1-18-9708/88

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-9708 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Vladimir Tumanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir Tumanov (ik 38301182285), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Tumanovi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. juuli
6. a otsusega tunnistati V. Tumanov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati ühe aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti V. Tumanovile kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. V. Tumanovi karistusaeg algas
9. oktoobril
10. a ja lõppeb
11. aprillil
12. a.
13. Tartu Vangla esitas
14. oktoobril 2021 Tartu Maakohtule materjalid V. Tumanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
15. Tartu Maakohtu
16. jaanuari
17. a määrusega jäeti V. Tumanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
18. V. Tumanovil on vabanedes olemas kindel elukoht oma ema juures, samuti on ta vangistuses osalenud sõltuvusteemalistes loengutes, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud sotsiaalprogrammis „Tagasilanguse ennetamise tugigrupp“, mille läbiviijate poolt on antud positiivne tagasiside. Vabanemisel oleks V. Tumanovil olemas töökoht ning toetavad lähedased. Siiski on tema puhul uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge.
19. V. Tumanov kannab liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta kannab hetkel viiendat reaalset vangistust. Vangla iseloomustusest nähtub, et V. Tumanov keeldus perioodil
20. veebruar –
21. mai
22. a tööhõives osalemast,
23. septembril
24. a on talle määratud distsiplinaarkaristus (noomitus) võõras kambris viibimise eest. Eeltoodust järeldub, et ta ei suuda isegi range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, mistõttu on äärmiselt väheusutav, et V. Tumanov suudaks käituda õiguskuulekalt vabaduses ning täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. Ta on varasemalt korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, tarvitas narkootilisi aineid ning sooritas katseajal uusi kuritegusid. Ka viimati Viru Maakohtu
25. juuni
26. a määrusega kriminaalasjas nr 1-16-8237 antud võimalust kanda karistust vabaduses ei pidanud V. Tumanov millekski ning juba
27. oktoobril
28. a vahistati ta käesoleva süüdimõistmise aluseks oleva kuriteo toimepanemise eest. V. Tumanov on suhtunud vastutustundetult talle antud võimalustesse ja ei ole tegelikult valmis loobuma kuritegelikust käitumisest. Lisaks selgub asja materjalidest, et prokuratuuril oli alust esitada V. Tumanovile kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kaaskinnipeetava suhtes.
29. V. Tumanovil on ka sõltuvus uimastitest. Esimest korda proovis ta kanepit 12-aastaselt, heroiini 17-aastaselt. Tarvitamine süvenes
30. a, kui mõistis, et vajab narkootikume ning oli tekkinud sõltuvus. Hakkas igapäevaselt tarvitama heroiini ja moonivedelikku. Vangistuste vahelisel ajal tarvitas tsükliliselt. Tunnistab, et on elu jooksul tarvitanud heroiini, kanepit, fentanüüli, oopiumit. Süstinud on heroiini ja fentanüüli. Eelistab tarvitada raskeid narkootikume. Enne vangistust tarvitas viimased kolm nädalat igapäevaselt fentanüüli. Samuti on teda korduvalt karistatud narkojoobes toimepandud kuritegude ning narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vangistuse ajal on tal diagnoositud sõltuvus narkootikumidest ning sellega seoses saab ta ka käesolevalt ravi. Kohtuistungil väitis V. Tumanov, et vabaduses on tal plaan liituda AN grupiga ja omada tugiisikut. Küll aga ei näita varasem käitumine tema sihikindlust narkosõltuvusest vabanemiseks. Varasemalt on V. Tumanov ühe korra viibinud kuu aega Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses ravil. Kui tal läks paremaks, siis ta lahkus keskusest. Seega on tal varasemalt puudunud tõsikindel soov probleemiga tegeleda ning ta on jätkanud vabaduses narkootikumide tarvitamist. Vangla iseloomustusest ei nähtu selliseid uusi asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et sel korral vabanedes V. Tumanov pingutaks, et eluviisides vajalikud korrektuurid teha. Vangla märgib, et tegemist on isikuga, kes valib suhtlemisstiili kaasvestlejast lähtuvalt. Ametiisikutega suhtleb valikuliselt, kui näeb endale kasu, siis püüab suhelda manipuleerivalt, kui kasu ei näe, on võimeline suhtlema ebaviisakalt ja tõrjuvalt, ka ähvardavalt. Vajadusel püüab kasutada manipuleerimisvõtteid ning on võimeline kasutama agressiivset suhtlemisstiili, sh ka reaalselt vägivalda, õigustades eeltoodut sooviga seista enda õiguste eest. V. Tumanovil on väljakujunenud kuritegelikud ning subkultuuri pooldavad hoiakud ja kriminaalne tutvusringkond, kus ta võib end teataval määral pidada autoriteediks.
31. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Tumanov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eelmist kriminaalasja juhtinud prokurör toetas tema vabanemist ning tema arvamus peaks olema tähtsaim. Töötamisest vanglas keeldus, kuna arst oli andnud talle vabastuse. Ta võib teha kergeid istuvaid töid, mida vanglal polnud pakkuda. Jutt subkultuurist on vandenõu. Vabaduses töötas ta kolm aastat ametlikult. 2 Kohtuotsusest ei ilmne, et ta oleks kuriteo toime pannud kasu saamise eesmärgil. Ka ei ole kuritegelikke hoiakuid kindlaks tehtud. Kriminaalmenetluse osas rõhutab, et inimene on süütu kuni on tõestatud vastupidist. On läbinud mitmeid narkosõltuvusega tegelevaid programme, mistõttu on alusetu väita, et ta on jätkuvalt probleemne narkomaan. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
32. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja V. Tumanovi kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3