← Eesti

2-20-18364/40

Obsah (8)§ 116§ 97§ 96§ 100§ 101§ 102§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.06.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18364 Tsiviil

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, so lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda.

  1. Hagi kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista alates 11.12.2020 igakuise elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt summas 970,19 eurot perioodi 01.09.2020 kuni 10.12.2020 eest. 07.05.2021 kirjas kinnitas hageja seaduslik esindaja, et ta jääb eeltoodud nõuete juurde. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna hageja kulud 1030 eurot ei ole tõendatud. Lisaks viibib hageja osa aega kostja juures ning kostja on töötu. 29.01.2021 menetlusdokumendis peab kostja õiglaseks elatiseks 150 eurot kuus, kuna hageja seaduslikule esindajale laekuvad lastetoetused.
  2. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja mis suuruses peaks kostja hagejale elatist maksma.
  3. Kuna

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kohus selgitab, et kohus võib

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. 4

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 12;
  3. märtsi
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Kostja on märkinud vastuses hagiavaldusele, et praegusel juhul ei ole selge, kui palju hakkaks hageja viibima kostja juures ja kui palju hageja seadusliku esindaja juures. Hageja viibimiskoht enne lahutust oli xxx aastat kostja juures, mis on hageja jaoks pigem kodu. 30.03.2021 seisukohas märkis kostja, et seisuga 30.03.2021 on asjaolud muutunud. Eelmisel nädalal viibis hageja kõikidel päevadel kostja juures ja oli ka mitmel ööl seal. Hageja jõudis veendumusele, et soovib jääda elama isa juurde. Hageja seaduslik esindaja on 31.03.2021 menetlusdokumendis seisukohal, et hageja tõesti viibis isa juures 22.03.-25.03.2021 kõigest neli päeva ja 2 ööd põhjusel, et igatses oma tuba. Hageja on tagasi ema juures ja ei hakka kostja juures elama. 27.04.2021 edastas hageja seaduslik esindaja kohtule xxx sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse juhataja M R kirja (tl 89, pöördel), millest nähtub, et M R vestles neljapäeval,
  5. aprillil xxx-aastase K Lga, et selgitada välja tema seisukoht suhtluskorra osas isaga. Vestlusest K Lga selgus, et ta on rahul praeguse elukorraldusega, kus ta elab ema juures ning aeg-ajalt viibib isa juures. K L arvas, et talle piisab, kui ta on nädalas isa juures 1-2 päeva. Samas ei osanud laps öelda, millised nädalpäevad need olla võiksid. K L ei soovi, et tal oleks kindel suhtluskord isaga, st ära määratletud kindlad nädalapäevad, millal ta isa juures on, vaid laps soovib ise kaasa rääkida otsustamisel, millistel päevadel konkreetsel nädalal ta isaga on. Vestlusest lapse ema K Sga selgus, et ta ei ole vastu, et tütar vahel isa juures viibib. Ta mõistab, et isa juures on lapsel siiani oma tuba ning kindlasti on oluline, et lapsel säiliksid isaga lähedased suhted. M R jääb seisukohale, et mõlemad vanemad peaksid arvestama K L soovidega ning tegema omavahel koostööd, et lapsel oleks võimalik vahel aega veeta koos isaga. Kuna tegemist on xxx aastase neiuga, ei ole otstarbekas ega tulemuslik vastu võtta last puudutavaid otsuseid ilma last ennast kaasamata. K L jäi arvamuse juurde, et talle sobib isa juures viibida nädalas 1-2 päeva, millega vanemad peaksid arvestama ning võimaldama sellest lähtuvalt lapsel isaga suhelda. Elatise vaidluses saab aluseks võtta, et lapse igapäevane elukoht on ema juures. Kohus märgib, et tõendamist ei ole leidnud, et hagejal oleks vahelduv elukoht või hageja viibiks olulise osa ajast kostja juures. Kohus selgitab, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuvastada tuleb, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  8. juuni
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Riigikohus on leidnud, et elatist võib vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (Riigikohtu
  10. oktoobri
  11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11;
  12. märtsi
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). 5
  14. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulutused kokku ca 1030 eurot (ühes kalendrikuus):  eluase= 345 + 120 eurot;  toit= 200 eurot;  sidekulud= 35 eurot;  hügieenitarbed= 20 eurot;  koolikohustuste täitmine= 170,56 + 37,80 eurot;  riided ja jalanõud= 100 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 märkinud, et kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes (punkt 12).

Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada (seda isegi olukorras, kus kulud on suuremad kui 584 eurot). Kostja leiab, et hageja reaalsed kulutused ei saa olla suuremad kui 300 eurot kuus. Kostja peab õiglaseks elatiseks 150 eurot. Kostja ei ole esile toonud, millistele konkreetsetele hageja kuludele ta vastu vaidleb, ega tõendanud, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad. Täiendavalt esitas 18.03.2021 menetlusdokumendis hageja seaduslik esindaja kohtule hageja vajaduste loetelu koos tõenditega. 15.04.2021 menetlusdokumendis (tl 77) täpsustas hageja ema lapse vajadusi ja igakuiste kulude suurust järgmiselt: eluasemekulud 232,50 eurot (tl 47, 54); sidekulud 37 eurot (telefon 17 eurot ja TV 20 eurot, tl 47, 48, 50); kulutused toidule kuni 200 eurot (tl 47); kulutused tervishoiule- puuduvad igakuiselt, kuid aastas u 20 eurot visiiditasud silma- ja hambaarstile; kulutused hügieenitarvetele 20 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks: õppemaks 170,56 eurot, koolitoit maksimaalselt 37,80 eurot- eriolukorra tõttu on summa muutuv (õppevahendid

  1. poolaastal 18,40 eurot ja
  2. poolaastal 13,50 eurot, tl 49, 51, 52); kulutused riietele ja jalanõudele võivad olla keskmiselt kuni 100 eurot kuus ning muud vältimatud püsikulutused on kooli jaoks vihikud, kunstija käsitöötarbed 10 eurot kuus (tl 49). Kokku on hageja igakuiste ülalpidamiskulude suurusena esile toodud ca 800 eurot. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et kulutused eluruumile on põhjendatud 232,50 eurot. Mis puudutab kulutusi toidule, tervishoiule ja riietele, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et hageja on kasvueas laps, leiab kohus, et hageja toidukulu summas 200 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, samuti on põhjendatud arstivisiidid paar korda aastas, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 20 eurot aastas (ca 1,67 eurot kuus). Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et laps elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja laps on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile (riided ja jalanõud) on põhjendatud kulutada 100 eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued. Kohus on seisukohal, et igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada hügieenitarbeid, millest tulenevalt on eeltoodud kulud põhjendatud 20 euro ulatuses. Lisaks käib hageja koolis. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada koolikohustusega seotud kuluks kulutusi õppemaksule (9 kuud x 170,56 eurot), koolitoidule (37,80 eurot), õppevahenditele [(18,40 + 13,50) : 12] ning vihikutele, kunsti- ja 6 käsitöötarvetele (10 eurot), kokku ca 221,02 euro ulatuses kuus. Mis puudutab kulutusi telekommunikatsioonile 37 eurot, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et koolilapsed vajavad ja kasutavad tänapäeval mobiiltelefone, mida ei saa pidada ülemääraseks luksuseks, vaid tarbeesemeks. Lisaks hõlmab antud kulu kodust TV-d. Hageja kulud moodustavad ca 812,19 eurot (232,50 + 200 + 1,67 + 100 + 20 + 221,02 + 37). Antud kulude suurus varieerub kuude lõikes. 15.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja nõuab lisaks igakuisele elatisele kostjalt tagasiulatuvat elatist perioodi 01.09.2020-10.12.2020 eest kokku summas 970,19 eurot (292 + 292 + 292 + 94,19). Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et kostja nõuab tutvumiseks täielikku ülevaadet, st tõendeid ja selgitusi hageja peale tehtud kulutustest alates 01.09.

  1. Kui selliseid dokumente ei esitata, leiab kostja, et nõue on tõendamata ja see tuleb rahuldada osaliselt kostja esitatud määras 150 eurot. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
  4. detsembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
  6. detsembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Hageja vajadused olid perioodil 01.09.2020-10.12.2020 igakuiselt miinimummääras, millest kostja osa oli kokku 970,19 eurot, st igakuiselt 292 eurot ning perioodil detsember 2020 94,19 eurot. 18.03.2021 menetlusdokumendis esitas hageja seaduslik esindaja kohtule hageja vajaduste loetelu koos tõenditega. Töötuna võeti kostja arvele 30.11.2020 (tl 28). 05.03.2021 seisukohas selgitas kostja kohtule, et kostja sissetulek on Töötukassa hüvitis summas 682 eurot (tl 42, pöördel, kanne nr 70). Kostja kohtule tõendeid selle kohta, milliseid kulutusi kostja antud perioodil kandis, esitanud ei ole. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Eelpool toodust tulenevalt rahuldab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.09.2020-10.12.2020 eest summas 970,19 eurot.
  8. Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu
  9. mai
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 13; Riigikohtu
  11. oktoobri
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20). Kostja ei ole tõendanud, kui suured on tema kulud hagejale ajal, mil hageja viibib kostjaga või millises ulatuses osaleb kostja hageja ülalpidamises. Kostja on märkinud täiendavalt, et kuna kostjal puudub ülevaade, millised on reaalsed kulutused hagejale, ei saa välistada, et hageja seaduslik esindaja kasutab kostja tasutavat elatist oma isiklikeks huvideks, millega kostja pole nõus. Kohus selgitab, et ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui 7 vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Kui kostja tasub elatise hageja seadusliku esindaja kontole, loetakse sellega kostja elatise tasumise kohustus kohaselt täidetuks. Mis puudutab kostja vastuväidet

§ 101lg-le 1, mille kohaselt on tegu vananenud alusega, selgitab kohus järgmist.

Käesoleva tsiviilasja lahendamisel lähtub kohus hetkel kehtivast

-ist, mille § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja poolt viidatud alaealisele lapsele makstava elatise arvutamise mudel käesoleval ajal veel ei kehti.

  1. Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi. 15.03.2021 kohtunõudes palus kohus K Sl ja I Sl esitada kohtule andmed enda ja oma pereliikmete igakuiste sissetulekute ja kulude suuruse ning varalise seisu kohta. 18.03.2021 seisukohas selgitas hageja seaduslik esindaja oma varanduslikku seisu veebruarikuu 2021 näitel. Hageja seadusliku esindaja sissetuleku moodustavad palk ca 900 eurot ja lastetoetus 120 eurot (kuni maikuuni, kui poeg saab 19), kokku ca 1030 eurot (tl 46). Väljaminekute osas on hageja seaduslik esindaja märkinud, et üür ja kommunaalkulud kokku on 345 +112 = 457 eurot (tl 54). Sidekulud kokku on 92,66 eurot (tl 48), milles mõlema lapse telefoniarve 16,99 eurot (tl 50). Lapse (hageja) hariduskulud on 21,60 eurot (tl 51) ja taskuraha 25 eurot (tl 49). Hetkel maksab hageja seaduslik esindaja ainult kooli söögiraha ja õppevahendite eest, õppemaksu tasub tema pere. Lapsele (hagejale) tehtavad kulutused muidugi varieeruvad igal kuul. Näiteks veebruaris hageja seaduslik esindaja talle riideid ei ostnud ja muid ootamatuid väljaminekuid ei olnud. Söök ja majapidamiskulud kokku on 348,33 eurot (tl 47). Kuna hageja seadusliku esindaja sissetulek kulub põhiliselt eluasemekuludele ja söögile, siis on tema perekond tasunud tema
  2. aastal võetud kiirlaenu ning kuni käesoleva õppeaasta lõpuni võtnud kanda poja söögiraha ning huviringi kulud (tl 53) ja tütre ehk hageja õppemaksu (tl 52), mille hageja seaduslik esindaja peab aja jooksul tagasi maksma. 22.03.2021 seisukohas tõi kostja sissetuleku osas esile, et kostja on hetkel töötu. Tema ainus sissetulek on töötuskindlustushüvitis. Perioodil 07.12.2020 kuni 16.03.2021 oli kalendripäeva hüvitis 29,11 eurot (bruto) ehk 30-päevase kuu korral oli hüvitis 873,30 eurot (bruto). Perioodil 17.03.2021 kuni 04.06.2021 on kalendripäeva hüvitis 19,40 eurot (bruto) ehk 30-päevase kuu korral on hüvitis 582 eurot (bruto). Eeltoodu tõendamiseks esitas kostja Töötukassa 30.11.2020 otsuse nr xxx (tl 28-29, 5758). Juhul kui kostja tööd ei leia, siis alates 05.06.2021 rakendub töötutoetus. Töötutoetuse päevamäär
  3. aastal on 9,42 eurot ning 31-kordne päevamäär 292,02 eurot. Vara osas selgitas kostja, et ühisvara nagu majapidamistarbed jms olmevara on jagamata, kuid need on aastaid kasutusel olnud ega oma väärtust, mida saaks müügiga realiseerida. Väärtuslikku tehnikat pole. Igasugune muu vara sh registervara ja säästud puuduvad. Kohtu eelmisel nõudmisel esitas kostja pangakonto väljavõtte, kus nähtus selgelt, et iga kuu lõpp oli konto põhimõtteliselt 0 (tl 42-43). Kostja vältimatud püsikulud on: üür ja kommunaalkulu= 300-400 eurot, mis varieerub palju seoses kütteperioodiga (tl 42-43, kanded nr 50, 94 ja 97); internet ja TV= 48,99 eurot (kostja on IT-spetsialist, tööotsingutel ja erialase töö leidmisel on IT-spetsialistil interneti ühendus hädavajalik); toit= ca 150-250 eurot, kuna sissetulek on piiratud, tuleb kokkuhoidu teha toidu arvelt. Kui sissetulek veel väheneb, tuleb toiduabi küsida linnaosa sotsiaalhoolekandelt.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks peale hageja veel alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks ei ole kostja ka töövõimetu. 8 Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kohus on käesolevas tsiviilasjas kindlaks teinud, et hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus on ca 812,19 eurot. Antud kulude suurus varieerub kuude lõikes.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks otsinud mõistlikus ulatuses senisest tasuvamat tööd. Kostja on seega tööealine ning võimeline. Lisaks ei viibi hageja kostja kui lahus elava vanema juures olulise osa ajast. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks ja tuleks alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära. Seetõttu eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

  1. Täiendavalt on kostja 05.03.2021 seisukohas esile toonud, et hageja ja tema ema on endiselt rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud kostja juurde ja valdav osa hageja ja hageja ema asjadest on kostja juures. Kostja ei saa sotsiaaltoetusi taotleda, kuna sotsiaalhoolekanne võtab arvesse rahvastikuregistri järgsed sissekirjutused leibkonna sissetuleku arvutamiseks ja loeb endiselt hageja ja hageja ema kostja leibkonnaks. Samuti peab nüüd kostja tasuma üüri- ja kommunaalmakse korteri eest, mida hageja ja hageja seaduslik esindaja kasutavad oma asjade hoiuruumina. Kostja hinnangul on tegu kasutuseelistega, mis tuleb elatisest maha arvata. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et ülalpidamise nõuet võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 punkti 1 tasaarvestada ei saa. Käesolevas tsiviilasjas on hagejaks alaealine laps. Hageja kui alaealine laps oma vanemate varaliste suhete eest ei vastuta. Kui kostjal on täiendavaid nõudeid hageja seadusliku esindaja vastu, tuleb need esitada eraldi menetluses. Samuti ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust kostja vastuväited sellest, et kostja ei saa sotsiaaltoetuseid taotleda, kuna hageja ja tema seaduslik esindaja omavad sissekirjutust kostja elukoha aadressil.
  2. Kostja on esile toonud, et hageja seaduslikule esindajale laekuvad lastetoetused. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et ta saab lastetoetust 120 eurot (kuni maikuuni, kui poeg saab 19, tl 146). Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Kohus märgib, et riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) elatise vähendamiseks alla miinimumi. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega 9 peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Peretoetusi makstakse perehüvitiste seaduse § 2 kohaselt riigi poolt eesmärgiga toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Peretoetuse eesmärk ei ole täita lahus elava vanema kohustusi tema eest. Kostja kohustus tuleneb

§ 101, mis ei sea vanema kohustust sõltuvusse riiklikest toetustest.

Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetud elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada riiklikku toetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole riiklike toetuste võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud. Seega leiab kohus, et lapsele riiklike toetuste maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Lisaks selgitas hageja seaduslik esindaja, et ta saab lastetoetust 120 eurot kuni maikuuni

  2. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt.
  3. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 11.12.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.09.2020 kuni 10.12.2020 summas 970,19 eurot. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
  4. Hageja on palunud elatise tasuda
  5. kuupäevaks. Kuna kosja on 05.03.2021 menetlusdokumendis palunud maksmise kuupäevaks määrata
  6. kuupäeva, määrab kohus, et igakuine elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu
  7. kuupäevaks. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta
  8. Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata:  kostja poolt 15.04.2021 esitatud juhendmaterjali seoses lapse ära kuulamisega (tl 81-88, pöördel). 05.05.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata I S taotluse K L S kohtu poolt ärakuulamiseks ja xxx osakonna lastekaitse talitluse juhataja M R menetlusse kaasamiseks. Seega ei ole tegemist asjakohase tõendiga. Menetluskulude jaotus
  9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
  10. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
  11. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 03.06.2021 määrusega andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 10.06.
  12. Hageja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks on 0 eurot. Elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.