← Eesti

1-20-9386/70

Obsah (9)§ 185§ 310§ 7§ 339§ 342§ 45§ 175§ 337§ 340

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2021.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-9386 (20267000839) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Rein

§ 185lg 1 kohaselt riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus, esitades kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik

  1. Alari Särg oli antud kohtu alla süüdistatavana KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi selles, et tema isikuna, keda on Pärnu Maakohtu 05.03.2020.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, pani tahtlikult ja süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema 27.07.2020 kella 18:56 paiku XXX grupis koos Ott Kurega, keda on samuti karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult ja eelnevalt kooskõlastatult ära O-le kuuluva lukustamata jalgratta KTM MTB Chicago 29 väärtusega 350 eurot ja A-le kuuluva lukustamata jalgratta Scott Aspect 960XL väärtusega 483,91 eurot, millised tõid Pärnusse. O. Kurg jättis tema poolt varastatud jalgratta Scott Aspect 960XL XXX maja ette; samuti pani A, Särg tahtlikult ja süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema 14.09.2020 ajavahemikul kell 04:15 - kell 04:42 XXX, grupis koos eeluurimisega tuvastamata isikuga tungisid eelnevalt kooskõlastatult ja tahtlikult sisse Y külalistemaja hoovipoolse lukustatud välisukse eelneva lahti muukimise teel ühiskasutatavasse trepikotta, kust võtsid tahtlikult trosslukustuse lõhkumise teel ära G-le kuuluva lukustatud jalgratta Bengshi väärtusega 400 eurot ja R-le kuuluva lukustamata jalgratta koos lukuga väärtusega kokku 210 eurot, millised toimetasid seni tuvastamata kohta.
  2. Pärnu Maakohtu
  3. mai 2021.a. otsusega üldmenetluses tunnistati A. Särg süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi 27.07.2020 episoodis ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 05.03.2020.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, 9 kuud 17 päeva vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 vangistus 1 aasta 3 kuud 17 päeva. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 28.09.2020.a. Süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi 14.09.2020 episoodis mõistis kohus A. Särje õigeks. G ja R tsiviilhagid jäeti

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

O tsiviilhagi rahuldati ja A. Särjelt mõisteti O kasuks välja 350 eurot. Menetluskuludena mõisteti A. Särjelt riigituludesse välja sundraha 2

(9)876 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 907,74 eurot, kokku 1783,74 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 148,65 eurot ning viimasel kuul 148,59 eurot. Määratud kaitsja tasu summas 907,74 eurot jäeti riigi kanda. Taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused. 3. Maakohus asus otsuses tõendite kogumis hindamise tulemusena seisukohale, et kuigi A. Särg 27.07.2020 episoodis ennast Viljandist jalgratta varguse toimepanemises grupis koos O. Kurega süüdi ei tunnistanud, kinnitavad kohtus uuritud tõendid, et süüdistatav ja O. Kurg võtsid 27.07.2020 kell 18:56 XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult ja eelnevalt kooskõlastatult O-le ja A-le kuuluvad jalgrattad, mistõttu on 27.07.2020 episoodi puhul tegemist kavatsetult süstemaatilise ja grupis toime pandud vargusega. Kohtu hinnangul ei ole aga A. Särje süü 14.09.2020 XXX maja trepikojast trosslukustuse lõhkumise teel G-le ja R-le kuuluvate lukustamata jalgrataste varguses nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kohtus hinnatud tõenditega tuvastamist leidnud. Kohus nõustus kaitsjaga, et XXX videosalvestuselt on näha mustades pükstes isikut, kuid D käest saadud pükste vaatluse tulemusena on fotodelt näha siniseid pükse ning asjaolust, et A. Särjel olid kinnipidamisel jalas New Balance jalatsid, ei saa teha kaugele ulatuvaid järeldusi, sest vaadeldud jalatsites ei ole midagi iseäralikku, mis eristuks teistest sama tootja jalatsitest. Et esineb kõrvaldamata kahtlus selles, et XXX salvestiselt ei nähtu süüdistatavale kuuluvaid dressipükse ega ka pärast kinnipidamist vaadeldud jalatseid, tuleb

§ 7lg 3 alusel kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada A.

Särje kasuks ja süüdistatav tuleb selles episoodis õigeks mõista. A. Särjele KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi karistuse mõistmisel asus kohus seisukohale, et süüdistatava süü suurust arvestades ei täida rahaline karistus antud juhul eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Et A. Särge on varem KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel kriminaalkorras karistatud ja käesolev tegu on toime pandud katseajal, vajab süüdistatava käitumine riigi poolset rangemat hukkamõistu. A. Särg ei ole teinud vajalikke järeldusi kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Hinnates A. Särje poolt toime pandud vargusega tekitatud kahju suurust ja episoodide arvu, pidas kohus põhjendatuks mõista A. Särjele karistusraamide keskmisest väiksem karistus, s.o 6 kuud vangistust. Kohus arvestas ka Viljandi haigla 05.10.2020 teatises märgitut, mis näitab, et süüdistatav teadvustab endale oma sõltuvusprobleeme ja on valmis end ravima, et edaspidi sarnastest tegudest hoiduda. Süüdistatavale mõistetud karistust tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada ja mõista liitkaristus varasema Pärnu Maakohtu 05.03.2020 otsusega mõistetud kandmata karistuse osa võrra. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagide osas leidis kohus, et seoses 27.07.2020 varguse episoodi tõendatusega tuleb O tsiviilhagi rahuldada ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 350 eurot. Et 14.09.2020 varguse episoodis mõistais kohus A. Särje süü tõendamatuse tõttu õigeks, tuleb kannatanute G ja R hagid

§ 310lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Seoses A. Särje süüdimõistmisega Kar

S § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 27.07.2020 episoodis, puudub alus süüdistatavale seoses vahi all viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta SKHS-i § 5 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

  1. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja ja prokuratuur. 4.
  2. Kaitsja leiab enda apellatsioonis, et kohus on A. Särje 27.07.2020 varguse episoodis põhjendamatult süüdi tunnistanud. Tõendid, mis tõsikindlalt kinnitaksid süüdistatava osalust koos O. Kurega Viljandis jalgrataste varguses, puuduvad. Tulenevalt O. Kure ütlustest kohtuistungil tema A. Särje poolt jalgratta vargust oma silmaga ei näinud. XXX turvakaamera salvestisel ei saa olla A. 3

(9)Särge süüstavat kaalu, sest sellelt nähtu põhjal ei saa tõsikindlalt väita, et üks isikutest on süüdistatav. Kaitsja palub kokkuvõtvalt tühistada maakohtu otsus A. Särje KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi süüditunnistamises ja karistamises ning süüdistatav talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista, vabastada A. Särg vahistusest, jätta kõik menetluskulud riigi kanda ja hüvitada A. Särjele alusetult vahi all viibimisest SKHS § 18 lg 1 tulenev kahju. 4.2. Prokuratuur vaidlustab enda apellatsioonis maakohtu otsuse A. Särje osalises õigeksmõistmises ning mõistetud karistuse ja tsiviilhagide läbi vaatamata jätmise osas. Prokuröri hinnangul ei vasta kohtu järeldused kohtus hinnatud faktilistele asjaoludele, mis on toonud kaasa põhjendamatu kohtuotsuse ja vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Kohtus uuritud videosalvestitelt nähtuv ja asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatu kinnitavad, et just A. Särg on üheks isikuks, kes 14.09.2020 pani toime jalgrataste varguse. A. Särje poolt Viljandis toime pandud jalgratta vargust tõendab videosalvestis, mida vaadeldi 29.07.2020 kohtuistungil. Et videosalvestisel on näha peenikest meesterahvast, kellel on heledad, oimukohtadest taanduvad lühikesed juuksed, kinnitab see ka seda, et 11.09.2020 kaamera vaateväljas oli A. Särg, kellel olid 11.09.2020 seljas 14.09.2020 varguse toime pannud isikuga äärmiselt sarnased riided. Prokurör ei nõustu kohtu seisukohaga, et videosalvestisel ja dressipükste vaatlemisel esineb riietel värvikonflikt, mis ei kinnita A. Särje süüd. Värvikonflikt ei ole taoline, et tuleks asuda seisukohale, et asitõendina vaadeldud ja videosalvestisel nähtavate pükste puhul ei ole tegemist äärmiselt sarnaste riideesemetega, sest riiete värvitoon piltidel sõltub paljuski pildistamisel valgustustingimustest, piltide väljatrükiks kasutatava tehnika kvaliteedist jms. Kuna tegemist on tumedat värvi riietega ning dressipükstel paiknevad eritunnustena (embleemidena) vasaku küljetasku kohal valge kirje PUMA ning mõlemal välisküljel puusast põlveni ulatuv kahe valget värvi triibu vahel PUMA kirjadega riba, võimaldavad seostada A. Särge 14.09.2020 toime pandud vargusega. Süüdistatava ütlused ei ole prokuröri hinnangul usaldusväärsed. Teades, et XXX maja on mehitatud turvakaameratega, varjaski A. Särg, vastupidiselt Viljandis toime pandud jalgratta varguse episoodile, 14.09.2020 enda identiteeti. Just 11.09.2020 videosalvestisel kujutatus A. Särje välimus ja kantud riietus on üheks oluliseks tõendiks, mille alusel vastupidiselt maakohtu seisukohale ei saa prokuröri hinnangul olla alust kahtluseks, et 14.09.2020 jalgratta varguse toime pannud üheks isikuks ei ole A. Särg. Ka ei nõustu prokurör kohtu seisukohaga, et 6.10.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist ei nähtu A. Särje seotus kuriteo toimepanemise asjaoludega. Süüdistatava kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumber on olnud 14.09.2020 kasutuses hilisest õhtutunnist kuni varajase hommikuni, mis kinnitab, et varguse toimepanemise hetkel ei ole süüdistatav mobiiltelefoni kasutanud, samas varguse eelsel ning ka selle järgsel ajal on ta seda teinud ning süüdistatav on liikunud varajastel hommikutundidel nende mastide, mis asuvad varguse toimepanemise kohale lähedal, mõjupiirkonnas. Taoline liikumine ning varguse hetkel kõnedest pausi tegemine ei saa olla juhuslik ega seletatav asjaoluga, et A. Särg selles piirkonnas elas. Prokuröri hinnangul on A. Särje süü 14.09.2020 toime pandud kuriteos tõendamist leidnud ning seega taotleb prokurör A. Särje süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karmimat karistamist. Prokurör palub karistada A. Särge vangistusega 1 aasta ja moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 05.03.2020 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistusega ning mõista A. Särjele liitkaristuseks vangistus 1 aasta 9 kuud 17 päeva. Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist ka kannatanute G ja R poolt esitatud tsiviilhagide läbi vaatamata jätmise osas ning teha uus otsus, millega rahuldada G tsiviilhagi summas 400 eurot ja R tsiviilhagi summas 210 eurot, mõistes nimetatud summad välja süüdistatavalt kannatanute kasuks. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2021.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega kuni 2. novembrini 2021.a. Ringkonnakohus määras, et 4

(9)otsus tehakse avalikult teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  1. novembril 2021.a. kell 15.
  2. Apellatsioonimenetluse pooled
  3. novembriks 2021.a. enda kirjalikke seisukohti ei esitanud. Kaitsja esitas 1.11.2021.a. ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
  4. Tallinna Ringkonnakohtu
  5. novembri 2021.a. määrusega muudeti kriminaalasjas nr 1-20-9386 otsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aega seoses kohtukolleegiumi ühe liikme haigestumise ja teise töölt eemal viibimise tõttu kaitseväe lisaõppekogunemisel. Ringkonnakohus määras, et otsus käesolevas on pooltele kättesaadav mõistliku aja jooksul pärast kohtukoosseisu ühe liikme tervenemist ja teise kaitseväe lisaõppekogunemiselt vabanemist. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
  6. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalidega ning kaitsja ja prokuröri apellatsioonides esitatud argumentidega leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks kaitsja soovitud viisil alus puudub. Olukord, kus apellant ei nõustu kohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid A. Särje 27.07.2020.a varguse episoodis hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras üheks tühistamise aluseks. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, millele kaitsja apellatsioonis viitab ning mis tema hinnangul tõid omakorda kaasa A. Särje selles varguse episoodis põhjendamatu süüdimõistmise, kohtukolleegiumi hinnangul vaidlustatud otsuses ei esine, mistõttu puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks kaitsja apellatsioonis esitatud motiividel. Kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Küll väärivad tähelepanu prokuröri apellatsioonis esitatud argumendid A. Särje 14.09.2020.a. varguse episoodis õigeksmõistmise ning A. Särjele mõistetud karistuse ja tsiviilhagide läbi vaatamata jätmise osas, selles osas kuulub otsus tühistamisele. Kohtukolleegium põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt.
  7. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Kohtupraktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Nii on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-10712 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis enda koostoimes või ka eraldivõetult viivad maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole aga sellised vead A. Särje KarS § KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi 27.07.2020.a varguse toimepanemisel vaidlustatud otsuses tuvastatavad. Maakohus on kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-100-06 p-s 18 märgituga kõiki hinnatud tõendeid omavahel kõrvutanud, asetanud nendest tulenevad andmed omavahelisse konteksti ja nende kogumis hindamise tulemusena asunud õigele järeldusele, et A. Särg oli isikuks, kes 27.07.2020.a grupis koos O. Kurega varastas kavatsetult ebaseadusliku omastamise eesmärgil Viljandist kaks jalgratast. Maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti nii vaidlustatud otsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks kui A. Särje käitumisele 27.07.2020.a antud juriidilise hinnangu muutmiseks ega süüdistatava selles episoodis õigeksmõistmiseks. Kohtu siseveendumuse kujunemine ja arutluskäik A. Särje poolt lukustamata jalgratta KTM MTB Chicago 29 varguses on otsuse lugejale jälgitav ja kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta süüdistatava selles episoodis süüdi tunnistab ja selliselt karistab. 5
(9)Nõustudes esitatud põhjenduste ja järeldustega, ei pea kohtukolleegium neid

§ 342lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.

Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist.

  1. A. Särje poolt 27.07.2020.a jalgratta varguse episoodi kohta otsuses analüüsitud tõendid on kaitsja hinnangul vasturääkivad ega ole seetõttu veenvad, mistõttu jääb püsima kahtlus, et A. Särg ei ole õige süüdistatav. Kaitsja sellise mõttekäiguga kohtukolleegium nõustuda ei saa. Kaitsja viitab apellatsioonis O. Kure kohtuistungil antud ütlustele, mille kohaselt on O. Kurg vastates küsimusele „kas Teie olete näinud, et 27.07.2020 aastal, et A. Särg oleks varastanud Viljandis mõne ratta“, kinnitanud, et „Ei, ma ei näinud oma silmaga…“, kuid jätab samas tähelepanuta asjaolu, et O. Kurge puudutav süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi oli käesolevast kriminaalasjast 23.04.2021.a eraldatud eraldi menetlusse, milles O. Kurg on Pärnu Maakohtu 30.04.2021.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi tunnistatud süüdi grupis koos A. Särjega 27.07.2020.a jalgrataste varguses ehk samas episoodis, milles A. Särge käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse. O. Kure poolt kohtus väidetu, et tema A. Särje poolt jalgratta vargust ei näinud ja A. Särje poolt väidetu, et ta koos O. Kurega süüdistuses märgitud ajal Viljandis käis, kuid sealt jalgratast ei varastanud, ei haaku teiste kohtus uuritud tõenditega ja maakohus leidis õigesti, et need ei ole seetõttu usaldusväärsed. Teisalt on O. Kurg võtnud omaks, et „tema tegi lolli ettepaneku“, mis ei anna alust kahtluseks, et A. Särg jalgrataste vargusega Viljandist 27.07.2020.a nõustus ja ise ühe jalgratta varastas. A. Särje ja O. Kure kooskõlastatud tegevust grupis jalgrataste varguse toimepanemisel tõendab kahtlusteta 29.07.2020.a asitõendi vaatlusprotokollis (kd I, lk 60-64) ja selle lisaks oleval DVD-plaadi salvestusel „Viljandi XXX valvekaamera salvestus“ kajastuv. XXX turvakaamera salvestiselt tehtud fotod omavad erinevalt kaitsja arusaamast A. Särje puhul süüstavat kaalu, sest nendelt nähtuva põhjal saab tõsikindlalt väita, et üks fotodel (vt 27.07.2020.a 18:47:38 – 18:56:23) nähtavatest isikutest on süüdistatav, kellel on seljas kirjadega heledam särk ning jalas tumedad põlvpüksid, millised andis D 30.09.2020.a üle politseile kui A. Särjele kuuluvad riideesemed ja milliseid on kirjeldatud asitõendi vaatlusprotokollis (kd I, tl 43-44). Kohtu seisukohaga põlvpükste võimalikust värvikonfliktist kohtukolleegium nõustub, sest tõepoolest on vaadeldud ja videosalvestiselt nähtavate põlvpükste puhul tegemist äärmiselt sarnaste pükstega, mille veidi heledam toon vaatlusprotokolli piltidel võib olla tingitud valgusest, kaamera tehnilistest omadustest, printimisel kasutatava paberi kvaliteedist jms. Tähelepanuta ei saa siinjuures jätta ka O. Kure maakohtus 20.04.2021.a istungil prokuröri küsimustele antud vastuseid, millest nähtub, et ..“seda me ei toonud Viljandist vist Pärnusse tol päeval vähemalt, kui ta selle võttis sealt...“. Seega leidis kohus põhjendatult, et kohtus uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et A. Särg grupis O. Kurega võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult ja eelnevalt kooskõlastatult 27.07.2020.a kell 18:56 XXX O-le ja Ale kuuluvad jalgrattad. Et A. Särje puhul on tegemist KarS § 199 lg 2 p 9 täheldatud isikuga ja 27.07.2020.a varguse puhul on tegemist süstemaatilise ja grupis toime pandud vargusega, ei esine A. Särje puhul selles varguse episoodis kõrvaldamata kahtlusi süüdistatava süüdiolekus, mis tuleks tõlgendada tema kasuks. Maakohus on A. Särje KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi õigesti süüdi tunnistanud.
  2. Kohtukolleegium nõustub täielikult prokuröri apellatsioonis esitatuga, et mõistes A. Särje süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi XXX 14.09.2020.a toime pandud jalgrataste varguse episoodis süü tõendamatuse tõttu õigeks ja jättes sellest tulenevalt kannatanute G ja R tsiviilhagid läbi vaatamata, ei hinnanud tõendeid kogumis asjas kindlakstehtud asjaoludega õigesti, mis omakorda tõi kaasa põhjendamatu kohtuotsuse ja on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Maakohtu otsus tuleb selles episoodis tõenditele ebaõige hinnangu andmise ja materiaalõiguse ebaõigesti kohaldamise tõttu tühistada. Tühistada tuleb 6

(9)kohtuotsus ka A. Särjele mõistetud karistuse ning kannatanute tsiviilhagide läbi vaatamata jätmises. Enda seisukohta põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt. Maakohus leidis küll õigesti, et 18.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist (kd I, tl 45-49) ja kohtuistungil vaadeldud DVD-plaadi salvestiselt „Y videod“ tulenevalt on kindlaks tehtavad kaks isikut, kes 14.09.2020.a. kell 04:15 lukustatud ukse lahti tegid, kuid edasiselt ebaõigesti, et kuivõrd salvestiselt ei ole näha isikute nägusid ja kannatanud ei tunne videosalvestiselt näha olnud isikuid, ei saa A. Särje seotust jalgrataste vargusega tõsikindlalt seostada. Salvestiselt nähtavate isikute kannatanute poolt mitte ära tundmise ja süüdistataval jalas olnud dressipükste ja jalatsite tavapärasuse sama tootja esemetega on kohus lugenud aga ebaõigesti kõrvaldamata kahtluseks, mis tuleb

§ 7lg-st 3 tulenevalt tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kohtupraktikas kinnistunud süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt peab kohus

§ 7

lg-s 3 sätestatut kriminaalmenetluses tõlgendama süüdistatava kasuks vaid üksnes juhul, kui selle kõrvaldamine kriminaalmenetluses ei ole enam võimalik. Kohtukolleegiumi hinnangul ei esine A. Särje süüküsimuses kõrvaldamata kahtlusi 14.09.2020.a. episoodis jalgrataste varguse toimepanemises. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et 29.09.2020.a. asitõendi vaatlusprotokollis (kd I, tl 41) kajastuvatel fotodel, milles on vaadeldud A. Särje riideesemeid ja 29.09.2020.a. asitõendi vaatlusprotokollis (kd I, tl 78) kajastuvatel fotodel, milles on vaadeldud A. Särjel jalas olevaid jalanõusid, kattuvad kohtu enda poolt otsuse p-s 3.

  1. osundatud 14.09.2020 varguse toime pannud ühel isikutest jalas olnud jalanõudega – tumedat värvi jalatsitega, külgedel „N“ täht ja valget värvi tallad ning musta värvi dressipükstega, millel on eest vasaku küljetasku kohal valget värvi triibu vahel Puma kirjadega riba. Kohus on ise otsuses osundanud, et tulenevalt 18.09.2020.a. asitõendi vaatlusprotokollist on tuvastatav, et pärast seda kui uks on lahti tehtud, sõidab üks mees uksest välja G-le kuuluva fatbike tüüpi jalgrattaga Bengshi ja seejärel väljub trepikojast teine mees R jalgrattaga. Et kohtus vaadeldud 18.09.2020.a. videosalvestis kinnitab kahtlusteta 11.09.2020.a kahe meesterahva viibimist XXX maja juures, kellest üks on peenike, heledate, oimukohtadest taanduvate lühikeste juustega, musta värvi dressipükstega, millistel vasaku küljetasku kohal valge kirje Puma ning mõlemal välisküljel puusast põlveni ulatuv kahe valget värvi triibu vahel PUMA kirjadega riba, jalas on isikul valgete taldadega tossud, millede külje peal N-täht ning et varguse toimepanemisel 14.09.2020.a kella 04:15 paiku, ilmub kaamera vaatevälja meesterahvas, kellel on seljas tumedat värvi kapuutsiga dressipluus ning selle peal tumedat värvi vest ning jalas samasugused püksid ning jalanõud nagu 11.09.2020.a videosalvestisel oleval heleda peaga, oimukohtadest taanduvate lühikeste juustega meesterahval, ei saa olla kahtlust, et 18.09.2020.a videosalvestiselt nähtuv üks isik, kes peale ukse lahti tegemist sõidab välja G-le kuuluva fatbike tüüpi jalgrattaga Bengshi, on A. Särg. Tähtsust ei oma 18.09.2020.a videosalvestiselt ja 29.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtav A. Särjel 14.09.2020.a jalgrataste varguse toimepanemise ajal seljas olnud dressipükste, kapuutsiga dressipluusi ja vesti värvikonflikt, kuivõrd videosalvestiselt nähtuv jalgrataste vargus on salvestatud XXX sisehoovi valvekaameraga ajavahemikul 02:22 kuni 04:42 ehk öisel ja pimedal ajal ning eemalt, samas A. Särje riideesemete vaatlus on läbi viidud politseijaoskonna siseruumis, päevasel ajal ja tehisvalgustuses. Värvikonfikti seletab W poolt enda telefonist politseile üle antud valvekaamera salvestise ja A. Särje riideesemete vaatlusel fotode tegemisel kasutatud fotoaparaadi ja valvekaamera tehniline kvaliteet, kuid määrav on siinjuures asjaolu, et mõlemal juhul tegemist on tumedat värvi riietusesemetega, millistest dressipükstel paiknevad eritunnustena (embleemidena) vasaku küljetasku kohal valge kirje PUMA ning mõlemal välisküljel puusast põlveni ulatuv kahe valget värvi triibu vahel PUMA kirjadega riba, mis võimaldavad seostada tõsikindlalt just A. Särge 14.09.2020.a XXX toime pandud jalgrataste vargusega.
  2. Seega leiab kohtukolleegium, vastupidiselt maakohtu seisukohaga, et A. Särje süü 14.09.2020.a toime pandud varguse episoodis on tõendamist leidnud ning A. Särg tuleb KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi täielikult süüdi tunnistada. Süüdistatav pani temale inkrimineeritud vargused toime katseajal, mil ta kandis karistust samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest, pannes uued kuriteod toime 4 7

(9)kuud pärast eelmise kohtuotsuse tegemist. Varavastased kuriteod pani süüdistatav toime mitme kannatanu suhtes, tekitades kannatanutele varalist kahju. Võttes arvesse A. Särje süü suurust ja arvestades A. Särjele inkrimineeritud kuriteoepisoodide arvu ning tekitatud varalise kahju suurust, nõustub kohtukolleegium prokuröri poolt A. Särjele KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüditunnistamisel taotletava karistusmääraga, millele tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita Pärnu Maakohtu 05.03.2020.a otsusega mõistetud ja ära kandmata vangistus 9 kuud 17 päeva. Liitkaristuseks tuleb A. Särjele mõista vangistus 1 aasta 9 kuud 17 päeva. Et kohtukolleegium tühistab käesoleva otsusega A. Särje suhtes tehtud maakohtu õigeksmõistva otsuse 14.09.2020.a. varguse toimepanemise episoodis ja tunnistab ta selles episoodis süüdi, tuleb

§ 310lg 1 kohaselt kannatanute G ja R tsiviilhagid täielikult rahuldada ja mõista A.

Särjelt välja kannatanutele jalgrataste vargusega tekitatud varaline kahju. 12. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja seisukohta selles, et A. Särjele tuleb hüvitada süüteomenetluses alusetult vahi all viibimisest SKHS § 18 lg 1 tulenev kahju. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 kohaselt võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-is sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 lg 4 sätestab, et süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi menetleja poolset süülist menetlusõiguse rikkumist, misläbi on A. Särjele menetleja poolt kahju tekitatud. Et kohtukolleegium jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata, tuleb SKHS § 13 lg 3 alusel jätta taotlus süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata põhjusel, et isikul puudub ilmselgelt õigus kahju hüvitamist nõuda. 13.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Süüdistatava riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses kaitsjatasu suuruse ja kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks. Tasutaotlusest nähtuvalt osutas kaitsja süüdistatavale õigusabi 150 minuti ulatuses, mis kulus kaitsjal kohtulikuks arutamiseks ettevalmistumiseks, s.h kohtuistungi protokolliga tutvumisele, analüüsile ning apellatsiooni koostamisele ja esitamisele. Kokku taotleb kaitsja kaitsjatasu hüvitamist summas 162 eurot, s.h käibemaks 27 eurot.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtukolleegium peab kaitsja toiminguid A. Särjele õigusabi osutamisel vajalikeks ja taotletava tasu suurust põhjendatuks.

§ 185

lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337

lõike 1 punktis 4 nimetatud lahendi ehk tühistab esimese astme kohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, kannab menetluskulud riik. Et apellatsiooni esitas kaitsja süüdistatava huvides ja kohtukolleegium teeb käesoleva otsusega

§ 337

lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb apellatsioonimenetluses kaitsja poolt taotletav riigi õigusabi tasu 162 eurot jätta riigi kanda. 14. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes

§ 337

lg 1 p-le 4 ja § 338 p-le 2, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o A. Särje 14.09.2020.a varguse episoodis õigeksmõistmise osas.

§ 340

lg-le 1 ja lg 4 p-le 3 tuginedes teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistab A. Särje süüdi talle esitatud süüdistuse täies mahus. Vastavalt sellele korrigeerib ringkonnakohus ka A. Särjele mõistetud karistust, rahuldab kannatanute G ja R poolt esitatud tsiviilhagid ning jätab kaitsjal tekkinud menetluskulud riigi kanda. Kaitsja apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata, prokuröri apellatsiooni rahuldab täielikult. 8

(9)/allkirjastatud digitaalselt/ 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.