Obsah (7)

§ 656§ 646§ 392§ 641§ 648§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2021, Tallinn Kohtuasj

) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb

§ 656

lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 6.

§ 646

alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

§ 656

lg 1 p 2 näeb ette, et ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsiooni põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt.

§ 656

lg 2 järgi ringkonnakohus ei pea viidatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul asja uueks arutamiseks saatma, kui rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtul on õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

1. Asjas menetletakse hageja nõuet Värsi tn 37/2, Tallinn asuva vallasasjast ehitise kaasomandi lõpetamiseks. Maakohus tuvastas, et pooled on vallasasjast ehitise kaasomanikud. Hageja tõi esile, et kõnealune ehitis koosneb 16 garaažiboksist, millest 11 on hageja kasutuses ning kostja kasutuses on üks garaažiboks (nr 23). Sellest järeldub, et lisaks hagejale ja kostjale on ehitisel veel kaasomanikke, kuid menetluses osalesid üksnes hageja ja kostja. Kolleegium on seisukohal, et kaasomandi lõpetamise vaidlusse tuleb kaasata kostjana kõik kaasomanikud (vt Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-04¸ p 17). 7.
4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-te 1 ja 2 järgi jagavad kaasomanikud kaasomandis oleva asja kokkuleppel, otsustades ühtlasi jagamise viisi ja tingimused. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamise või selle viisi suhtes, otsustab kohus kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise ning kaasomandis oleva asja jagamise viisi. Riigikohus on selgitanud, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (Riigikohtu
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). Rikkumise tõttu on ka jäänud teiste kaasomanike õigused kaitseta, nende seisukohti ei ole menetluses arvestatud ja ei ole välistatud, et seetõttu alustab mõni muu kaasomanik uut vaidlust. Teiste kaasomanike kaasamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine

§ 656lg 1 3 p 2 mõttes.

Apellatsioonimenetluses ei ole kõrvaldatav asja arutamine menetlusosalist kohtusse kutsumata. 7.2. Maakohus menetles asja hagimenetluses. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hagejale selgitanud, et kaasomandi lõpetamise hagi tuleb esitada kõigi kaasomanike vastu. Kohus peab

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 6 ja lg 4 ning § 329 lg 3 järgi eelmenetluses hageja tähelepanu pöörama sellele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja tähelepanu juhtida menetlusosaliste ringile ning selgitada, et menetlusse peavad olema kaasatud kõik kaasomanikud. Kolleegium märgib, et kaasomandi lõpetamise puhul võivad iseenesest kõik senised kaasomanikud jäädagi edaspidi ehitise kaasomanikeks, kuid nende kaasomandi osad võivad muutuda.

1. Täiendavalt juhib kolleegium tähelepanu, et hageja esitatud nõue tuli lahendada hagita menetluses. Kuigi üldjuhul vaadatakse kaasomandi lõpetamise nõue läbi hagilises menetluses, siis kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on ehitise alune maa erastamata, mistõttu ei ole tegemist tavapärases tsiviilkäibes oleva asjaga. Kolleegium leiab, et vallasasjast ehitise kaasomandi lõpetamise osas on AÕSRS § 12 lg 5 erinorm AÕS §-de 76 ja 77 suhtes. See tähendab, et vallasasjast ehitise puhul saab kaasomandi lõpetamist nõuda üksnes AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatud eeldustel. AÕSRS § 12 lg 5 kohaselt, kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist, võib ehitise kaasomanik nõuda kaasomandi lõpetamist. Sellisel juhul kohaldatakse AÕS §-sid 76 ja
2. AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatud kaasomandi lõpetamise nõude vaatab kohus läbi hagita menetluses. Seega kohaldatakse kaasomandi lõpetamisele asjaõigusseaduse kaasomandi lõpetamise sätteid üksnes kõnealuse sättega reguleerimata küsimustes. Kui AÕSRS § 12 lg-s 5 nimetatud kaasomanikest tulenevaid takistusi ei esine, siis on kaasomanikel võimalik maa erastada ja seejärel kaasomand lõpetada AÕS §-des 76 ja 77 sätestatud korras.
3. Lisaks saab kolleegiumi hinnangul AÕSRS § 12 lg 5 alusel kohtulikult nõuda kaasomandi lõpetamist ehitise kui terviku suhtes, mitte ühe garaažiboksi suhtes (vt nt Riigikohtu
4. septembri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, millest nähtuvalt lõpetati AÕSRS § 12 lg 5 alusel kaasomand vallasasjast ehitise kui terviku suhtes). Hageja on sisuliselt palunud kaasomandi lõpetamist vallasasjast ehitise ühe garaažiboksi suhtes.
6. Kolleegium ei nõustu ka maakohtuga justkui tuleneks AÕSRS § 13 lg-st 6 õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kolleegium leiab, et vallasasjadest ehitiste puhul saab nõuda kaasomandi lõpetamist kohtus ainult täiendavate AÕSRS § 12 lg-st 5 tulenevate eelduste täidetuse korral. AÕSRS § 13 lg 6 eelviimase lause kohaselt võib ehitist või selle osa pärast
7. aasta
8. märtsi vallasasjana käsutada pankroti- ja täitemenetluse ning kinnisasja avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise menetluse korras või kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks, samuti võib teha ehitise või selle osa suhtes testamendi või sõlmida pärimislepingu. Nimetatud normi alusel ei saa vallasasjast ehitise kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema kasutuses oleva garaažiboksi osas kaasomandi lõpetamist ja täitemenetluses enampakkumisele panemist, vaid normi mõtteks täitemenetlust puudutavas osas on võimaldada vallasasjast ehitise osa käsutamist kolmandast isikust võlausaldaja nõude täitmiseks. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. AÕSRS § 13 lg 6 viimane lause sätestab, et kaasomandis oleva ehitisega võib pärast
9. aasta
10. märtsi teha kaasomanike vahel kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid, samuti kaasomanikevahelisi tehinguid, mis on vajalikud kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Viidatud normi järgi võivad kaasomanikud kaasomandis oleva ehitisega teha kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid ning kaasomanikevahelisi tehinguid, mis on 4 vajalikud kinnistamist takistavate probleemide lahendamiseks. Seejuures on nimetatud tehingud lubatud üksnes kaasomanike vahel, mitte aga kolmandate isikutega.
11. Veel seisnes kolleegiumi hinnangul maakohtu oluline eelmenetluse ülesande rikkumine selles, et maakohus ei selgitanud välja, millises suuruses hüvitist on hageja nõus kostjale omandiõiguse kaotamise eest maksma. Seejärel tulnuks maakohtul pooltele selgitada, et hageja taotletud viis kaasomandi lõpetamiseks ei sobi juhul, kui kaasomandi lõpetamisel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis üle hageja poolt nimetatud summa. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole põhjendatud jätta kaasomandis olevat asja ühele kaasomanikule suurema hüvitise maksmise vastu, kui ta on valmis ja võimeline maksma (vt nt Riigikohtu
12. aprilli
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 23 ja 25).
14. Kuivõrd asi saadetakse

§ 646

alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega arutada asja kohtuistungil (

§ 648

). Samuti ei pea ringkonnakohus analüüsima kaebuse põhjendusi (

§ 656lg 1) (vt Riigikohtu 24.

jaanuari

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825/57, p 11).
2. Hageja on palunud saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtul puudub vastav pädevus.

ei näe ette võimalust ringkonnakohtul määrata, et asja läbivaatamine maakohtus peaks toimuma teises kohtukoosseisus, vaid asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule. Küsimust, milline kohtunik maakohtus asja lahendab, reguleerib maakohtu tööjaotusplaan. Vastavalt kohtute seaduse § 37 lg-le 1 nähakse esimese astme kohtu kohtunike tööjaotus ette tööjaotusplaanis, mille sama seaduse § 36 p 1 kohaselt kinnitab kohtu üldkogu. Seetõttu rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt. 14. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, määrab

§ 173

lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse ja

§ 174lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) 5