda ning määrata A.Loksilt väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 313 lg 1 p 101kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse. Kannatanu on taotlenud enda teavitamist süüdistatava vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 9
(9)