) § 230 lg 1, lg 3 ja § 477 lg 5, lg 7 nõudeid ning on teinud lahendi erapoolikult. Kohus on eeldanud lapse põlvnemist ning asunud selle toetuseks tõendeid koguma. Kohus kuulas puudutatud isikuid teavitamata üle M.T. ja H.H., kes andsid ütlusi kuulujuttude kohta, ning jättis üle kuulamata A. J. ja E. J. (avaldaja vend ja õde) ning H. J. (avaldaja ema õde), kellel eelduslikult on rohkem teadmisi kui külarahval. Kohus ei soovinud näha fotosid Ü.Ü emast, kellega avaldaja tunnistajate väitel sarnanes. Kohus on tunnistajate ütlusi ja nende usaldusväärsust valesti hinnanud ning jätnud tähelepanuta vastuolud ütlustes. M.M. ütlustest tulenevalt on tõenäoline, et Ü.Ü ei saanud terviserikke tõttu lapsi. Avaldaja ema sai mõne aasta jooksul kolm last erinevate meestega ja elas koos neljanda mehega, kes pole väidetavalt ühegi tema lapse isa, st tal võis olla rohkelt intiimsuhteid. Seega jättis kohus kõrvale tõendid, mis põlvnemises kahtlusi tekitasid, ning võttis arvesse vaid need tõendid, mis kuulujutte kinnitasid. Avaldaja ja tema ema käitumine viitab sellele, et nad ei teadnud, kes avaldaja isa on. Avaldus esitati pärast seda, kui oli kindel, et molekulaargeneetilist ekspertiisi ei ole võimalik teha. Avaldaja vande all antud ütlused olid vastuolulised ja ebausaldusväärsed ning ka otseselt valed. Nimelt väitis avaldaja, et tema, Ü.Ü ja E.A. käisid koos teatris ning Ü.Ü nimetas avaldajat oma tütreks. E.A. (endine X) kinnitab, et sellist asja juhtunud ei ole, ka ei ole ta kunagi avaldajale öelnud, et on koos tema isaga (Ü.Ü) kuskil käinud. Määruskaebuse esitaja palub võtta E.A. selgituskiri asja juurde. Puudutatud isiku II vande all antud ütlused on asjakohased, kuna nendest tulenevalt on ebaõige avaldaja väide, et külas kõik teadsid, et avaldaja on Ü.Ü tütar. Ü.Ü oli puudutatud isikule II isa eest, nad töötasid koos, olid lähedased ja rääkisid isiklikest asjadest. Asjas ei ole tuvastatud, kas Ü. J. nimeline isik on olemas või mitte. Avaldaja ei ole väitnud, et nimi Ü. J. on kantud sünnitunnistusele Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi § 60 alusel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7. A.K. vaidleb määruskaebustele vastu ning palub jätta need läbi vaatamata, kuna puudutatud isikutel ei ole
järgi kaebeõigust, või rahuldamata ja määruskaebemenetluse menetluskulud puudutatud isikute kanda. Vastuväidete kohaselt ei tulene kaebustest, milliste hagita menetluse reeglite õigemini järgimine viinuks kohtu teistsuguste järeldusteni. M.T. ärakuulamist väljaspool kohtu ruume ei saa pidada rikkumiseks. Ü.Ü ema fotod saanuks puudutatud isikud ise esitada. Avaldaja emal puudus vajadus jutte Ü.Ü välja mõelda, sest ta pole üheltki oma lapse isalt midagi nõudnud. Puudutatud isik I kinnitas telefonikõnes avaldaja esindajale, et pärandi jagamise osas on venna elukaaslase nõuded suured. On eluliselt usutav, et nende nõuete täitmine on M.M. pannud asju teistmoodi rääkima kui algselt. Sellele viitab ka asjaolu, et M.M.le tutvustasid asja materjale kaebajad ning puudutatud isiku II kaebusele on lisatud M.M. tütre E.A. e-kiri. Avaldaja palub e-kirja asja juurde mitte võtta. Tegemist ei ole dokumentaalse tõendiga, vaid isiku e-kirja teel antud ütlustega. Enne, kui kohtult palutakse tõendite kogumist, tuleb näidata, mida on ise tehtud tõendi saamiseks. Seetõttu võttis avaldaja esindaja ühendust Tartu Ülikooli Kliinikumiga, et küsida materjali DNA prooviks. Kliinikumi administraator kinnitas telefonis, et olemas on 5 veresoonkonna andmed, kuna Ü.Ü käis seoses veresoonkonna plastikaga arsti vastuvõtul. Avaldaja esindaja taotles andmete väljastamist, kuid sai üllatuslikult vastuse, et andmeid ei ole. Juhul kui kohus leiab, et asja peaks veel uurima, palub avaldaja Tartu Ülikooli Kliinikumist uurida, kas tema ema lahkamisandmed on alles ja kas nendest saaks infot DNA võrdluse jaoks. Samuti pärida meditsiiniasutustest Ü.Ü terviseandmeid ja Ü.Ü andmeid geenivaramust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 19.07.2021 määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. 9. Ringkonnakohus märgib kõigepealt vastuseks avaldaja seisukohale vastuses määruskaebustele, et puudutatud isikutel on asjas
lg 3 alusel kaebeõigus, kuna määrus puudutab nende õigusi – juhul kui kohus tuvastab, et Ü.Ü on avaldaja isa, siis puudutatud isikud Ü.Ü teise järjekorra seadusjärgsete pärijatena pärijateks ei ole. 10. Ringkonnakohtu arvates on maakohus rikkunud kohustust rakendada hagita asjas uurimispõhimõtet, st selgitada välja ja koguda vajalikud tõendid (
Riigkohus on selgitanud (RKTKo 06.11.2013, 3-2-1-119-13, p 15), et asjaolu, et laps on mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga. Maakohus on jätnud ammendavalt välja selgitamata võimalused teha avaldaja põlvnemine Ü.Ü kindlaks DNA ekspertiisiga. Avaldaja on vastuses määruskaebustele teatanud, et avaldaja ema oli enne surma ravil Tartu Ülikooli Kliinikumis ja läbi viidi ka lahkamine, ning on esitanud taotluse uurida Tartu Ülikooli Kliinikumist, kas avaldaja ema lahkamisandmed on säilitatud ja kas nendest saaks sobiva info DNA võrdluse jaoks.
lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uusi asjaolusid ja tõendeid saab menetluses esitada ka vastaspool. Ringkonnakohus tegi taotluse lahendamisel päringud SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI) ning selgitas välja järgmist. SA Tartu Ülikooli Kliinikum patoloogiateenistuse valduses on sobiv materjal avaldaja ema (S.J.) DNA profiili määramiseks. EKEI vastuse kohaselt: kui on olemas avaldaja ema (B) proov, avaldaja (A) proov, Ü.Ü õe (C) proov ja Ü.Ü teise õe lapse (D) proov, on võimalik proovida vastata küsimusele: Kas A (kelle bioloogiline ema on B) bioloogiline isa saab olla isik, kes on C vend ja D onu? Arvestades eeltoodut, leidis ringkonnakohus, et määruskaebuste lahendamiseks tuleb avaldaja taotletud ekspertiis läbi viia. Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2021 määruse alusel teostas EKEI DNA ekspertiisi, mille kohta koostatud 01.12.2021 ekspertiisiakti nr 21E-GE0992 võtab ringkonnakohus täiendavalt asja materjalide juurde. 01.12.2021 ekspertiisiaktis nr 21E-GE0992 jõudis kohtuekspert Kadri Tähnas järeldusele, et isiku, kes on L.L. vend ja T.M. onu, isadus avaldaja suhtes ei ole välistatud; analüüsitud isikute DNA-profiilide võrdlemisel saadud sugulusindeks on 5,0·104; isik, kes on L.L. vend ja T.M. onu, saab 99,998% tõenäosusega olla avaldaja bioloogiline isa. Riigikohus on selgitanud ka seda, et kuigi molekulaargeneetiline uuring võimaldab selgitada suhteliselt täpselt, kui suure tõenäosusega võib mees olla lapse isa, tuleb kohtul teha otsus kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates (eelviidatud otsuse p 17). 6 Maakohus on määruses põhjalikult hinnanud tõendeid, s.o tunnistajate ütlusi ja menetlusosaliste vande all antud seletusi, avaldaja sünnitunnistuse isa nime kannet ning 01.02.2021 DNA ekspertiisi akti, millega on kindlaks tehtud, et avaldaja ei põlvne oma ema kauaaegsest elukaaslasest P.P.st. Ringkonnakohus leiab, et arvestades 01.12.2021 ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0992 tuvastatut, et isik, kes on L.L. vend ja T.M. onu, saab ülisuure (99,998%) tõenäosusega olla avaldaja bioloogiline isa, kogumis asjaoludega, et avaldaja sünnitunnistusele on avaldaja ema ütluste alusel märgitud isa nimi X., samas 01.02.2021 DNA ekspertiisi aktiga on kindlaks tehtud, et avaldaja ei põlvne oma ema kauaaegsest elukaaslasest P.P., ning ka tunnistajate ütlusi, on usaldusväärselt tõendatud, et avaldaja põlvneb Ü.Ü. Asjaolud, et tunnistajad kirjeldasid valdavalt S.J. või Ü.Ü poolt neile avaldatut ning tunnistajate ütlustes esinesid aastatetaguseid vestlusi ja sündmusi meenutades teatud vastuolud detailides, ei anna ringkonnakohtu hinnangul 01.12.2021 ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0992 tuvastatut arvestades alust jätta avaldus rahuldamata. Selleks ei anna alust ka puudutatud isiku II määruskaebusele lisatud E.A. selgituskiri. Seega ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 11. Menetluskulude jaotus Maakohus mõistis tuginedes
tunnistajatasu 27,84 eurot ja jättis muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd avaldaja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud, ei kuulu rahuldamisele avaldaja taotlus jätta maakohtu menetluskulud puudutatud isikute kanda. Ringkonnakohus ei nõustu ka T.M. seisukohaga, et kõik menetluskulud tuleks jätta
seisukohaga, et õiglane oleks jätta kõik menetluskulud
lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14), et
lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu menetluskulude jaotus jätta muutmata ja kuivõrd määruskaebused jäävad rahuldamata, siis avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus jätta
lg 1 alusel puudutatud isikute kanda võrdsetes osades ning puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda. 12. Ringkonnakohus määrab
Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusteenust määruskaebemenetluses kokku 8 h 15 minutit (sh määruskaebustega tutvumine, tunnistajate ütluste läbivaatamine ja määruskaebustele vastuse koostamine, menetluskulude nimekirja ja selgituse koostamine ning esitamine) tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks.
lg 1 järgi hüvitatakse lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud, kuna see ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Tasumäärale ei ole vastuväiteid ka puudutatud isikutel. 7 Arvestades aga, et tsiviilasi ei olnud õiguslikult keerukas, asjaolud, millele määruskaebustes tugineti, olid avaldaja esindajale maakohtu menetlusest teada, vastus määruskaebustele sisaldab sisulisi põhjendusi ca 2,5 lehel, lisaks oli asja lahendamisel eelkõige oluline täiendavalt läbi viidud ekspertiis, mille tegemist võinuks avaldaja vaatamata kohtu uurimiskohustusele taotleda juba maakohtu menetluses (sellise ekspertiisi võimalikkus oli avaldajale avalduse esitamisel teada – tl 17 pöördel), leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on toimingud kokku 4 tunni ulatuses, s.o 480 eurot (4 tundi × 100 eurot + käibemaks; avaldaja on kinnitanud, et tal puudub võimalus käibemaksu tagasi arvestada). Põhjendatud menetluskulu määruskaebemenetluses on ka avaldaja tasutud DNA ekspertiisi tasu 228 eurot. Seega tuleb puudutatud isikutel hüvitada avaldajale ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud kokku 708 eurot, millest L.L.lt tuleb välja mõista 354 eurot ja T.M. 354 eurot. Lisaks tuleb
lg 4 alusel puudutatud isikutelt avaldaja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.