Obsah (10)

§ 76§ 100§ 397§ 8§ 113§ 101§ 164§ 170§ 94§ 1132

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2022, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12612 T

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda laen koos intressiga Xxx AS-le maksegraafiku alusel. Kostja nimetatud osamaksete mittetäieliku tasumisega on

§ 100mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.

Ülesütlemise teatiselt nähtub, et kostja on jätnud tasumata 5 osamakset krediidisummas 158,93 eurot, seega kostja ei ole tasunud mitte ühtegi maksegraafikujärgset osamakset. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale kokku summas 270 eurot. Hageja arvestab nõuet kostjale kasumlikumalt ning arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 2568,32 eurot (2838,32 - 270). 3.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 29,90%. Pooled on lepingus intressi summaks kokku leppinud 2074,66 eurot. Kostjal on võlgnevus alates esimesest osamaksest 10.01.2018 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 10.05.2018 summas 379,12 eurot järgnevalt: 10.01.2018 täielikult tasumata intress summas 88,81 eurot, 10.02.2018 täielikult tasumata intress summas 76,36 eurot, 10.03.2018 täielikult tasumata intress summas 68,48 eurot, 10.04.2018 täielikult tasumata intress summas 74,34 eurot, 10.05.2018 täielikult tasumata intress summas 71,10 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 379,12 eurot. 4.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Vastavalt poolte vahel 10.10.2017 sõlmitud laenulepingu põhitingimustele kohustub kostja tasuma igakuist haldustasu. Pooled on kokku leppinud igakuises haldustasus summas 1,50 eurot. Kostjal on tasumata 10.01.2018-10.05.2018 osamaksete haldustasud kokku summas 7,50 eurot. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 7,50 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma lepingutasu, mis on lepingu 2

4. põhitingimuste kohaselt 25 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata lepingutasu summas 25 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes

113² lõikes 2 sätestatust.

113² lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine:

1. tasulise kirja saatmine 25 eurot,
2. tasulise kirja saatmine 5 eurot,
3. tasulise kirja saatmine 5 eurot. Hageja selgitab, et 08.11.2018 saatis hageja kostjale teate nõude loovutamisest. Kuupäevadel 11.12.2018 ja 30.01.2019 saatis hageja kostjale meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. Kuupäeval 08.11.2018 saadetud kirja eest nõuab hageja

§ 113² lg 2 alusel 25 eurot.

Kuupäevadel 11.12.2018 ja 30.01.2019 saadetud kirjade eest nõuab hageja kummagi kirja eest 5 eurot. Lisaks nõuab hageja sama sätte alusel võlgniku makseviivitusega seotud muude kulude hüvitamist summas 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Lepingu põhitingimuste kohaselt on viivisemäär 24% aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 25.05.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.08.2021 lepingujärgses viivisemääras 24% kogu põhivõla summalt 2568,32 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1982,60 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt, s.o 2568,32 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 12.08.2021 lepingujärgses viivisemääras, s.o 24% aastas. Hageja nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside tasumises, tagatise andmises või muus teos. Kostja on nõuet tunnustanud teostades hagejale tagasimakseid läbi kolmanda isiku. Hageja on edastanud kostjale korduvalt kirju võla tasumiseks. Hageja on kostjale 3 saadetud meeldetuletustes palunud võla tasumisel kasutada viitenumbrit

1. Hageja selgitab, et iga nõue on seotud konkreetse viitenumbriga. Kolmas isik on võlgnevuse tasumisel kasutanud mõlemal korral just meeldetuletuses viidatud viitenumbrit, seega on tagasimaksed tehtud teadlikult kõnealuse võla katteks.
2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2568,32 eurot, intress 379,12 eurot, haldustasu 7,50 eurot, lepingutasu 25 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1982,60 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 12.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas. Kostja vastuväited hagile
3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Vastavalt seadusele aeguvad võlanõuded 3 aasta möödumisel. Nõue muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemise hetkest, mis oli 24.05.
4. Hageja nõudega on rikutud seadust, kuna intressid, viivised ja muud kulud ületavad põhinõude. On vale väita, et ei ole tasutud mitte ühtegi maksegraafikujärgset osamakset, sest kuumakse oli 113 eurot ja viiendaks osamakseks on tasumata krediidisumma 158,93 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6. Asjas puudub vaidlus, et Xxx AS ja kostja sõlmisid 10.10.2017 väikelaenu lepingu nr XXX (dtl 8-9). Sõlmitud lepingu alusel väljastati kostjale laen summas 2838,32 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.01.2018–10.08.2021 44 osamaksega: põhiosa 2838,32 eurot, intress 2074,66 eurot, lepingutasu 25 eurot, haldustasu 64,50 eurot. Tagastamisele kuuluv brutosumma oli 5002,48 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Xxx AS saatis 04.05.2018 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 10), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 24.05.2018 saatis Xxx AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta (dtl 11), kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Leping on üles öeldud kuupäevaga 24.05.
7. 08.11.2018 loovutas Xxx AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 12).
8. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2568,32 eurot, intress 379,12 eurot, haldustasu 7,50 eurot, lepingutasu 25 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1982,60 eurot ning viivised alates 12.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et hageja nõue on aegunud ning kõrvalnõuded ületavad põhinõude suurust.
9. Võttes arvesse, et kostja on esitanud aegumise vastuväite, analüüsib kohus, kas hageja on oma nõude esitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Võttes arvesse, et Xxx AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 24.05.2018 teatisega (dtl 11), muutus kostja võlgnevus järgnevast kuupäevast sissenõutavaks. Hageja on käesolevas asjas hagi esitanud 11.08.2021 ehk rohkem kui 3 aastat pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Samas tuleb arvesse võtta, et TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg-st 2 tulenevalt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Antud juhul 4 on hageja esitanud arve laekumise tõendid (dtl 14-15), millest ilmneb, et kostjale väljastatud laenust on kostjale ettenähtud viitenumbriga nr 709784821 tagastatud 03.05.2019 70 eurot ning 28.03.2019 200 eurot, kokku 270 eurot. Seega on kostja võlgnevust osaliselt tasunud ning TsÜS § 158 lõigete 1 ja 2 koostoimes on aegumine katkenud ja hakanud uuesti kulgema alates kostja viimasest maksest, mis oli 03.05.
10. Võttes arvesse, et hageja on nõudega kohtusse pöördunud 11.08.2021, on hagiavaldus esitatud seaduses sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul ning hageja nõue ei ole aegunud. 15.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Xxx AS loovutas oma nõude hagejale ning saatis kostjale 08.11.2018 teatise (dtl 12) nõude loovutamise kohta. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. 16. Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et kostja ei ole 10.10.2017 laenulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt täinud.

1. Kostja kohustus 10.10.2017 lepingu alusel laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.01.2018–10.08.2021 44 osamaksega: põhiosa 2838,32 eurot, intress 2074,66 eurot, lepingutasu 25 eurot, haldustasu 64,50 eurot. Tagastamisele kuuluv brutosumma oli 5002,48 eurot. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, saatis Xxx AS 04.05.2018 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 24.05.2018 saatis Xxx AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Leping on üles öeldud kuupäevaga 24.05.2018, millest alates muutus kogu nõue sissenõutavaks.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb

§ 76

lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2568,32 eurot (2838,32-270).

1. Hageja on esitanud ka intressinõude. Xxx AS-i ja kostja vahel 10.10.2017 sõlmitud lepingu alusel on intressi määr 29,90% aastas. Kostjal on võlgnevus alates esimesest osamaksest 10.01.2018 kuni ülesütlemisele eelnenud
2. osamakseni 10.05.2018 summas 379,12 eurot järgnevalt: 10.01.2018 täielikult tasumata intress summas 88,81 eurot, 10.02.2018 täielikult tasumata intress summas 76,36 eurot, 10.03.2018 täielikult tasumata intress summas 68,48 eurot, 10.04.2018 täielikult tasumata intress summas 74,34 eurot, 10.05.2018 täielikult tasumata intress summas 71,10 eurot. Intressi summad on sätestatud tasumise graafikus (dtl 9).

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral 5 tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et kooskõlas

§ 397

lg 1 ja

§ 94lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress summas 379,12 eurot.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu haldustasu 7,50 eurot. Xxx AS ja kostja leppisid 10.10.2017 lepingus kokku, et lepingu haldustasu on 1,50 eurot kuus. Kostjal on võlgnevus alates esimesest osamaksest 10.01.2018 kuni ülesütlemisele eelnenud
2. osamakseni 10.05.2018 summas 7,50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu sõlmimise tasu 25 eurot. Xxx AS ja kostja leppisid 10.10.2017 lepingus kokku, et lepingu sõlmimise tasu on 25 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu sõlmimise tasu 25 eurot.
4. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.

§ 1132

lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra.

§ 1132

lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

§ 113

² lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja esindaja on kostjale saatnud 3 tasulist kirja (tlk 42-43). Kuupäeval 08.11.2018 saadetud kirja eest nõuab hageja

§ 113² lg 2 alusel 25 eurot.

Kuupäevadel 11.12.2018 ja 30.01.2019 saadetud kirjade eest nõuab hageja kummagi kirja eest 5 eurot. Lisaks nõuab hageja sama sätte alusel võlgniku makseviivitusega seotud muude kulude hüvitamist summas 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

§ 1132lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot hageja kasuks.

23. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhinõudelt 2568,32 eurot alates 25.05.2018 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 11.08.2021 (hagiavalduse esitamine) summas 1858,61 eurot. Kohus märgib, et

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 6 täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingus sätestatud määras, mis on 24% aastas, kuna kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 25.05.2018 kuni 11.08.2021 (1175 päeva) viivist põhivõlgnevuselt 2568,32 eurot viivisemääraga 24% aastas, mis on kokku 1982,60 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud viivisekalkulaatori väljavõttel (tlk 44). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks

§ 101lg 1 p 6 alusel välja mõista viivised summas 1982,60 eurot.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista täiendavad viivised TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivised põhivõlgnevuselt 2568,32 eurot viivisemääraga 24% aastas alates 12.08.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2. Kohus märgib, et kostja on esitanud vastuväite, et hageja nõue on seadusega vastuolus, kuna hageja kõrvalnõuded on suuremad kui põhinõue. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Nimelt on hageja põhinõue 2568,32 eurot, kuid kostjalt hageja kasuks välja mõistetud sissenõutavaks muutunud viivised on 1982,60 eurot, s.o väiksemas summas kui põhinõue. Ka intressi ja viivise kogusumma 2361,72 eurot (1982,60+379,12) ei ületa põhivõlgnevust 2568,32 eurot.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 5305,77 eurot. Menetluskulud
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
5. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 7 (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik 8