MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mai

) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus selgitas, et kaebaja vaidlustatav ekspertiisiakt on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lõike 1 tähenduses tõend, mida ei saa halduskohtus vaidlustada. Kriminaalmenetluse raames korraldatud ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertiisiakt ei ole toiming või haldusakt halduskohtumenetluse seadustiku mõistes. Vaidlus selle üle, kas kriminaalasjas tõendina kasutatud ekspertiisiakt oli õiguspärane, kuulub lahendamisele kriminaalmenetluse raames. Kaebajal võib olla õigus esitada Riigikohtule teistmisavaldus kui talle on teatavaks saanud uusi olulisi asjaolusid, mis võisid mõjutada kriminaalasja kohtuotsuse sisu. Ekspertiisi korraldamine on konkreetse kriminaalasja menetluse käigus tehtav menetlustoiming (KrMS § 105 lõige 1, KrMS § 295 lõige 1), mille korraldamiseks puudub halduskohtul pädevus.

1. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti, kuna vaidlus on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes ja halduskohtul on pädevus menetleda ekspertiisiaktiga seotud vaidlust. Kui oletada, et ekspertiisiakti vaidlustamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tulnuks kohtul kaebus edastada õigele kohtule. Kaebaja ei saanud kriminaalasja raames ekspertiisiakti vaidlustada, kuna menetlus toimus kokkuleppel, mis ei saa olla takistuseks ekspertiisiakti vaidlustamisel.
3. jaanuaril 2022 saabus Tartu Ringkonnakohtule kaebaja taotlus toimikuga tutvumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub tagastamisele. 6.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

1. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks ei kuulu J. Reinomäe esitatud kaebuse menetlemine halduskohtu pädevusse. Samuti on halduskohus selgitanud, mida kaebaja saab tekkinud olukorras ette võtta. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Kriminaalasja menetlust kokkuleppel ei ole võimalik läbi viia kui süüdistatav sellega ei nõustu. Prokuröri, kaitsja ja süüdistatava vahel sõlmitud kokkulepet kontrollib kohus, küsides üle ka kokkuleppe sõlmimisega nõusoleku. Kriminaalasja menetluse läbiviimine kokkuleppel ei tähenda, et süüdistatav ei saaks tutvuda kriminaalasja tõenditega ja neid vajadusel kahtluse alla seada. Kaebaja kui süüdistatava kaitseõiguse tagamiseks tuli kaebajale teatavaks teha kõik kriminaalasja tõendid. Tulenevalt kokkuleppemenetluse eripärast sõlmitakse süüdistatava, prokuröri ja kaitsja vahel karistuskokkulepe, millega võetakse sisuliselt omaks tõendite õigsus. Kuna kaebaja viidatud kriminaalasjas maakohtu tehtud otsus on jõustunud, lõppes ka vastav kriminaalmenetlus kohtus ning puudub kohtumenetlus, mille raames saaks kaebaja vaidlustust ekspertiisiakti osas lahendada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Viru Maakohtu määruse alusel kriminaalasja raames koostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti vaidlustamiseks puudub halduskohtul pädevus.
2. Seega tagastas halduskohus J. Reinomäe kaebuse

§ 121

lõike 1 punkti 1 alusel õigesti, kuna kaebuse tagastamise aluste esinemine kaebuses toodud asjaoludel on selge. Eelnevalt väljatoodu pinnalt on kaebaja õiguste kaitse võimalus määruskaebusega ilmselgelt vähene ning ringkonnakohus tagastab määruskaebuse

§ 207lõike 2 alusel.

9.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lg 6 teise lause kohaselt võib menetlusosalise huve arvestades kohus võimaldada toimikuga tutvuda ka mujal kui kohtumajas. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse toimikuga tutvumiseks ning võimaldab tal tutvuda toimikuga tema viibimiskohas Viru Vanglas.

1. Justiitsministri
2. veebruari
3. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 28 lõike 4 kohaselt tuleb toimikuga tutvumine registreerida toimikus, 2 märkides, kellena tutvuja kohtumenetluses esines, tutvumise aja ja kestvuse ning vajaduse korral ka toimiku number. Toimikuga tutvumise kohta annab tutvuja allkirja. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tutvustatakse toimikut kinnipidamisasutuses viibivale isikule justiitsministri
4. novembri
5. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) § 29 lõikes 3 sätestatud korras. Toimikuga tutvumisel kinnipidamisasutuses märgitakse toimikusse ka vastutava kinnipidamisasutuse ametniku nimi ja allkiri. VSkE § 29 lõike 3 kohaselt viibib isikliku toimikuga tutvumise juures isiklike toimikute säilimise eest vastutav vanglaametnik.
6. Viru Vanglal tuleb korraldada kaebajale haldusasja nr 3-22-98 toimikuga tutvumine, tagada allkirjalehe täitmine ning tagastada toimik koos allkirjalehega Tartu Ringkonnakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3