← Eesti

2-20-3645/77

Obsah (12)§ 113§ 115§ 189§ 106§ 110§ 459§ 140§ 127§ 29§ 13§ 6§ 8

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg Kohtuistun

§ 113lg-s 1 nimetatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

Samuti taotleb hageja välja mõista kostjalt I hageja kasuks välja tervisekindlustuspoliisi maksumuse hüvitis summas 15 428,98 eurot ja viivis põhinõudelt summas 15 428,98 eurot

§ 113

lg-s 1 nimetatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 6. Hagiavalduse kohaselt olid kostjad kuni 04.06.2019 hageja juhatuse liikmed, kostja I oli kuni 12.06.2019 hageja tütarettevõtte AS E.R.S. juhatuse liige ja kostja II oli kuni 04.06.2019 AS E.R.S. nõukogu liige. Hageja ja kostjate vahel olid sõlmitud juhatuse liikme teenistuslepingud. 03.04.2019 on Liwathon Terminals Estonia OÜ omandanud kõik hageja aktsiad. Liwathon Terminals Estonia OÜ uurimise käigus on selginud, et:

  1. a)kostjad on võltsinud lepinguid ja muid dokumente;
  2. b)kostjad on tasunud hageja tütarettevõtte AS E.R.S. arveldusarvelt hageja kontserniga mitteseotud äriühingule ilma igasuguse õigusliku aluseta 1 865 000 eurot;
  3. c)kostjad on tasunud Advokaadibüroole Laus & Partnerid 60 000 eurot teenuste eest, mida hageja ega selle tütarettevõtted ei ole saanud;
  4. d)kostja I on lasknud hagejal hüvitada enda erareisi kulutused justkui oleks tegu tööreisiga;
  5. e)kostjad on eksitanud hageja nõukogu lokomotiivi optsioonilepingu kehtivuse osas eesmärgil, et hageja nõukogu nõustuks lokomotiivi müümisega kehtetu lepingu alusel;
  6. f)kostja I on eksitanud hageja nõukogu ja jätnud nõukogu tähtaegselt 3

(51)2-20-3645 informeerimata olulisest naftasaaduste lekkest hageja territooriumil;
  1. g)kostjad on oluliselt rikkunud hageja põhikirja;
  2. h)kostja I on tegutsenud olulises huvide konfliktis. 7. Hageja on 04.06.2019 kutsunud kostjad tagasi hageja juhatusest ja on üles öelnud nende juhatuse liikme teenistuslepingud ning konkurentsipiirangu kokkulepped. Samuti on kostja I kutsutud tagasi AS E.R.S. juhatusest ja kostja II AS E.R.S. nõukogust. Hageja on täiendanud juhatuse liikme teenistuslepingute ja konkurentsipiirangu kokkulepete ülesütlemise aluseid 03.12.2019 avaldustega. Samuti on 03.12.2019 hageja poolt tühistatud mistahes võimalikud nõuetest loobumise tehingud. Kostjate suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Kostjad on tekitanud oma tegevusega hagejale ja AS-le E.R.S. kahju ning on kohustatud tekitatud kahju ÄS § 315 lg 2 ja

§ 115lg 1 alusel hüvitama.

AS E.R.S. on loovutanud enda kahju hüvitise nõude hagejale.

  1. AS E.R.S. ja OÜ RVTest sõlmisid 10.02.2011 lepingu kehtivusega 31.12.2016 AS-i E.R.S. poolt veetavates rongikoosseisudes liikuvate kaubavagunite tehnohoolde teostamiseks ja jooksva mahahaakeremondi teostamiseks, samuti AS E.R.S. esindamiseks vagunite tehnilise seisukorra ülevaatamisel ja kontrollimisel. Pärast lepingu kehtivusaja möödumist kandis AS E.R.S. kostja II käsul 2017-2018 OÜ-le RVTest kokku 2 811 298,59 eurot, sellest ilma igasuguse aluseta 1 865 000 eurot. Alusetuid makseid tehti ettemaksetena või üldsõnaliselt „teenuste eest“, mida tegelikult kunagi ei saadud. Piiratud mahus teenuste eest on arvetele lisatud pitsat „Arve õige“, transporditud vagunite arv ja teenuse vastuvõtja allkiri. Alusetute ettemaksuarvete puhul aga puudub nii pitsat, teenuse vastuvõtja allkiri kui ka transporditud vagunite arv. Samuti ei ole tegelikult osutatud teenuse eest esitatud arve summa reeglina ümmargune, vaid kujuneb osutatud teenuste koguse järgi. Kostjad on kinnitanud, et ettemaksuarved on esitatud ja tasutud selleks, et ära hoida OÜ RVTest pankroti, kusjuures mingeid teenuseid nende arvete alusel tegelikult ei saadud.
  2. Kostjad on alles
  3. a detsembris võltsinud uued lepingud OÜ-ga RVTest, märkides võltsitud dokumentidele tegelikust varasemad kuupäevad 02.01.2017 ja 02.01.
  4. Nendes võltsitud lepingutes on AS E.R.S võtnud OÜ RVTest ees kohustuse tasuda OÜ-le RVTest vastavalt kuni 1 500 000 eurot ja kuni 1 200 000 eurot sõltumata osutatavate teenuste mahust. Kostja II on edastanud hageja juristile lepinguprojektid alles
  5. a detsembris, samuti ei olnud 06.12.2018 seisuga vastavaid lepinguid kirjas aktiivsetes lepingutes. Ka hageja ja OÜ RVTest raamatupidamissüsteemi ja dokumendiarhiivi andmetel pikendati lepinguid viimati 31.12.
  6. OÜ-l RVTest puuduvad finantsvahendid alusetult saadud 1 865 000 euro tagastamiseks, kuna selle omakapital oli 31.12.2018 seisuga vaid 68 108 eurot. AS E.R.S on 2017-
  7. aastal tasunud OÜ-le RVTest kokku üle 2 928 837,24 euro ja samas käive kõikide klientide peale kokku oli sel perioodil vaid 2 828 795 eurot. Kostjad on aga OÜ RVTest tegelikud kasusaajad. Kostjatel on kohustus tõendada OÜ-lt RVTest teenuse saamist. Hageja on 04.06.2019 koosolekul ja 08.07.2019 kirjas kostjatele palunud neil vastata küsimustele OÜ RVTest kohta ja esitada hagejale sellekohased tõendid, kuid kostjad seda teinud ei ole.
  8. Kostjad on rikkunud enda hoolsuskohustust AS E.R.S varade kasutamisel ja käsutamisel, andes suures ulatuses varasid üle ilma igasuguse õigusliku aluse ja majandusliku põhjenduseta. Kostja II on rikkunud ka enda kohustusi AS E.R.S nõukogu liikmena, jättes teostamata järelevalve kostja I kui AS E.R.S juhatuse liikme üle, mis oleks võinud kahju vältida või vähendada. Kostja I kinnitusel ei olnud hageja müüvad aktsionärid OÜ RVTest tehingutest teadlikud. Kostja ei ole teavitanud OÜ-ga RVTest seotud tehingutest ei hageja nõukogu ega aktsionäre ja kostjad on andnud erinevatel ajahetkedel vastuolulist informatsiooni maksete põhjuste osas. Puuduvad dokumendid, mis kinnitaks, et AS E.R.S või hageja nõukogu oleks 4

(51)2-20-3645 kunagi sellistest maksetest teavitatud, või et nad oleks need heaks kiitnud. OÜ RVTest kui kolmanda isiku pankroti vältimine ei olnud mitte mingil määral AS E.R.S huvi ega kohustus. Kuigi nad olid sõlminud ühiste pakkujatena lepingu AS-ga Eesti Raudtee piiriteenuse osutamiseks, oleks selle lepingu rikkumine OÜ RVTest pankroti tõttu toonud AS-le E.R.S kaasa maksimaalselt 50 000 euro suuruse leppetrahvi. Seega ei olnud AS-l E.R.S mitte ühtegi majanduslikku huvi OÜ RVTest maksejõulisuse tagamiseks ligi kahe miljoni euro kulutamisel. Kui kostjad ei oleks tasunud AS E.R.S varade arvelt OÜ-le RVTest alusetuid ettemaksuarveid, ei oleks AS E.R.S varad vähenenud ja kahju tekkinud. Seega on kostjate tegevus põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Alusetute arvete tasumise ilmselge tagajärg on arvet tasuvale isikule kahju tekkimine. Juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse eesmärgiks on mh just nimelt tagada, et äriühingu varasid kasutatakse otstarbekalt ega anta ilma majanduslike põhjusteta üle kolmandatele isikutele. Arvestades eeltoodut, on hageja kahjuhüvitisnõue summas 1 865 000 eurot põhjendatud.
  1. Kostja I on 07.02.2019 reisinud Brüsselisse. Reisi kulud (lennupiletid, autorent) kokku summas 650 eurot kandis hageja. Reisi eesmärgiks oli notari külastamine Grimbergenis, et kostja I saaks seoses isa pärandvara jagamisega lepingu allkirjastada, st tegemist oli erareisiga. Kostja I Brüsseli reisi kulu hagejale tagasi maksnud ei ole. Kostja I on rikkunud enda kohustusi, lastes hagejal tasuda tema erareisiga seotud kulusid. Eelistades enda erahuve hageja huvidele, on kostja I rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust. Samuti pole kostja I käitunud hageja varadega kõike otstarbekamal moel, tasudes nende arvelt äritegevusega mitteseotud kulusid. Seega pole kostja I käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja nõukogu liige G. T. palus 29.04.2019 ja 01.05.2019 juhatusel endale edastada juhatuse reisikulude raportid koos sihtkohtade nimede ja lendudega. Kostja I kahtles reisi seotuses tehingutega, kuid kostjate omavahelises vestluses kostja II soovitas, et kostja I reisid ei peagi ju olema tehinguga seotud, mistõttu on ka kostja II enda juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning vastutab tekitatud kahju eest solidaarselt kostjaga I. Kostjate rikkumine on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kui kostja I ei oleks lasknud hagejal tasuda enda erareiside kulusid, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kui kostja II ei oleks kihutanud kostjat I rikkumisele, ei oleks samuti hagejale kahju tekkinud. Seega on kostjate tegevus põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Alusetute arvete tasumise ja sellele kihutamise tagajärg on arvet tasuvale isikule kahju tekkimine. Kahju ärahoidmine oli kohustuse eesmärgiks, mida kostjad on rikkunud, st äriühingu juhatuse liikmed ei tohi eelistada enda erahuvisid äriühingu huvidele ning asuda ennast äriühingu arvelt rikastama. Arvestades eeltoodut, on hageja kahjuhüvitisnõue (alternatiivselt alusetust rikastumisest tulenev nõue) summas 650 eurot põhjendatud.
  2. Hageja ei ole saanud Advokaadibüroolt Laus & Partnerid mistahes teenuseid, kusjuures hageja palgal on alati olnud ka jurist. Hageja on nõudnud Advokaadibüroolt Laus & Partnerid teavet, et milliseid teenuseid on hagejale 60 000 euro eest osutatud, kuid ei ole seda teavet ega dokumente saanud. Advokaadibüroo Laus & Partnerid on esitanud üldsõnalise nimekirja õigusvaldkondadest, kuid ei ole hagejale väljastanud mitte ühtegi koostatud dokumenti, e-kirja vms. Täpsustava päringu peale on Advokaadibüroo Laus & Partnerid keeldunud teabe väljastamisest, viidates tehnilistele probleemidele. Ilmselt OÜ RVTest osade hoidmise eest tasuti Advokaadibüroole Laus & Partnerid 60 000 eurot. See ei ole aga mistahes moel hageja äritegevusega seotus kulutus, kuivõrd OÜ RVTest ei olnud hagejaga seotud äriühing. Tegelikult kuulus OÜ RVTest kostjatele, mistõttu on selle omandistruktuur varjatud. Kostjad on rikkunud enda hoolsuskohustust hageja varade kasutamisel ja käsutamisel, andes hageja varasid üle ilma igasuguse õigusliku aluse ja majandusliku põhjenduseta. Samuti pole kostjad käitunud hageja varadega kõike otstarbekamal moel, tasudes nende arvelt hageja äritegevusega mitteseotud kulusid. Kui kostjad ei oleks tasunud Advokaadibüroole Laus & Partnerid alusetuid arveid 5
(51)2-20-3645 tegelikult mittesaadud teenuste eest, siis ei oleks kahju tekkinud. Alusetute arvete tasumise tagajärg on arvet tasuvale isikule kahju tekkimine. Juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse eesmärgiks on mh tagada, et äriühingu varasid kasutatakse otstarbekalt ega anta ilma majanduslike põhjusteta üle kolmandatele isikutele. Arvestades eeltoodut, on hageja kahjuhüvitisnõue summas 60 000 eurot põhjendatud.
  1. Hageja on juhatuse liikme teenistuslepingust tulenevalt sõlminud kostja I, tema elukaaslase ja laste kasuks tervisekindlustuslepingu Bupa Global DAC-iga, mis maksis 26 833 eurot ja kehtis perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.
  2. Hageja on 09.07.2019 palunud poliisi juhatuse liikme ametiseisundi lõppemisega tühistada, kuid kuna tervisekindlustuse poliis on kostja I omandis, saatis kindlustusandja avalduse kostjale I kinnitamiseks, mida kostja I aga ei kinnitanud. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Seega on kostja I kohustatud hüvitama hagejale tervisekindlustuspoliisi maksumuse alates tema juhatuse liikme teenistuslepingu ülesütlemisest 04.06.
  3. Periood 05.06.2019 kuni 31.12.2019 vastab aastasest kindlustusperioodist 210 / 365 x 100% = 57,5%-le. Kindlustuspoliisi maksumus oli 26 833 eurot. Seega kohustub kostja hagejale

§ 189lg 2 p-i 1 ja § 195 lg 5 alusel hüvitama 26 833 x 0,575 = 15 428,98 eurot.

  1. Alusetud on kostjate väited, et hageja pole sisustanud enda kahjunõuet või hagejale ei olevat üldse kahju tekkinud. Küsimus, kes on hageja omanikud, ei ole käesoleva asja lahendamisel relevantne. Hageja on õigesti esile toonud kostjate poolsed rikkumised, sellega tekitatud kahju ja tõendamiskoormise jaotumise käesolevas asjas. Hageja vaidlustab AS-le E.R.S esitatud OÜ RVTest arveid, mille eest teenuseid ei osutatud ja ei vaidlusta arveid, mille eest on AS-le E.R.S teenuseid osutatud. Ettemaksuarvete tasumist ei õigustanud OÜ RVTest väidetavalt suur roll AS E.R.S majandustegevuses. Kostjad väidavad, et lisaks AS-le E.R.S pakkus sama teenust, s.o naftatoodete raudteetranspordi pakkumine piirijaamadest kuni hageja naftaterminalideni, vaid AS EVR Cargo ja veoteenuse osutamisel sõltus AS E.R.S oma konkurendist AS EVR Cargo, kes osutas AS-le E.R.S vajalikke lisateenuseid. Seetõttu pidi AS E.R.S väidetavalt enda teenuse sõltumatuks muutmiseks leidma võimaluse osta neid lisateenuseid mujalt. Kostjate sellekohased väited on tõendamata. Kostjate väiteid ei tõenda ka see, et AS Eesti Raudtee on hakanud veofirmadelt küsinud raudteede kasumise eest uut tasu. Raudteede kasutustasu ei puutu käesolevasse asjasse, kuivõrd OÜ RVTest ei andnud AS E.R.S kasutusse raudteid. Samuti ei saa mingi AS Eesti Raudtee väidetav tegevus tõendada seda, et AS EVR Cargo oleks enda turuseisundit kuritarvitanud. Kostjad ei saa enda väiteid tõendada ajaleheartiklitega ega muude asjakohatute tõendite ja vastuoluliste väidetega. OÜ RVTest osutatud teenus kui selline oli vajalik, kuid AS-le E.R.S polnud oluline, et seda osutaks just OÜ RVTest. Hiljemalt alates
  2. aastast oli võimalik AS-le E.R.S vajalike lisateenuseid osta nii OÜ-lt RVTest kui ka AS-lt EVR Cargo. Ei ole tõenäoline, et teenuse ostmine AS-lt EVR Cargo oleks AS E.R.S jaoks olnud kulukam kui OÜ RVTest ülalpidamine.
  3. Hageja on tõendanud, et kostja I on olnud OÜ RVTest juhatuse liige, samuti, et OÜ-ga RVTest on olnud seotud kostjate lähedased kaastöötajad. Seetõttu on hagejal põhjendatud kahtlus, et OÜ RVTest tegelikud omanikud on kostjad. OÜ RVTest poolne kasumi teenimine ei ole hageja nõude eelduseks. Kostjate väitel asutasid tundmatud kolmandad variühingute taha varjunud isikud OÜ RVTest ja tegid 10 aastat tööd, kusjuures kostjate väitel “pidi OÜ RVTest tegutsema ilma olulise kasumimarginaalita”. Jääb selgusetuks, et miks OÜ RVTest ja selle omanikud üleüldse sellist äri tegid, mille ainus väljund oli kostjate väidete kohaselt AS E.R.S sõltumatuse tagamine. Kostjate väited ei ole eluliselt usutavad. Alusetu on kostjate poolt püstitatud eeldus, justkui AS EVR Cargo oleks monopolina kindlasti asunud enda 6

(51)2-20-3645 turupositsiooni ära kasutama. Riigiettevõttel AS EVR Cargo ei oleks olnud õigust AS-le E.R.S teenuse osutamisest keelduda ega küsida selle eest ebamõistlikult kõrget hinda. Ehkki AS E.R.S ja OÜ RVTest vahel sõlmitud lepingujärgne tasu vaguni kohta on perioodil 2011-2016 aegajalt muutunud, ei tõenda see, et poolte vahel oleks sõltumatute ja kasumile orienteeritud ärisuhete asemel eksisteerinud kostjate poolt väidetud kokkulepe OÜ RVTest kahjumi hüvitamiseks. Poolte vahelistes kirjalikes lepingutes mistahes selliseid kokkuleppeid ei sisaldunud. Pooled ei vaidle
  1. või
  2. aastal OÜ RVTest poolt osutatud teenuste üle.
  3. Pooled vaidlevad selle üle, et kostjad on 2017-
  4. aastal kandnud OÜ-le RVTest alusetult 1 865 000 euro ulatuses AS E.R.S rahalisi vahendeid. Kostjad väidavad, et alles
  5. a novembris erinevate e-kirjadega kostjate poolt koostatud lepingud eksisteerisid tegelikult suuliselt juba varem. Kostjad pole enda väiteid tegelikult sisustanud ega tõendanud. Kostjad arvutasid
  6. a detsembris, et mis summas nad on alusetuid ettemakseid teinud ja võltsisid vastavalt sellele lepingud. Selline tagantjärele lepingute võltsimine viitab, et
  7. a detsembris koostatud lepingud olid näilikud tehingud, et õigustada kostjate poolt OÜ-le RVTest ülekannete tegemist ettemaksuna ja anda neile mingi tegelikust erinev õiguslik tähendus. Seega on sellised lepingud ka tühised. Arvetel pole märgitud, et need on esitatud teenuse osutamiseks valmisoleku eest. Vastupidi, sõnaselgelt oli tegemist ettemaksuga ehk tasuga tulevikus saadavate teenuste eest. AS-le E.R.S ei saanud õiguslike kohustusi tekitada PWC raportis nimetatud mitteametlik kokkulepe. PWC raportis käsitleti mitteametlikku kokkulepet, mille alusel võidakse aasta lõpus makseid korrigeerida, kusjuures PWC rõhutas, et aasta kestel makseid ei tehta. Käesolevas asjas vaidlevad pooled aga aasta jooksul läbivalt tehtud ettemaksude üle. Kostjad ei ole esile toonud isegi seda, et kelle vahel, millal ja millises vormis nende väitel väidetav tellimuse minimaalse summa leping sõlmiti. A. B.i kirjad ei tõenda maksete teostamise põhjuseid või mingi lepingulise kokkuleppe olemasolu.
  8. Isegi kui kostjad avaldasid
  9. a detsembris AS E.R.S emaettevõtte potentsiaalsetele ostjatele, et AS E.R.S ja OÜ RVTest vahel oli
  10. a augusti seisuga 800 000 euro ulatuses tehinguid, siis ainuüksi see ei muuda neid tehinguid majanduslikult mõistlikuks ja lubatavaks. Sellised ettemaksed oleks igal juhul juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks ka juhul, kui nende tegemiseks oleks sõlmitud leping. Kostjate poolt OÜ-le RVTest tehtud maksetest 494 000 eurot teostati perioodil 03.08.2018 – 19.12.2018, milliseks ajaks oli ilmne, et AS E.R.S enam OÜ RVTest teenuseid ei kasuta, kuna AS E.R.S oli kolmandatele isikutele väljaostuõigusega rendile andnud enda vedurid. Kostjad on AS E.R.S nimel tasunud OÜ-le RVTest 1 865 000 eurot, kuid pole vastusooritust saanud. Kostjate väitel oli vastusoorituseks valmisolek. Nii oli ühelt poolt AS E.R.S ilma mistahes lisatasuta võimalik kasutada AS EVR Cargo valmisolekut, kes niikuinii samades jaamades osutas sama teenust, mistõttu polnud vaja tasuda OÜ-le RVTest valmisoleku eest 1 865 000 eurot. Teisalt aga ei omanud ka see valmisolek mingit majandusliku väärtust, kuna polnud mingit reaalset plaani vedude kasumlikus mahus taastamiseks peale kostjate poolse lootmise, et nii võib juhtuda. Kostjad tekitasid olukorra, kus AS E.R.S andis OÜ-le RVTest 1 865 000 eurot pöördumatut abi ja OÜ RVTest sai endale kogu sellest tekkiva potentsiaalse kasu. Arvestades eeltoodut olid kostjate poolt AS E.R.S varade arvelt OÜ-le RVTest tehtud ettemaksed alusetud ja kahjustasid oluliselt AS E.R.S finantspositsiooni. Hageja hinnangul ei ole usutav, et AS E.R.S poolt OÜ-le RVTest kantud 1 865 000 eurot kujutasid endast heas usus tehtud makseid OÜ RVTest pankroti vältimiseks.
  11. Kostjad pole esile toonud, sisustanud ega tõendanud mistahes muu kahju tekkimise hagejale või AS-le E.R.S seoses piiriteenuse lepinguga. Ebaõige ja spekulatiivne on kostjate väide, justkui oleks piiriteenuse lepingu rikkumine võinud kaasa tuua AS E.R.S tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Kahju ei muuda olematuks see, kui hiljem otsiti ebaõnnestunult AS-le 7
(51)2-20-3645 E.R.S ostjat. Kostjad pole tõendanud, et AS E.R.S ei oleks suutnud enda kohustusi piiriteenuse lepingu alusel täita ja sellest oleks tekkinud kahju. Kostjad ei ole AS E.R.S ja OÜ RVTest vahelisi tehinguid hageja aktsionäridele selgitanud ega saanud neilt mistahes heakskiitu sellisteks tehinguteks. Kostjad pole esile toonud ega tõendanud, et kas ja millal aruanne on hageja aktsionäridele edastatud. Samas on ilmne, et aruanne ei saa tõendada hageja aktsionäride teavitamist enne aruande koostamise aega ehk 10.09.2018, milliseks ajaks oli valdav enamus vaidlusalustest kuludest (ettemaksudest) juba tasutud. Ka AS E.R.S nõukogule ei ole antud mistahes infot, et mille arvelt ja miks need kulud vähenevad ega selgitatud nende kulude vajalikkust. Selle asemel on viidatud vaid sisseostetud teenustele kui kulukategooriale. Samuti on ettekanne koostatud ajal, mil juba valdav osa kahjust oli tekkinud ega see seega õigustada kostjate tegevust. Ka muud kostjate väited hageja aktsionäride teavitamise kohta jäävad paljasõnaliseks. Kostjate poolt kohtule esitatud hageja endiste juhatuse liikmete kinnitused on koostatud 03.03.
  1. Selle aja seisuga ei olnud V. P. B. ega J. B. S. ühegi hageja juhtorgani liikmeks. Samuti ei olnud need isikud sel päeval hageja aktsionäri esindajaks. Alusetu on kostjate soov tõendada aktsionäride teadmist 2017-
  2. aastal tehtud alusetutest maksetest
  3. aastal läbi viidud õigusliku auditiga. Ainuüksi kostjate väide, et nad on hageja endiseid aktsionäre mingitest kulutustest teavitanud, ei välista nende vastutust AS E.R.S juhtorganite liikmetena.
  4. Kostjate väited maksete tegemisest tulenevalt igapäevasest majandustegevusest on ebaõiged ja asjakohatud, kuna need käsitlevad hageja põhikirja rikkumist, mis pole käesoleva vaidluse ese. Äriühingu aktsionäride vahetus ei oma juhatuse ja äriühingu õigussuhtele mistahes mõju. See, et AS E.R.S ja OÜ RVTest vahel oli alates
  5. aastast koostöö, ei tähenda, et mistahes tehingud nende kahe isiku vahel oleks osaks igapäevasest majandustegevusest. Hageja nõuab vaid ettemaksuarvetega tekitatud kahju hüvitamist. Olukorras, kus kostjad I ja II olid lisaks AS E.R.S juhtorganitesse kuulumisele ka AS E.R.S emaettevõtte juhatuse esimees ja finantsjuht, on arusaamatu kostjate eeldus, justkui pidanuks ülejäänud AS E.R.S juhatus kostjate poolt OÜ-le RVTest tehtud makseid asuma vaidlustama ja nõudma lepingu lõpetamist. Kostjad pole tõendanud, et OÜ RVTest asemel AS EVR Cargo kasutamine oleks muutnud AS E.R.S majandustegevuse võimatuks või isegi ebaefektiivsemaks. Kostjad tuginevad üksnes emotsionaalsetele etteheidetele hageja ja AS EVR Cargo suunal. Hageja ei ole
  6. või
  7. aastal majandusaasta aruande kinnitamisega nõudest loobunud. Hageja ei saanud loobuda nõudest, mida tal isegi ei olnud. Heaks kiidetakse vaid need tehingud, mille tegemine majandusaasta aruandest selgesõnaliselt nähtub. Kostjad ei saa eeldada, et heaks oleks kiidetud tehingud, mille teostamist pole majandusaasta aruandest võimalik järeldada. Kostjad peavad nad esile tooma, millise majandusaasta aruande millisel leheküljel on kajastatud kostjate poolseid rikkumisi. Hageja nõuetest loobumine ei saa tuleneda teost, mida hageja endine nõukogu oli seaduse kohaselt kohustatud tegema.
  8. Majandusvabadust piiravaks kokkuleppeks on lepingu p 13.1, mis olulises osas välistab hageja õiguse kaitsta enda huve enda kohustusi rikkunud juhatuse liikmete vastu. Seetõttu on viidatud regulatsioon vastuolus heade kommetega. Kostjate väitel toob lepingu p 13.1 kaasa nende vastutuse välistamise kostjate tahtliku õigusvastase tegevuse eest. Kuna selle alusel on ennetavalt kokku lepitud, et nõuetest igal juhul kord aastas loobutakse, on lepingu p 13

§ 106lg 2 alusel tühine.

Hageja on mh 03.12.2019 avaldusega mistahes tehingute heaks kiitmise tühistanud, kui selline heakskiit eksisteeris. Hageja majandusaasta aruannete kinnitamise ajal polnud hageja endine nõukogu kostjate rikkumistest teadlik. Nendest asjaoludest sai hageja nõukogu teadlikuks sisejuurdluse läbiviimisel järk-järgult perioodil juuni – detsember 2019. Seega ei olnud teadete esitamise ajaks möödunud tehingu tühistamise kuuekuuline tähtaeg. Hageja on tühistanud väidetavatest nõuetest loobumise tehingud või alternatiivselt tühistas 8

(51)2-20-3645 hageja tehingud eksimuse tõttu. Olukorras, kus kostjad on toime pannud olulisi rikkumisi hageja juhatuse liikmetena ja neid rikkumisi hageja nõukogu ja aktsionäri eest varjanud, ei saa nad tugineda sättele, mille alusel olevat hageja nõukogu (rikkumistest teadmata ja kogemata) kostjate tegevuse heaks kiitnud. Selline järeldus oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
  1. Hageja on põhjaliku sisejuurdluse tulemusel hinnanud enda praeguste ja endiste juhtorganite liikmete tegevust ning sellest tulenevalt kujundanud hagi eseme ning esitanud hagi kostjate vastu. Täielikult asjakohatud on kostjate väited selle kohta, et AS E.R.S emaettevõtte aktsionärid on aprillis 2020 muutunud ja selle tehingu käigus läbiviidud auditite kaudu väidetavalt hagi aluseks olevatest asjaoludest teada saanud. AS E.R.S emaettevõtte aktsionäri juhatuse liikmete väidetav teadmine mingitest minevikus aset leidnud sündmustest ei vabasta kostjaid vastutusest nende sündmuste eest. Kostjad on hageja aktsiate müügiprotsessis teadlikult varjanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja aktsiate müügitehingu raames on tõepoolest läbi viidud hoolsusauditid, kuid nende käigus ei avastatud hagi aluseks olnud asjaolusid. Kuivõrd AS E.R.S emaettevõtte omandamisest huvitatud isikud ei olnud sel hetkel veel AS E.R.S äriga kursis ja neile ka ei avaldatud, et maksed on tehtud ilma teenust vastu saamata (sh tulevast teenust), siis ei avastatud alusetuid makseid hoolsusraportite koostamisel. Kostjad ei avaldanud ka hageja aktsiate müügitehingus, et nad on teinud makseid ettemaksuarvete alusel, mille eest ühtegi teenust ei saadud. AS E.R.S õigust nõuda talle juhatuse poolt tekitatud kahju hüvitamist ei mõjuta see, kuidas on omavahelist vastutust reguleerinud kaks kolmandate isikut omavahelises lepingus. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude, mille ta on omandanud AS-lt E.R.S. Hagejal endal ei ole endiste aktsionäridega aga mistahes õigussuhet. Kostjad soovivad meelevaldselt samastada AS E.R.S, hageja ja Liwathon Terminals Estonia OÜ õigused, kohustused, teadmised ja lepingulised suhted. Sellistel väidetel pole mistahes õiguslikku alust. Hagi menetlemisel ei oma mistahes tähendust see, et kes on hageja aktsionäriks ja milliseid lepinguid on ta mingite kolmandate isikutega sõlminud. Hageja aktsiate müügileping lepiti kokku teatud müügihinnas, võttes arvesse sel hetkel hageja kontol olnud raha. Seda müügihinda ei korrigeerita iga kord, kui hagejale tasutakse mõni arve või hageja realiseerib mõne nõude.
  2. Kostjad ja Advokaadibüroo Laus & Partnerid ei ole suutnud esile tuua, mille eest on vaidlusalune arve esitatud ning tasutud. Advokaadibüroo arvel ega selle lisal pole esile toodud mitte ühtegi hagejale osutatud õigusteenust. Selle asemel on esitatud üldsõnalised kirjeldused nagu „kliendi nõustamine äriõiguse valdkonnas“, „kliendi nõustamine keskkonnaõiguse valdkonnas“, „kliendi nõustamine tööõiguse valdkonnas“, „dokumentatsiooni analüüs“ jne. Ühtegi kuupäeva ega konkreetset tehtud tööd pole esile toodud. Ühtegi loodud dokumenti, analüüsi ega asjakohast e-kirja pole hageja suutnud tuvastada ja selliseid pole hagejale edastanud kostjad ega kõnealune advokaadibüroo. Hageja mistahes alusetu rikastumise nõue aegus 14.08.2017 ja hagejal ei ole Advokaadibüroo Laus & Partnerid vastu ühtegi sundtäidetavat nõuet. Kui kostjad ise väidavad, et nõue on aegunud, ei saa hageja seda ka realiseerida. Seejuures ei olegi kostjate rikkumine mitte vaid alusetu ettemaksu tasumine, vaid ka selle tagasinõudmata jätmine, nähes, et teenust ei osutatud. Kahju hagejale ei tekkinud mitte makse tegemisest, vaid hetkest, mil alusetu rikastumise nõude realiseerimine muutus võimatuks. Kostjad on esile toonud, et Advokaadibüroole Laus & Partnerid tehti makse 13.08.
  3. Seega oli hageja juhatuse liikmetel kuni 14.08.2017 võimalik alusetu rikastumine Advokaadibüroolt Laus & Partnerid tagasi nõuda. Seda ei tehtud, ehkki kogu selle kolme aasta jooksul Advokaadibüroo Laus & Partnerid ühtegi teenust ei osutanud ja ühtegi arvet ettemaksuarve alusel tasutud raha saamiseks ei esitanud. Selle asemel lasid kostjad nõudel aeguda ja tekitasid hagejale seeläbi kahju. 9
(51)2-20-3645 23. Kostjad on tekitanud hagejale kahju seoses alusetult makstud erareisi kuludega. Hageja ei saa tõendada, et kostjal ei ole Belgias olnud mingeid tööasju ajada, kuna tegemist on negatiivse asjaoluga. Seevastu pole vastupidist esile toonud ega tõendanud ka kostjad. Kui ka algselt oli kostja I erareisi kulude hüvitamine eksitus, siis hiljemalt hagi lisades 41-42 esitatud kirjavahetusega on kostjad väidetava eksituse avastanud ning otsustasid sellest hoolimata mitte hüvitada hagejale nimetatud erareisiga seotud kulutusi. Kostja I rikkumist ei muuda olematuks küsimus sellest, kui tihti ta tööalaselt või isiklikul põhjusel reisis ja mis reisibürood ta selleks kasutas. Kostja I tegevus hüvitise maksmisest keeldumisel tõendab, et selline hageja arvelt rikastumine oli tema plaan ja eesmärk. G. T. soovis ennast põhjalikult kurssi viia hageja äriga ja avastas rikkumisi. Nüüd heidavad neid rikkumisi toime pannud endised juhatuse liikmed G. T.ele ette nende rikkumiste avastamist. Selline seisukoht on arusaamatu ja isegi pahatahtlik. Kostjad pole tõendanud, et neil oleks mingi omapoolne nõue (

§ 110lg 1).

Seetõttu on ka see vastuväide alusetu.

  1. Hageja on esitanud kostja I vastu nõude lepingu ülesütlemise järgsete tervisekindlustuse kulude hüvitamiseks. Hageja on tõendanud, et sõlmis kindlustuspoliisi üheks aastaks, kuid selle lõpetamine oli võimalik soodustatud isiku nõusolekul ka varem. Kostja I pole andnud nõusolekut lepingu lõpetamiseks, mistõttu peab ta hüvitama selle maksumusest proportsionaalse osa. Alusetu on kostja I vastuväide, justkui pidanuks hageja rahalise hüvitisnõudega pöörduma kostja I poole juba juunis
  2. Kostja I ei ole vaidlustanud, et hageja pöördus kindlustuslepingu lõpetamiseks kindlustusandja poole, kes pöördus sama palvega kostja I poole. Kostja I selleks nõusolekut ei andnud. Seega teadis ta, et tarbib edasi hageja poolt tasutud teenust. Samuti on selgelt alusetu kostja I väide, justkui oleks hageja tekitanud endale kahju ise sellega, et ütles kostja I juhatuse liikme lepingu üles ja kutsus ta juhatusest tagasi. Äriühingul on õigus igal ajal enda juhatuse liikmed välja vahetada ja tegemist ei ole mistahes juhul äriühingule etteheidetava tegevusega. Kostjad pole tõendanud, et neil oleks mingi omapoolne nõue (

§ 110lg 1).

Seetõttu on ka see vastuväide alusetu.

  1. Täiesti alusetu on kostjate soov ka käesolevas asjas asuda lahendama tsiviilasjas nr 2-1917224 esitatud nõuet. Kostjad heidavad hagejale ette, et hageja on seostanud kostjaid S. B.i osas läbi viidud kriminaalmenetlusega. Samas pole ka kostjad esile toonud, et mis asjaoludel on kostja I tasunud S. B.ile 47 500 eurot selgitusega „palju õnne sünnipäevaks“. Samal perioodil lõpetati kriminaalasi AS E.R.S suhtes, millise kriminaalasja tulemusel mõisteti endine AS E.R.S juhatuse liige S. B. raudteejuhtidele altkäemaksu andmises süüdi. Ka 04.06.2019 ülesütlemisteadetes on kostjatele ette heidetud tehinguid OÜ-ga RVTest ja huvide konflikti reeglite rikkumist. Tervisekindlustuse hüvitise nõue polnud selleks hetkeks veel tekkinud ja alusetu advokaadibürooarvega seonduvat polnud hageja veel tuvastanud, mistõttu neid etteheited 04.06.2019 avalduses ei avastatud. Hageja on enda ülesütlemisavaldusi 03.12.2019 teatega täiendanud. Kostjate väiteid 04.06.2019 nõukogu koosoleku kohta on tõendamata ja nimetatud sündmuseid ei ole toimunud.
  2. Kostjad ei saa enda ebaseaduslikule käitumisele ettemaksete tegemisel tugineda tõendina selle kohta, et kuna maksed tehti, siis järelikult oligi leping sõlmitud. Lepingu olemasolu ei tõenda ka
  3. a kirjavahetus. Kui vastaks tõele väide, et hüvitamiskokkulepe kehtis juba aastaid, oleks see kantud kirjalikesse lepingutesse ja tehtud selle kohta tehtud nõukogu otsuseid. Sellise hüvitamiskokkuleppe kohta tõendite puudumine kinnitab, et sellist kokkulepet ei olnudki. Kui ka varasem kirjalik leping AS E.R.S ja OÜ RVTest vahel mingite tellimuste toimel jätkus, ei reguleerinud see kostjate poolt tasutud ettemakseid ja kostjad ise varasemalt ei ole lepingutesse sellist hüvitamiskohustust lisanud, kuid on seda miskipärast teinud taandkuupäevastatud 2017 ja 2018 lepingute puhul. Täielikult tõendamata on kostjate väited, et 10

(51)2-20-3645 lepingu sellistel tingimustel sõlmimine oleks olnud mõistlik või nõukoguga kooskõlastatud. Kui pooled oleks kokku leppinud „teenustasus“, oleks see ka arvetele kantud. Arvetele kanti aga „ettemaks“. Liiatigi on tehtud ettemaks äriühingu vara (nõue), makstud teenustasu aga kulu. Ka kostjad ise ei väida, et ettemaksuarvete alusel tasutu oleks kohe kuludesse kantud. Seega lepitigi kokku just ettemaksus. Ettemaksu alusel tasutud summasid hoiti varana (nõudena) bilansis arvel. See võimaldas varjata selliste summade tasumist OÜ-le RVTest
  1. a esimesel poolaastal. Kostjad pole selgitanud, et mis arvutuskäigu või loogika alusel on ettemaksud hiljem kuludesse kantud. Ka kostjad ei ole tõendanud, et nad oleks saanud OÜ-lt RVTest ettemaksete vastu muid teenuseid kui väidetav valmisolek teenuse osutamiseks. Seetõttu on asjasse puutumatu kostjate koostatud tabel ettemaksude kuludesse kandmisest.
  2. Kui väidetavalt tekkis veomahtude äralangemise tõttu OÜ RVTest toetamise vajadus
  3. juunis, siis on arusaamatu, et miks teostati ettemakseid väga suures mahus juba
  4. a jaanuarist. Ettemakseid hoiduti pikalt kuludesse kandmast, et näidata AS E.R.S kulusid ja kahjumit madalamana.
  5. a teisel poolaastal oli võimalik ettemaksed kuludesse kanda, kuna nõukogu ja senised aktsionärid tegelesid juba hageja müügiga. Hageja ei ole kunagi vaidlustanud OÜ RVTest poolt tegelikult osutatud teenuseid ega selliste teenuste eest tasutud hinda. Hageja vaidlustab vastusooritust saamata ettemaksuarvete alusel OÜ-le RVTest alusetute maksete tegemist. Kostja I on arved allkirjastanud ja kostja II on arved kinnitanud, samuti ühiselt arutanud tasutavate summade suuruse üle. AS E.R.S ei ostnud
  6. a teises pooles teenust ei OÜ-lt RVTest ega AS-lt EVR Cargo, kuid maksis olematu teenuse eest OÜle RVTest suuri tasusid. Asjasse puutumatu on kostjate arutlus selle üle, kas ja mis tingimustel pidi AS E.R.S tegevus jätkuma. Samuti on asjasse puutumatud ja ka tõendamata kostjate väited läbirääkimiste kohta AS-iga Baltijas Ekspressis. Kui OÜ RVTest jätkamine olnuks nii oluline, kui väidavad kostjad, pidanuks AS E.R.S
  7. a algusest tegevuse lõpetama. Kostjad on aga hoopis tõendanud, et AS E.R.S tegevus jätkus. Ebaõige on ka kostjate väide, justkui oleks hageja soovinud, et AS E.R.S asutaks ise OÜ-ga RVTest samu teenuseid osutava äriühingu. Kostjate väitel soovib hageja ümber hinnata eelmise omaniku langetatud valikuid ja otsuseid. Ühtegi hageja nõukogu ega aktsionäride sellekohast otsust ei ole kostjad aga kohtule esitanud. Hageja sõltumatus tähendab seda, et teenusepakkuja ei ole seotud ühegi kaubaomaniku ega kauplejaga, st ta on neutraalne kõikide oma klientide suhtes.
  8. Arusaamatu on kostjate pikk selgitus piiriteenuse osutamise põhjuste osas. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei tule lahendada küsimus, et kas
  9. aastal oli koostöö OÜ-ga RVTest vajalik. Vaidluse all on vaid 2017-2018 kostjate juhtimisel AS E.R.S poolt OÜ-le RVTest alusetult tasutud 1 865 000 euro suurune ettemaks, mis kostjate seisukohtadest lähtudes tehti OÜ RVTest kui kolmandatele isikutele kuuluva äriühingu pankroti vältimiseks. Selle kohta ühtegi lepingut ega otsust ei olnud, mistõttu koostati lepingud kostjate poolt tagantjärele. Seega ei ole tegu mingi aastatetaguse strateegilise otsusega, vaid kostjate poolt 2017-
  10. a teadvalt tehtud otsusega anda AS E.R.S varad ilma midagi vastu saamata üle OÜ-le RVTest. Kostjad ei küsinud vastu isegi OÜ RVTest osalust ega mistahes muud majanduslikku väärtust. Selle üheks võimalikuks põhjuseks on see, et kostjad kontrollivad või kontrollisid kaudselt OÜ-d RVTest ise. Asjakohatud on ka kostjate väited selle kohta, kas AS E.R.S tegevus on käesolevaks ajaks vähenenud või lõppenud. Samuti on asjakohatud kostjate etteheited hageja juhtorganite liikmete või esindajate teadmistele ja kogemustele.
  11. Käesoleva kohtuvaidluse esemeks ei ole tuvastada, et mida kostja I tegi enda erinevatel käikudel Belgias. Seejuures ei ole hageja ka kostja I teiste Belgia reisidega etteheiteid esitanud. Olukorras, kus kostja I ise möönab, et tal ei ole tõendeid, et see reis oli tööreis ja tegemist võis olla ekslikult hüvitatud erareisiga, jääb selgusetuks, miks kostja I võlgnevust hagejale ei tasu. 11
(51)2-20-3645
  1. Advokaadibüroo Laus & Partnerid ettemaks kanti kostjate poolt 01.12.2018 tervikuna ja ühe kandega kuludesse. Kui Advokaadibüroo Laus & Partnerid oleks tegelikult selle makse eest õigusteenust osutanud, oleks ettemaks kuludesse kantud järk-järgult mitme aasta kestel. Seda ei tehtud, kuna mistahes teenust tegelikult ei osutatud. Kostjad ei ole sisustanud, et mis teenuseid siis arve tasumise vastu hagejale osutati. Advokaadibüroo Laus & Partnerid väitis, et on kliendimaterjalid
  2. aastal kliendile tagastanud, kuid hageja dokumendiregistris selliseid dokumente ei ole. Mistahes väidetavad tõendid teenuse osutamise kohta peaksid seega olema kostjate valduses. Isegi kui vastaks tõele Advokaadibüroo Laus & Partnerid serveri kahjustumine, ei mõjutaks see e-kirjade säilimist. Outlooki e-kirjad on salvestatud teenuseosutaja Microsoft serverisse ja neid ei mõjuta ühegi lokaalse serveri kahjustumine. Ka seetõttu ei ole usutav, et ühtegi tõendit teenuse osutamisest ei ole säilinud. Kuivõrd kahju tekkimisest ei ole viit aastat möödunud, ei ole hageja nõue kostjate vastu ka aegunud. Kui kostjad soovivad, on hageja siiski valmis selle aegunud nõude kahjuhüvitise tasumise vastu kostjatele loovutama.
  3. Hageja on nõudnud kostjalt I ka alusetu rikastumise hüvitamist tervisekindlustuse eest, millise teenuse saamise õigus lõppes koos kostja I juhatuse liikme lepingu lõppemisega. Kui kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi jooksul ülesütlemisega, taganemisega või muul põhjusel ennetähtaegselt, on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele üksnes kuni lepingu lõppemiseni kulgenud aja eest (

§ 459). Samas ei mõjuta ülaltoodu otseselt kostja I hüvitamiskohustust.

Kostja I on alusetult rikastunud sõltumata kindlustusandja hüvitamiskohustusest ja hagejal on õigus nõuda rikastumise välja andmist.

  1. Alusetu on kostjate väide, justkui oleks neid vastutusest vabastatud seeläbi, et mingi kolmanda äriühingu aktsionärid on kinnitanud selle äriühingu majandusaasta aruande. Kostjate juhatuse liikme lepingu p 9.1 reguleeris üksnes „äriühingu“ nõudeid ja neist vabastamist. „Äriühing“ oli defineeritud kui AS Vopak E.O.S. (hageja endine ärinimi). Arusaamatuks jääb kostjate väide, justkui oleks ainuaktsionär kui AS E.R.S kõrgeim organ otsustanud kostjad vastutusest vabastada. AS E.R.S ainuaktsionär on hageja. Kostjad ei ole esitanud hageja sellekohast otsust. Selleks ei saa olla hageja aktsionäride otsus, kuivõrd hageja aktsionärid ei saa käsutada AS E.R.S nõudeid selle juhtorganite liikmete vastu. Pooled ei ole vastutusest vabastamises kokku leppinud. Asjakohatud on kostjate väited selle kohta, mida analüüsis Liwathon Terminals Estonia OÜ hageja aktsiaid ostes, sest käesolevas asjas on hagejaks AS Liwathon. Kui kostja oleks hageja nõukogu teavitanud, et on alusetute ettemaksuarvete alusel tasunud kolmandale isikule ligi kaks miljonit eurot, tasunud isiklikke reisikulusid ja võltsinud lepinguid, oleks selle kohta kohtule esitatud dokumente. Seega on tõendamata kostjate alusetu väide, et hageja nõukogu oleks majandusaasta aruandeid kinnitades olnud nendest asjaoludest teadlik.
  2. Ebaõige on kostjate väide, justkui pidanuks hageja või tema ainuaktsionär järeldama pelgalt OÜ-le RVTest raha maksmise faktist, et seda on tehtud alusetute ettemaksuarvete ja tagantjärele võltsitud lepingute alusel ilma mistahes tegeliku tasumise kohustuseta. Tõendamata ja ebaõiged on kostjate väited, justkui oleks tehingud OÜ-ga RVTest olnud osa AS E.R.S igapäevasest majandustegevusest. Eristada tuleb OÜ RVTest poolt reaalselt osutatavaid teenuseid ja tema poolt ilma teenuseta esitatud ettemaksuarveid. Neist viimased ei olnud ilma kahtluseta AS E.R.S igapäevase majandustegevuse osa, kusjuures ka kostjad ei ole esile toonud, et selliseid tehinguid oleks varasemalt sagedasti tehtud. Ehkki OÜ RVTest oli kostjatega seotud äriühing, ei toimunud AS E.R.S ja OÜ RVTest vahelised tehingud tavapärastel turutingimustel. Kostjad ei ole tõendanud nõukogu teavitamist, et tasu maksti olematute teenuste eest ettemaksuarvete alusel. Samuti ei ole nõukogu teavitatud, et sellistel 12

(51)2-20-3645 ülekannetel puudus mistahes lepinguline alus, ning et seda alust on kostjad üritanud tagantjärele luua lepinguid taandkuupäevastades. Kostjate vastuse lisa 12 aktsionäridele edastamise osas on kostjad esitanud e-kirja, millega on saadetud 08.10.2018 ettekanne. Kostjate vastuse lisa 12 on aga 10.09.2018 ettekanne. Seetõttu ei ole kostjad endiselt tõendanud kostjate vastuse lisa 12 kellelegi edastamist. Kostjaid ei vabasta vastutusest see, et toimusid igakuised kõned või anti infot muudes küsimustes (nt kuuaruannete vormis).
  1. Arvestades kui palju suhtlust oli kostjate ja hageja nõukogu vahel, kinnitab tõendi puudumine nendest asjaoludest teavitamise kohta, et kostjad on üritanud neid küsimusi nõukogu eest varjata. Info aasta kogukulude kohta kulu liigi kaupa ei anna infot iga konkreetse tehingu ja makse kohta. Kostja I enda e-kirjast nähtuvalt ei olnud hageja endised aktsionärid OÜ-ga RVTest tehtud tehingutest teadlikud. Nii on kostja I sõnaselgelt kirjutanud, et GPI (Delo group) isegi ei tea OÜ RVTest olemasolust ja funktsioonist. Nõukogu pole ka otsustanud selliseid tehinguid tagantjärele heaks kiita. Hageja ega tema aktsionär ei ole rikkunud hea usu põhimõtet. Kui Liwathon Terminals Estonia OÜ oleks teadnud, mil moel kostjad hageja tegevusi läbi viivad, oleks kogu tehing kahtluse alla sattunud või tehtud teistel tingimustel. Kostjate poolseid lepingute taandkuupäevastamisi, erareise ja teenust saamata arvete tasumist ei saanudki aga avastada muud moodi, kui hilisema põhjaliku sisejuurdluse tulemusel. Hagejal ei ole sellist infot, mis tõendaks esitatud ja tasutud ettemaksuarvete põhjendatust. Kui kohus siiski peab kostjate väidet valmisoleku soetamisest teenuse osutamiseks põhjendatuks, jääb hageja seni esitatud seisukoha juurde, et seda peavad tõendama kostjad ise. Hagejal ei ole võimalik esitada rohkem tõendeid teenuse osutamise puudumise kohta.
  2. Seoses kriminaalasjas nr 19230101369 läbiviidava menetlusega on hageja tõendanud, et seda menetletakse vastavalt kuriteokaebusele kostjate tegevuste suhtes KarS § 201 lg 2 p 2 alusel. Kuriteokaebuse teksti ei saa hageja ilma prokuratuuri loata avaldada. Asjakohatud on ka kostjate etteheited B. A. seletuskirja usaldusväärsuse osas. See, kas isikul on jurist aidanud tema palvel seletuskirja vormistada, ei mõjuta selle sisu usaldusväärsust, kuna seletuskirja sisu on koostanud B. A. ise. B. A. on kinnitanud seletuskirja teksti ka enda allkirjaga. Hageja tegevus ei ole pahatahtlik ja menetlusõigusi kuritarvitav ainuüksi seetõttu, et ta kostjatega ei nõustu. KOSTJATE VASTUVÄITED
  3. Kostjad taotlevad jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. AS E.R.S. ostis OÜ RVTest käest juba alates aastast 2011 rongikoosseisude (vagunite) kontrollteenust, mis oli AS-i E.R.S. veoprotsessi lahutamatu osa, ilma milleta ei oleks veoteenust enda ja hageja klientidele olnud võimalik osutada. Enne OÜ RVTest poolse teenuse tekkimist oli AS E.R.S. olnud sunnitud seda teenust ostma oma otsese konkurendi riikliku monopoli AS EVR Cargo käest. See ei olnud kooskõlas AS-i E.R.S. tegevuse ideoloogiaga, mis seisnes maksimaalse sõltumatuse ja iseseisvuse saavutamises veotegevuse korraldamises ehk eesmärgiks oli mitte sõltuda enda tegevuses oma otsesest konkurendist. Vastav majanduslik otsus sõltumatuse vajalikkuse osas langetati juba aastatel 2010-
  4. Konkurendist sõltumatu teenuse kättesaadavus pidi seejuures olema tagatud ka perioodidel, kui veomahud olid hetkel ebapiisavad või puudusid. Vastasel korral ei oleks AS E.R.S. mahtude taastumisel, uute klientide/projektide tekkimisel olnud võimeline edasi tegutsema täisväärtusliku iseseisva vedajana. Kõik hageja poolt täna etteheidetavad väljamaksed olid vajalikud, põhjendatud ja tasutud OÜ-lt RVTest saadud teenuse eest. 13
(51)2-20-3645
  1. OÜ RVTest koostööleping lõpetati 31.12.2018 seoses AS-i E.R.S. veotegevuse seiskumisega ja uute projektide saamise tõenäosuse vähenemisega ning samuti seoses
  2. aastal AS-ga Eesti Raudtee riigihanke võitmise tulemusel viieks aastaks sõlmitud kolmepoolse Piiriteenuse osutamise lepingu kehtivuse lõppemisega detsembris 2018, millises lepingus olid OÜ RVTest ja AS E.R.S. koos täitjateks. Hageja uus aktsionär Liwathon Terminals Estonia OÜ omandas hageja 100% aktsiad 03.04.2019, olles eelnevalt läbi viinud teda rahuldava hoolsusauditi ning täies teadmises OÜ RVTest ja hageja tütarühingu AS-i E.R.S. vahelisest koostööst ning OÜ RVTest teenustega seotud kuludest. Seega omandati aktsiad selliste omadustega, et vastavat raha (vara, mille väljamaksmist hageja täna ette heidab) äriühingus ei olnud. Kui oleks olnud, tulnuks aktsiate eest maksta vastava täna etteheidetava summa võrra rohkem. OÜ RVTest ja AS-i E.R.S. vaheline koostööleping ja väljamaksed olid seejuures lõppenud 31.12.2018 ehk juba enne, kui uus aktsionär hageja aktsiad üldse omandas. Hagiavalduse eesmärgiks on tekitada kostjatele kahju seoses tsiviilasjas nr 2-19-17224 esitatud juhatuse liikme lahkumishüvitiste nõude esitamisega. Kui hageja kahjunõue oleks siiras ja tegelik, oleks hagi esitatud varem ning samuti kõigi hageja ja tütarühingu AS-i E.R.S. juhtorganite liikmete vastu solidaarselt, mitte valikuliselt üksnes kostja I kui ühe AS-i E.R.S. juhatuse liikme ja kostja II kui ühe AS-i E.R.S. nõukogu liikme vastu, kes ei soostunud oma nõuetest hageja vastu loobuma.
  3. OÜ RVTest tehingud ja tema teenustega seotud kulud olid osaks AS-i E.R.S. igapäevasest majandustegevusest juba aastast 2011 ning hageja eelmised aktsionärid ja nõukogu olid informeeritud ega omanud mistahes pretensioone kostjate tegevusele ega vastavale majandustegevusele. Hageja eelmine nõukogu on seejuures vabastanud kostjad kogu vastutusest seoses kuni 31.12.2018 toimunud majandustegevusega. Seega kõik hüpoteetilisedki nõuded või pretensioonid tulenevalt majandustegevusest või tehingutest, mis toimusid enne 31.12.
  4. Juhul kui selliseid nõudeid kostjate vastu ka oleks olnud, on igal juhul lõppenud. Eelmised aktsionärid ja nõukogu liikmed on kinnitanud, et nii hageja nõukogu kui aktsionäre informeeriti regulaarselt hageja majandustegevusest ja finantsidest igakuiste raportite, konverentskõnede ja kohtumiste kaudu, et kõiki hageja majandusaasta aruandeid analüüsiti põhjalikult ja kiideti need heaks ning aktsionäridel ega nõukogul ei olnud kostjate kui juhatuse liikmete tegevusele mistahes etteheiteid. Hageja soovib käesoleva hagiga tagantjärele aastal 2020 ümber hinnata sisuliselt kogu AS-i E.R.S. majandustegevust alates aastast 2011, seades kahtluse alla OÜ RVTest olemasolu ja tegutsemise majandusliku põhjendatuse. Nimetatu ei ole võimalik. Tegemist oli eelmiste aktsionäride ja nõukogu ajal tehtud põhimõttelise majandusliku otsusega, et riiklikest monopolidest AS-st Eesti Raudteest ja AS-st EVR Cargo sõltumatu transporditeenuse osutamine on AS-i E.R.S ja hageja jaoks oluline ning selle sõltumatuse tagas AS-le E.R.S. koostöö OÜ-ga RVTest, kus viimane osutas AS-le E.R.S. transporditegevuse läbiviimiseks vajalikke lisateenuseid.
  5. Hagejale ei ole mingit kahju tekkinud ja samuti ei ole kostjad kahju tekitanud. Hageja ei ole esile toonud kostjate poolset kohustuste rikkumist. AS-i E.R.S. ja OÜ RVTest vahelise koostöö oluliseks ja lahutamatuks osaks oli, et OÜ RVTest tegutseb põhimõttel, et ta olulist kasumimarginaali ei teeni, kuid perioodidel, kui raudteetransporditeenuse maht oli madalam, oli oluline tagada OÜ RVTest jätkusuutlikkus, et viimane oleks jätkuvalt teenuse osutamise valmiduses. Vastavatest põhimõtetest lähtuvalt lepitigi igaks uueks aastaks kokku ka OÜ RVTest poolt osutatava teenuse maksumuses, arvestades oodatud transpordimahte (ja neist tulenevalt vagunite arvu). Transpordimahte oli aga tihti keeruline või lausa võimatu ette prognoosida. Seetõttu oli keeruline ette kokku leppida ka sellist õiget ja õiglast vagunipõhist teenustasu, mis oleks taganud OÜ RVTest jätkusuutlikkuse, sest tariifi piisavus sõltus sellest, milline transpordimaht tuli. Alguses lepiti kokku vagunipõhistes tasudes, kuid 14
(51)2-20-3645 transpordimahtude vähenedes lepiti kokku, et madalate transpordimahtude perioodidel maksab AS E.R.S. OÜ-le RVTest lisatasu, mis ei ole vagunite arvuga seotud. Selle kokkuleppe põhjused olid: (
  1. i)OÜ RVTest teenused olid AS-i E.R.S. jaoks eluliselt tähtsad veoteenuse osutamiseks (ja selle võime säilitamiseks) klientidele ja (
  2. ii)OÜ RVTest ja AS E.R.S. olid koos täitjateks AS-ga Eesti Raudtee sõlmitud piiriteenuste lepingus, milline leping nõudis töötajate ööpäevaringset kohalolu piirijaamades, sõltumata veo intensiivsusest. 40. OÜ-l RVTest kaasnevad oma teenuse osutamisega arvestatavad püsikulud sõltumata sellest, kas ja kui palju vaguneid teenindatakse, ning need kulud tuleb OÜ-l RVTest katta, et ta teenust üldse saaks osutada ja kasutada. Tegemist on logistika valdkonnas täiesti tavapärase teenuse osutamise ja tasumise praktikaga. Teenust ei osutata, vaid vastupidiselt seda, et tasu teenuse osutamise eest lepitakse kokku vastavaid põhimõtteid arvestades ja valmisolek on samuti teenus, mille eest tasutakse. Kuivõrd aastal 2016 olid AS-i E.R.S. transpordimahud olnud väga kõikuvad ja sellistes tingimustes oli keeruline ette prognoosida ka sellist õiget vagunipõhist teenustasu, mis oleks olnud OÜ RVTest jaoks piisav, lähtuti 2017. aastaks kokkuleppe sõlmimisel juba sellest, et lihtsam ja praktilisem viis oli määratleda OÜ RVTest teenuse ja selle kättesaadavuse eest mingi piirsumma aastaks, millest lähtuda. Miinimumvagunite arv ei oleks antud juhul olnud praktilisem ega lihtsam viis vagunite arvu suure kõikumise tõttu ega andnuks paremat tulemust. Oluline oli OÜ RVTest jätkusuutlikkus, kuivõrd OÜ RVTest majandusliku toimimisega oli seotud AS-i E.R.S. võime jätkata majandustegevust iseseisva ja riiklikust raudteevedajast sõltumatu vedajana. Osad OÜ RVTest kulud said kaetud teatud veomahu (ehk vagunite arvu) juures läbi vagunipõhise tasu saamise. Kuna OÜ RVTest kulud on loomult püsikulud, siis ebapiisavate ja kõikuvate kaubavoogude puhul ei olnud vagunipõhiste arvetega tehtud maksed OÜ RVTest jaoks piisavad. Selleks lepitigi kokku, et vajadusel jooksvalt tehakse seda täiendavate arvete (mille peal oli kirjas „ettemaks“) kaudu. Jooksvalt jälgiti, et makstud arvete (nii vagunipõhise tariifiga kui ka täiendavate arvete) summa ei ületaks oluliselt kokkulepitud summat. 41. Arvete ettemaksuks nimetamine ei tähenda, et teenuseid ei saadud. AS E.R.S. ja OÜ RVTest ise ei omistanud arvetel märgitud kirjeldusele „ettemaks“ erilist tähendust, kuna mõistsid arvetega makstud tasu ühtemoodi, mida kinnitab ka poolte vahel tehtud arvelduste kontroll seisuga 31.12.2018. Kui ettemaksuarvetena esitatud arvetel olnuks kajastatud muu tekst, ei oleks see muutnud tehingute sisu ega poolte arusaama nendest tehingutest. Ettemaksud olid juba kantud kuludena, st tegemist oli kokkulepitud tasuga juba saadud teenuse eest. Seda, et see koostöö aastaid täpselt nii just toimis ja poolte kokkulepe just selline oligi, tõendab poolte faktiline käitumine aastate jooksul kui 2014. ja 2015. a lõpul OÜ RVTest tehtud kreeditarved, ettemaksuarvetel endal olevad selgitused “ettemaks teenuste eest vastavalt kokkuleppele", hageja ja tütarühingu juhtorganite omavaheline kommunikatsioon, suhtlus OÜ-ga RVTest kui ka vaidlusaluste 2017. a ja 2018. a pikendamise kokkulepete enda sõnastus ning 31.12.2018 sõlmitud lõplik kokkulepe, samuti arvukad muud tõendid. Teenuse lõpetamine OÜ-ga RVTest oleks hageja jaoks tähendanud tagasiminekut aastasse 2011. Samuti oli suur kaalutlus AS-i E.R.S. veolitsentsi säilitamine, mille kaotuse AS-ga Eesti Raudtee sõlmitud piiriteenuse lepingu rikkumine oleks võinud kaasa tuua. See oleks tähendanud AS-i E.R.S. jaoks transporditegevuse lõppu. Veoteenuse osutamiseks AS-i E.R.S. poolt olid OÜ-lt RVTest ostetavad lisateenused hädavajalikud, st ilma nende teenusteta ei oleks AS-il E.R.S. olnud võimalik oma veoteenust enda ja hageja klientidele osutada. 42. Kostjad ei ole kunagi olnud OÜ RVTest osanikud ega kasusaajad, samuti ei ole kostjad isiklikult OÜ-st RVTest kunagi ka faktiliselt mingit kasu saanud. Kostjatele teadaolevalt ei ole mingit kasu saanud ka OÜ RVTest osanik(ud). OÜ RVTest ei ole kogu oma eksistentsi jooksul 15
(51)2-20-3645 alates asutamisest 2010 kuni 2018 lõpuni mitte kunagi kasumit jaotanud. Hageja uus aktsionär ei saa tagantjärgi kahtluse alla seada majandustehinguid, nende sisu ning otstarbekust perioodi osas, mil otsustusõigus selle majandustegevuse üle ei kuulunud veel talle. Kostjad on tõendanud, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et mingi kahju on tekkinud ja kostjad vastutavad selle eest, siis paluvad kostjad

§ 140

lg 1 alusel vähendada kahjuhüvitist nullini, kuivõrd hageja eelmine aktsionär ja nõukogu olid toimunud majandustegevusest informeeritud ja selle heaks kiitnud, samuti vabastanud kostjad vastavas osas mistahes vastutusest, ning hageja uus aktsionär omandas hageja aktsiad samuti täielikus teadmises etteheidetavatest tehingutest ja väljamakstud summadest ning soovib haginõude näol kostjate arvelt alusetult rikastuda. Seega oleks kostjatelt kahjuhüvitise väljamõistmine nende suhtes lisaks muule ka äärmiselt ebaõiglane.

  1. Hageja kahjunõue on tõendamata ja põhistamata, seda nii väidetavalt tekkinud kahju kui juhatuse liikmete kohustuste väidetava rikkumise osas. Hageja tõendamiskoormiseks on näidata, et tehingud olid kahjulikud, mitte ei pea kostjad tõendama kahju puudumist. Hageja ei ole antud juhul ära näidanud ega tõendanud ei kostjate konkreetset tegevust etteheidetavates tehingutes, kostjate mistahes kohustuste rikkumist, samuti seda, et tekkinud oleks üldse kahju ega ka põhjuslikku seost kostjate väidetavalt rikkuva tegevuse ja väidetava kahju vahel. Hageja ei ole esitanud mistahes asjaolusid, mis viitaks sellele, et OÜ RVTest tehingud olid majanduslikult ebaotstarbekad ja hagejale kahjulikud või et mitte mingit teenust OÜ RVTest poolt ei osutatud. Praegusel juhul ei esine mistahes erandlikku asjaolu, mis tingiks tõendamiskoormise ümberpööramist, kuna hagejal endal on juurdepääs tõendusmaterjalidele. Kostjad ei ole alates 04.06.2019 enam hageja juhatuse liikmed. Hagejal endal on täielik ligipääs hageja ja tema tütarühingu dokumentatsioonile, sh isegi kostjate e-postkastidele jne. Vastupidiselt hageja väitele ei ole kostjad ise mitte kunagi kellelegi väitnud, et arvete summas 1 865 000 eurot eest mingeid teenuseid kunagi ei saadud. Samal ajal hageja ei vaidlusta aastatel 2011 kuni 2016 toimunud OÜ RVTest ja AS-i E.R.S. vahelist koostööd ning vastavat majandustegevust ega tehinguid, samuti samal vaidlusalusel perioodil ehk aastatel 2017-2018 OÜ-le RVTest tehtud ülekandeid summas 946 298,59 eurot.
  2. Pärast AS Eesti Raudtee jagunemist AS-ks EVR Infra (infrastruktuuri-ettevõte) ja AS-ks EVR Cargo (veoettevõte)
  3. aastal, jäid AS-le EVR Cargo mitmed abiteenused, mida AS E.R.S. oma veoprotsessi teostamisel vajas. Seega sõltus AS E.R.S. oma majandus- ja äritegevuses oma otsesest konkurendist, kuna pidi temalt ostma enda veoteenuse osutamiseks vajalikke olulisi lisateenuseid. Nii pidi AS E.R.S. oma veoteenuse AS-st EVR Cargo sõltumatuks muutmiseks leidma võimaluse nende vajalike abiteenuste ostmiseks väljaspool AS EVR Cargo kontrolli. Kuna kõiki neid teenuseid saab osutada ainult AS Eesti Raudtee (kui raudteetaristu omaniku ja haldaja) poolt heakskiidetud ettevõte, olid protsessid, millega kehtestati AS-le E.R.S. volitusi ise abiteenusteks vajalike toimingute teostamiseks, äärmiselt tülikad ja aeglased. Sageli olid ka need protsessid raskendatud AS EVR Cargo mõjul, kellel oli nende abiteenuste/toimingute ulatuses monopoolne seisund ja vastavalt kontroll ning see mõjutas AS EVR Cargo tulusid. Teatud abitoimingud vajasid isegi konkreetsete litsentside või sertifikaatide (väljastatavad AS Eesti Raudtee poolt) ja/või sertifitseeritud rajatiste olemasolu.
  4. Kuna turul ei olnud ühtegi alternatiivset teenusepakkujat, otsustasid AS Vopak E.O.S. ja AS E.R.S. juhtkond leida AS-i E.R.S. jaoks lahenduse, et osta vastavaid teenuseid kelleltki teiselt peale AS-i EVR Cargo. Otsene konkurent AS EVR Cargo võis vastavaid teenuseid osutada viitega vms, et seeläbi kahjustada AS-i E.R.S. positsiooni oma klientide ees ja niimoodi AS E.R.S. kliente lõpuks endale võita. Kaubaveoteenust ei olnud AS-l E.R.S. võimalik osutada ilma, et selle raames oleks osutatud ka rongide tehnilist ja kommertsülevaatust, sh nn 16

(51)2-20-3645 piiriteenust, mis omakorda eeldas vajalike lubade ja litsentside jms olemasolu. Selleks, et hoida kulud kontrolli all ning mitte sõltuda raudteeveo teenuse osutamisel oma otsesest konkurendist AS-st EVR Cargo ja sellega kaasnevatest äririskidest, oli oluline osta lisateenuseid sõltumatult äriühingult, kelleks sai OÜ RVTest, kes hankis vastava tegevuse osutamiseks vajalikud load ja litsentsid ning kellega AS E.R.S. sõlmis aastal 2011 koostöölepingu lisateenuste osutamiseks.
  1. a osalesid ja võitsid AS E.R.S. ning OÜ RVTest ühiselt riigihanke ja sõlmisid selle tulemusena AS-ga Eesti Raudtee
  2. a detsembris viieks aastaks piiriteenuse osutamise lepingu, milles OÜ RVTest ja AS E.R.S. olid ühiselt täitjateks ning milline leping lõppes alles
  3. a detsembris. OÜ-ga RVTest koostöös sõlmitud piiriteenuse osutamise leping ja samal ajal OÜ-lt RVTest koostöölepingu raames lisateenuste ostmine võimaldas AS-l E.R.S. tegutseda sõltumatult riikliku monopoli AS-i EVR Cargo teenustest ning võimaldas neile raudteeveoturul konkurentsi osutada. OÜ RVTest osutas AS-le E.R.S. teenuseid, et viimasel oleks võimalik oma raudteetransporditegevust viia läbi AS-st EVR Cargo võimalikult sõltumatult. Asjaolu, et kostja I oli lühikest aega perioodil 27.04.2011 kuni 25.01.2012 üheks kahest OÜ RVTest juhatuse liikmetest, ei tee kostjast OÜ RVTest osanikku. Hageja oletus, justkui OÜ-le RVTest makstud summad oleksid jõudnud kostjateni, on pahatahtlik.
  4. AS-l E.R.S. ei olnud sisuliselt võimalik ilma OÜ-ta RVTest oma kaubaveoteenust klientidele (sh hageja klientidele) osutada, kuna kaubaveoteenuse osutamine eeldas muuhulgas rongide tehnilise ja kommertsülevaatuse teenuse osutamist, mida peale AS EVR Cargo osutas ainult OÜ RVTest. Sisuliselt oli AS E.R.S. ainsaks OÜ RVTest kliendiks. Seega sõltus AS E.R.S. otseselt OÜ RVTest võimest pakkuda omapoolset teenust ning teisalt sõltus OÜ RVTest AS-st E.R.S. ja tema poolt tasutavatest tasudest, kuna vastasel juhul ei oleks OÜ-l RVTest olnud rahalisi vahendeid, et oma äritegevust elus hoida, sh maksta töötajatele ja teistele teenusepakkujatele tasusid jms. Ettemaksuks nimetatud arvetega tagati OÜ RVTest jätkusuutlikkust ja teenuse osutamise valmidust ning see oli osaks teenuse osutamise tasu kokkuleppest. Ettemaksuks nimetati neid arveid muuhulgas seetõttu, et alati oli lootus, et tulevad suuremad transpordimahud. Piiriteenuse lepingu täitmise võimalikkus ja selle mitte rikkumine sõltus üheselt ja otseselt OÜ RVTest olemasolust ja OÜ RVTest omapoolse teenuse pakkumise suutlikkusest, sh see eeldas, et OÜ-l RVTest oleks olemas vastavad töötajad ja võimalused oma teenuse osutamiseks. Lepingu rikkumisega seonduvate kahjude jms eest vastutas ka AS E.R.S. Seega oli ka piiriteenuse lepingu täitmiseks hädavajalik, et OÜ RVTest suudaks tasuda oma töötajatele ja muude kulude ning teenuste eest ja hoida oma tegevust käigus ja täita oma lepingulisi kohustusi. Olukorras, kus mõni ettevõtja oleks soovinud tellida piiriteenuse lepingu alusel vastavat teenust ja OÜ RVTest ei oleks suutnud seda teha, siis oleks AS E.R.S. vastutanud lepingu rikkumise eest ja kohustatud hüvitama kõik kahjud. Kui OÜ RVTest ja AS E.R.S. oleks piiriteenuse lepingut rikkunud, siis oleks see toonud kaasa rahvusahelise raudteeveo katkemise. Lepingu rikkumise tagajärjeks võinuks olla AS-i E.R.S. jaoks lisaks leppetrahvile ka kahju hüvitamise kohustus, tegevusloa äravõtmine (RdtS § 17 lg 1 p 6, RHS § 95 lg 4 p 8) ja edasistelt riigihangetelt kõrvaldamine. Viimane oleks toonud kaasa AS-i E.R.S. kõrvalejäämise mistahes riigihangete raames teenuste edasiselt osutamiselt.
  5. OÜ RVTest pankrotistumisega kadunuks AS-i E.R.S. jaoks võimalus osutada riiklikust raudteevedajast sõltumatut veoteenust ning samuti mistahes võimalus AS-i E.R.S. kui täisväärtusliku raudteevedaja osaluse võõrandamiseks.
  6. a rõhutas AS E.R.S. tegevjuht A. H., et OÜ RVTest olemasolu on AS-i E.R.S. poolse veoteenuse osutamiseks ehk AS-i E.R.S. tegevuseks hädavajalik. Pidevalt käis ka võimaluste otsimine ja suhtlus OÜ-ga RVTest, kas ja kuidas saaks OÜ RVTest kulusid vähendada ning optimeerida.
  7. a teisel poolaastal otsiti aktiivselt uusi transpordiprojekte, samuti oli kaalumisel AS-i E.R.S. osaluse müük. Seega seda, justkui koostöö OÜ-ga RVTest oleks saanud lõppeda kuidagi varasemalt kui
  8. a algus, ei 17
(51)2-20-3645 kaalutud, sh ka mitte nõukogu poolt. 2018. a lõpust OÜ-ga RVTest koostöö lõpetati. OÜ RVTest tasus ettemakseteks nimetatud lisaarvetega saadud vahenditega enda kulusid, millest suurima osa moodustasid tööjõukulud. Ilma hageja poolt etteheidetavate maksete tegemiseta ei olnud võimalik AS-le E.R.S. kokkulepitud teenust osutada. AS-i E.R.S. ja OÜ RVTest vahelised tehingud jäid täielikult AS-i E.R.S. igapäevase majandustegevuse raamesse. AS-l E.R.S. ei oleks olnud võimalik oma igapäevast majandustegevust läbi viia, ilma et keegi oleks osutanud talle selleks vajalikke rongide tehnilise ja kommertsülevaatuse teenuseid, mida nõutakse iga Eesti piiri ületava rongi puhul kui ka sihtjaamades. Tegemist oli seega rutiinsete tehingutega ning AS-i E.R.S. igapäevase majandustegevuse lahutamatu osaga. 48. Eelmiste aktsionäride ajal toimus aktsionäride (ja ka nende esindajatest nõukogu liikmete) informeerimine eelkõige finantsaruannete, esitluste esitamise ja kohtumiste kaudu. Aktsionärid ja nende esindajad nõukogus soovisid saada finantsaruandeid, ülevaateid ja kuulda kommentaare ning selgitusi ehk näha majandustegevuse tulemit ja selle dünaamikat. OÜ RVTest teenustega seotud kulud sisaldusid neis aruannetes alati, samuti nende dünaamika. Juhatus andis regulaarseid ülevaateid ka äritegevusest, eesmärkide saavutamise strateegiast ja võimalikest olulistest probleemidest. Just finantsaruannete ja esitlusega tutvumise ja nendes sisalduvate numbrite juhtkonnaga regulaarse arutelu kaudu kontrollisid ja valitsesid eelmised aktsionärid hageja majandustegevust. Kostjad ei ole rikkunud ka ei hageja ega AS-i E.R.S. põhikirja. OÜ RVTest tehinguid ei teinud mitte hageja, vaid AS E.R.S. Ainuüksi juba seetõttu ei ole hageja põhikirja säte 4.2.4.(
  1. u)kohaldatav. Põhikirja punkt 4.2.4. (
  2. u)sätestas selge olulisuse piirmäära 10 miljonit USA dollarit ning vaidlusteta OÜ RVTest tehingud seda piirmäära ei ületanud. Seejuures tuleb silmas pidada, et OÜ RVTest oli kaasatud AS-i E.R.S. igapäevase majandustegevuse läbiviimisse juba alates 2011. Hageja on viidanud ka enda põhikirja punktile 4.3.2(d), kuid OÜ RVTest tehingute tegemise näol ei olnud tegemist ei garantii ega käenduse andmise ega kohustuse võtmisega hüvitada kahju kellegi kohustuse tagamiseks. Hageja on väitnud ka AS-i E.R.S. põhikirja punktide 9.4.5 ja 9.4.6 rikkumist, kuid OÜ RVTest tehingute tegemise näol ei olnud tegemist ei laenude ega võlakohustuste võtmise, andmise ega tagamisega. 49. Kõik hageja konsolideeritud ehk ka tütarühingute finantstulemusi hõlmavad majandusaasta aruanded alates 2011. a kuni 2018. a on nõukogu poolt heaks kiidetud. Seega on heaks kiidetud vastavalt ka juhatuse tegevus ja nõukogu poolt sellega kinnitatud, et hagejal puuduvad juhatuse liikmete suhtes mistahes nõuded seoses tehingute ning toimingutega, mis on kajastatud vastavas nõukogu poolt heakskiidetud majandusaasta aruandes. Lisaks on kõik majandusaasta aruanded ka aktsionäride poolt kinnitatud. Sellest tulenevalt ei saa hagejal olla kostjate suhtes nõudeid ega pretensioone. Kostjate teenistuslepingute punkt 13.1 ei eeldanud, et aruannetes pidanuks sisalduma etteheited või „rikkumised“ selleks, et punktis 13.1 kokku lepitud tagajärjed saabuksid. Aruanded koosnevadki peaasjalikult numbritest. Oleks absurdne, kui aruandega kiidetaks nõukogu poolt heaks numbreid, aga nende sisuks olevaid tehinguid jms ei kiidetaks heaks, arvestades, et antud juhul oli vastavasisuline selge kokkulepe selleks nõukogu poolt juhatusega sõlmitud. 50. Hageja ei ole näidanud ühtegi asjaolu, millele tuginevalt ta väidab vastuolu heade kommetega. OÜ RVTest tehingut ei ole võimalik taoliselt asjatundmatult jagada osadeks, nagu üritab hageja teha, väites, justkui osad maksed OÜ-le RVTest olid alusega ja põhjendatud, aga teised täpselt samal perioodil tehtud maksed olid alusetud ja põhjendamatud. On arusaamatu, kuidas sai hageja heita kostjatele 04.06.2019 juba ettevalmistatud kirjalikes ülesütlemisteadetes ette väidetavat selgituste mitteandmist OÜ RVTest osas, kui enne 04.06.2019 ei olnud hageja 18
(51)2-20-3645 neid selgitusi kordagi küsinud. Tegelikkuses olid kõik OÜ RVTest teenustega seotud kulud hageja aktsiate ostjale aktsiate ostuprotsessis läbi viidud hoolsusauditite käigus avaldatud.
  1. Hageja väide, justkui OÜ RVTest ja AS-i E.R.S. vaheline leping lõppes 31.12.2016, on väär. Nii teenuse osutamine kui leping pikenesid ja kehtisid kuni 31.12.
  2. Seda, et poolte kokkuleppel lepingut pikendati, tõendab nii faktiline koostöö jätkumine 2017 kuni 2018 kui ka asjaolu, et ka nendel samadel arvetel endal viidati jätkuvalt pooltevahelisele koostöölepingule „vastavalt koostöölep. Nr 3.1.6/130“, mis tõendab üheselt, et poolte vaheline lepingu täitmine toimus mõlema poole ühises arusaamises, et lepingut on pikendatud ja seda vastavalt ka jätkuvalt täideti edasi. Mõlemad kokkulepped allkirjastanud pooled kajastasid dokumendis nende vahel tegelikkuses märgitud kuupäevadel sõlmitud kokkuleppeid ja tingimusi ning kokkulepete sisu vastab täielikult tegelikkusele. Eeltoodult ei ole keegi midagi võltsinud. Kirjalikes kokkulepetes kajastub korrektselt, et need jõustuvad vastavalt alates 01.01.2017 ja 01.01.2018 ning mistahes väidetud vormilised mitteolulised ja/või -sisulised ebakõlad on kunstlikult konstrueeritud vastuväide tegelike kokkulepete alusetuks vaidlustamiseks. OÜ-ga RVTest seonduvad lepingud olid käsitletud muuhulgas erinevates auditites, mida aktsiate ostja enne ostu läbi viis. Hageja ainuaktsionär ja nõukogu on juba alates
  3. a teadlikud nii OÜ-st RVTest, selle rollist hageja ja tema tütarettevõtja AS E.R.S. igapäevases majandustegevuses ning sellega tehtud tehingutest ja tehingute suurusjärkudest. Hageja aktsionär omandas hageja aktsiad täielikus teadmises OÜ-le RVTest makstud summadest. Kusjuures leping OÜ-ga RVTest oli
  4. a lõpus ehk juba enne hageja uue aktsionäri poolt aktsiate omandamist lõppenud. Kui OÜ-le RVTest makstud summad oleks tagasi nõutud ja saadud, siis oleks aktsiate ostja pidanud hageja aktsiate eest tasuma lisaks kokkulepitud baashinnale ka lisanduva vaba raha eest juurde.
  5. Kui hageja väidab, et Advokaadibüroo Laus & Partnerid olevat midagi hageja poolt tasutud alusetult, siis tuleks hagejal oma nõue esitada viimase vastu. Hageja ei ole selgitanud, miks ta Advokaadibüroolt Laus & Partnerid siis väidetavalt alusetult makstud raha tagasi ei nõua ega tõendanud ka seda, et vastav nõue oleks väärtusetu. Kostjatel puudub ligipääs hageja dokumentatsioonile ning ei ole seetõttu endal võimalik vastava kohta kohtule tõendeid esitada. Isegi, kui hagejale oleks kahju tekkinud ning seda kostjate tegevuse tagajärjel, siis oleks selline nõue aegunud, kuna vaidlusalune 60 000 eurot tasuti juba 13.08.
  6. Kui hageja peaks vastava maksekuupäeva vaidlustama, on hagejal endal võimalik esitada kohtule tõend mingi muu kuupäeva kohta, millal vaidlusalune 60 000 eurot maksti. Seega vaidlusaluse 19.12.2017 arve alusel ei tasutud midagi. Summa tasumist ei ole hageja kordagi enne 06.03.2020 hagiga kohtusse pöördumist kostjatelt nõudnud. Kuivõrd Advokaadibüroo Laus & Partnerid arve tasumine toimus aastal 2014 ning kõik hageja majandusaasta aruanded kuni
  7. aastani on hageja nõukogu poolt heaks kiidetud, on sellega kõik vastavad tehingud ja kostjate tegevus neil majandusaastatel hageja nõukogu poolt heaks kiidetud ning mistahes teoreetilisedki nõuded kostjate vastu Advokaadibüroo Laus & Partnerid tasutust või
  8. aastal väljastatud arvest tulenevalt on igal juhul lõppenud ja nende nõuete esitamine välistatud. Hageja ainuaktsionär ostis hageja aktsiad sellise bilansiga, mis arvestas kõiki juba tehtud väljamakseid ehk muuhulgas seda, et advokaadibüroole tehtud väljamakset hageja vara hulgas ei ole.
  9. Reisikulu 650 euro osas ei ole hageja tõendanud, et tegemist oli täielikult kostja I erareisiga ega seda, et isegi kui tegemist oli erareisiga, et vastav arve esitati ja tasuti hageja arvelt kostjate tegevuse tõttu (mitte nt assistendi, raamatupidaja, reisibüroo või kellegi muu eksimuse tõttu). Kostja I on reisinud nii tööalaselt kui isiklikel põhjustel väga tihti ja tegi seda ka hageja juhatuse liikmeks oleku ajal. Viimase 10 aasta jooksul on valdav enamik kostja I kõigist reisidest olnud korraldatud Mainor Meelis reisibüroo kaudu ning paljudel juhtudel on hageja assistent suhelnud 19
(51)2-20-3645 hageja nimel reiside korraldamiseks reisibürooga ja andnud ka juhiseid, kellele millise reisi eest väljastada arve. Hiljem on Mainor Meelis väljastanud arve vastavalt kas kostjale I isiklikult või hagejale sõltuvalt sellest, kas tegemist on olnud tööalase või isikliku reisiga, ning seda vastavalt kas kostja I enese või hageja assistendi vastavale juhisele, eksituse korral on hiljem tehtud vastav mahaarvamine igakuisest tasust. Kostja I ei saa tõepoolest välistada, et sellise tihedusega reisimise käigus võis mingil põhjusel sattuda üks arve valele adressaadile, kuid kindlasti ei ole sellisel juhul tegemist tahtliku rikkumisega. Samuti tuleb arvesse võtta, et kuluaruandeid reiside eest koostati tihti mitmeid kuid hiljem. On täiesti võimalik, et ka selle reisi puhul oli tegemist tööreisiga (sõltumata samal reisil ka Belgia notaris isiklikus asjus käimisest) ning et hageja ongi ka siin esitanud kontekstist väljarebitud tõendi ja käsitluse. Ka on võimalik, et mitmed kostja I poolt isiklikult makstud reisid hõlmasid tegelikult ka ametikohustuste täitmist, sh kostja I tavapäraselt kandiski sellisel juhul need kulud tervikuna ise ning ei hakanud end vaevama osalise hüvitamise nõudmisega. Kostjate vahelises e-kirjavahetusest nähtub, et kostja I ka ise kahtles antud kulutuse osas, kas tegemist oli tööreisiga, mis oli seotud aktsiate müügitehinguga või mitte ning esitas vastava küsimuse, sest ise täpselt ei mäletanud. Kostja I ei ole kunagi andnud korraldust, et vaatamata sellele tuleks see igal juhul tööalaseks kuluks kanda, vaid ekirjavahetusest nähtuvalt avaldas just vastupidiselt, et ta ei soovi isiklikke kulusid hageja arvelt kanda. Kostjal II ei olnud põhjust kahelda reisi tööalases eesmärgis. 54. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt I 15 428,98 eurot hüvitamist. Juhatuse liikme leping ei näinud ette, et selle lõppemisel peaks juhatuse liige täielikult või osaliselt hüvitama kindlustuspoliisi maksumuse. See, et hageja sõlmis sellise kindlustuslepingu, mida ta ei suutnud kindlustusandjaga ennetähtaegselt ära lõpetada, ei ole kostja I vastutada. Samuti maksis hageja selle poliisi eest tervikuna 28.12.2018 ehk täitis oma kohustuse kostja I ees ära, mistõttu ei ole selle makse näol tegemist

§ 189

lg-s 1 ega 195 lg-s 5 sätestatud lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantuga. Nimetatud summa tasumist ei ole hageja kordagi enne 06.03.2020 hagiga kohtusse pöördumist kostjalt I nõudnud. Hageja on lasknud poliisil kehtida kuni 31.12.2019 ja alles peale seda 06.03.2020 esitanud kostjale I nõude selle summa hüvitamiseks. Taoline käitumine ei ole heauskne. Isegi kui hagejale oleks tekkinud mingisugune kahju tulenevalt tervisekindlustuslepingu mittelõpetamisest, siis see on tekkinud hageja enda tegevuse tagajärjel, kes otsustas ennetähtaegselt ja alusetult lõpetada kostjatega sõlmitud juhatuse liikme teenistussuhted ja teenistuslepingud ehk hageja on vastava kahju sellisel juhul endale ise põhjustanud ja kostja ei pea selle eest vastutama. Hageja ei ole tõendanud, millised olid kindlustuslepingu tingimused vastavas küsimuses ning kas neile üleüldse kohaldus Eesti õigus. Samuti ei ole hageja näidanud ega tõendanud, et ta oleks kindlustuslepingu ennetähtaegselt üles öelnud, sellest taganenud või oleks kindlustusleping muul põhjusel ennetähtaegselt lõppenud. Kui see aga nii oleks, siis pole hageja tõendanud, et raha kindlustuselt tagasi saada võimalik ei olnud.

  1. Hageja on hagiavalduses esitanud kostjate suunal ka muid etteheiteid, millest tulenevalt ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtusse mistahes nõudeid kostjate vastu esitatud. Kostjad ei ole toime pannud mitte ühtegi kuritegu, st dokumente võltsinud ega vara omastanud. S. B.i kriminaalasi ei puudutanud mitte kuidagi kostjaid. Kostja I isiklikult arveldusarvelt tehtud isiklikud sünnipäevakingitused kellelegi ei puuduta hagejat ega hageja rahakotti ega ole hageja asi. Hageja ei kutsunud kostjaid 04.06.2019 juhatusest tagasi etteheidete tõttu, vaid on etteheited hiljem konstrueerinud, et õigustada kostjatele nende lahkumishüvituste mittemaksmist, milliseid kostjate nõudeid hageja vastu menetletakse tsiviilasjas nr 2-19-
  2. Kuigi hagejal on õigus oma juhatuse liikmeid tagasi kutsuda, siis seda tehti inimväärikust austamata ning juhatuse liikme teenistuslepinguid rikkudes ja kostjatele kokkulepitud hüvitisi maksmata, leiutades mittemaksmise õigustamiseks kostjate suunal kunstlikult etteheiteid. 20

(51)2-20-3645 Hageja väited 04.06.2019 koosolekul aset leidnud sündmuste osas on väärad. Kostjatel keelati selgelt ruumist lahkuda, seda ka peale telefoni ja isiklike esemete äravõtmist. See, et kostjad 04.06.2019 toimunud asjaolusid arvestades (turvamehed, advokaadid, ülekuulamine jne) jäid väärikaks, ei tähenda, et nad oleksid toimunuga nõustunud. B. A. ei ole hageja esitatud kinnitusi ise koostanud, kuivõrd nt tema 03.01.2020 kinnituse metaandmete kohaselt on kinnituse koostajaks hoopis M. N.. Hageja viidatud B. A. kinnituste näol on tegemist valekinnitustega ehk ebausaldusväärsete tõenditega, mis ei saa seega tõendada hageja väidetut, justkui 04.06.2019 sündmusi kostjate kirjeldatu kohaselt ei toimunud.
  1. See, et kostjate juhatuse liikme teenistuslepingud ei reguleerinud tütarühingute juhtimist, ei tähenda, et konsolideeritud majandusaasta aruannete heakskiitmisega ei oleks hageja nõukogu poolt heaks kiidetud kogu grupi majandustegevust, mis aruannetes sisaldus, ja kostjate vastavat tegevust. Vastavalt kostjatega sõlmitud teenistuslepingute p 13.1 kokkuleppele, hageja konsolideeritud majandusaasta aruannete heakskiitmisega nõukogu poolt kiitis nõukogu heaks kostjate tegevuse vastaval majandusaastal ning kinnitas, et hagejal puuduvad juhatuse liikmete suhtes mistahes nõuded seoses tehingute ja toimingutega, mis on kajastatud vastavas nõukogu poolt heakskiidetud majandusaasta aruandes. Arvestades, et konsolideeritud majandusaasta aruannetes kajastusid ka tütarühingu AS-i E.R.S. poolt OÜ-le RVTest makstud summad, siis on hageja tegevus seoses ka nende tehingute ja väljamaksetega heaks kiidetud. Seda, et OÜ RVTest tehingud kajastusid
  2. a majandusaasta aruandes, tõendavad kostjad täiendavalt kohtule esitatava detailse tabeliga. Kui tegevus on heaks kiidetud, ei saa sellest tulenevalt olla ka mistahes nõudeid. Advokaadibüroo Laus & Partnerid teenuste eest ja tervisekindlustuspoliisi eest tasutud maksed on kajastatud hageja majandusaasta aruannetes. Kui hageja eelmine nõukogu on avaldanud, et neil puuduvad kostjate vastu igasugused etteheited ja hageja ei ole tõendanud, et eelmised nõukogu liikmed väidaksid enda eksitusse viimist või eksituses olemist vastutusest vabastamise kohta nõukogu otsust vastu võttes, ei saa äriühingu uued esindajad hakata väitma, et tegelikult oli eelmine nõukogu eksimuses või seda peteti. Nii teenistuslepingute p 13.1 kui ka nõukogu otsused on kehtivad. Sealjuures on nõukogu võtnud otsused vastu mitte enne, vaid just nimelt pärast tehingute tegemist, ning

§ 106

lg 2 ei piira kuidagi võlausaldaja võimalust ega õigust peale väidetava rikkumise toimumist siiski võlgnikku vastutusest vabastada.

  1. Pettuse või eksimuse tõttu tehingu tühistamise õigust lõpetav tähtaeg 6 kuud igal juhul möödunud 03.12.2019 teate tegemise ajaks. Väidetava pettuse ja eksimusega seonduv info oli hagejale teada juba
  2. a lõpus. Alles 03.12.2019 esitas hageja uus juhatus mõlemale kostjale dokumendi, millega teavitas, et tühistab, ütleb üles ja taganeb kõikidest vastutuse vabastamise tehingutest, mille hageja eelnev nõukogu oli eelnevalt kostjatega sõlminud.
  3. Kui eelmised aktsionärid või nõukogu liikmed omasid mingeid pretensioone, siis on hageja asi see ka esile tuua või tõendada. Hageja on enda sõnul viinud kostjate tegevuse suhtes läbi põhjaliku sisejuurdluse ja kogu ajalooline dokumentatsioon on hageja valduses, mis tõendab, et nõukogule ja aktsionäridele olid juba täna etteheidetavate tehingute tegemise ajal vagunite inspektsiooniteenusega seotud kulud täielikult avaldatud mh igakuise detailse finantsaruandluse kaudu. Asjaolu, et kostjate 04.05.2020 vastuse lisadeks nr 12 ja 13 olevates ettekannetes hageja aktsionäridele ja nõukogule ei ole nimetatud sõna „RVTest“, ei ole oluline. Finantsaruanded ja vastavate aruannete kohta esitatavad ettekanded keskenduvad eelkõige numbritele ja sisulistele teemadele ning sellist individuaalset äranimetamist nõukogu juhatuselt ka ei nõudnud, nõukogule olid juhatuse esitatud andmed arusaadavad ja piisavad, võimaldamaks numbrite pinnalt teha järeldusi majandustegevuse ja selle tulemuste osas. Kostja I e-kirjad hageja nõukogu liikmetele tõendavad, et: 1) lisaks kord kvartalis toimunud nõukogu 21

(51)2-20-3645 koosolekutele toimusid nõukogu liikmete ja juhatuse vahel ka igakuised koosolekud (konverentskõned), kus arutati põhjalikult hageja äritegevusega seonduvat; 2) nende koosolekute päevakorras oli alati eraldi ka tütarühingu AS E.R.S. äritegevus; 3) enne nõukogu koosolekuid saadeti nõukogu liikmetele juba eelnevalt lugemiseks ette nõukogu koosolekuga seonduvad materjalid; 4) iga-aastast eelarvedokumenti arutati nõukoguga põhjalikult ja samuti saadeti ka see dokument nõukogu liikmetele eelnevalt tutvumiseks.
  1. Finantsaruannete ja esitlusega tutvumise ja nendes sisalduvate numbrite juhtkonnaga regulaarse arutelu kaudu kontrollisid ja valitsesid eelmised aktsionärid hageja majandustegevust. Aktsionärid ise soovisid igakuiseid finantsaruandeid saada ja aktsionäride korporatsioonide siseselt analüüsisid neid aruandeid ka selleks ettenähtud pädevad spetsialistid. Nõukogu sai detailseid finantsandmeid ja ülevaateid igakuiselt, mitte üksnes korra aastas aruannet kinnitades. Aastaaruande kinnitamine on lihtsalt lõplik formaalne kinnitus juhatuse tegevusele. Kõik OÜ RVTest teenusega seotud kulud olid piisavalt läbipaistvalt ja selgelt kajastatud, et anda igakuise aruandluse lugejatele (ehk aktsionäridele ja nõukogule) piisavat infot, et saadud infot läbi töödelda ja vajadusel esitada täpsustavaid küsimusi või pretensioone. AS-i E.R.S. ja OÜ RVTest vahelised tehingud, mille sisuks oli AS-i E.R.S. poolt oma igapäevase majandustegevuse teostamiseks vajalike teenuste sisse ostmine, jäid täielikult AS-i E.R.S. igapäevase majandustegevuse raamesse ja seda juba alates aastast
  2. AS-l E.R.S. ei oleks olnud võimalik oma igapäevast majandustegevust läbi viia, ilma et keegi oleks osutanud talle selleks vajalikke rongide tehnilise ja kommertsülevaatuse teenuseid, mida nõutakse iga Eesti piiri ületava rongi puhul kui ka sihtjaamades. Kostjate poolt esile toodud asjaolud ja väited eelmiste aktsionäride teadmise ning käitumise, samuti uue aktsionäri ja tema esindajate teadmise kohta omavad asjas tähtsust.
  3. Hageja ei vaidlusta, et 2017-2018 OÜ RVTest poolt teenuse osutamine jätkus ja osad makstud arved olid ka põhjendatud. Hageja ei ole näidanud ega tõendanud teiste tehingu väidetavat majanduslikku ebaotstarbekust ehk kahju. Arvestades, et hageja uuel omanikul ja esindajatel AS E.R.S. transporditegevuse läbiviimise osas sisuliselt kogemus puudub, siis on kõik hageja väited majandusliku otstarbekuse kohta asjakohatud. Hageja ei saa väita, et eelmiste aktsionäride ja hageja enda tegevuse ideoloogia minevikus eelmiste aktsionäride valitsemisajal ei olevat tähtis. Tegemist oli kostjate kirjeldatu kohaselt ka otseselt majandusliku kategooriaga ehk sooviti tegutseda oma konkurendist sõltumatult. Sõltumatuse saavutamine konkurendist on majanduslikult mõistlik ja otstarbekas eesmärk igas äritegevuses. OÜ-ga RVTest koostöös sõlmitud piiriteenuse osutamise leping ja samal ajal OÜ-lt RVTest koostöölepingu raames lisateenuste ostmine võimaldas AS-l E.R.S. tegutseda lõpuks maksimaalselt sõltumatult riikliku monopoli AS-i EVR Cargo teenustest ning see võimaldas Vopak’i kontsernil AS-le EVR Cargo raudteeveoturul konkurentsi osutada, mille tulemusena õnnestus hiljem ka koostöö mitmete teiste klientidega. Piiriteenuse osutamise korraldamine enda rongidele oli oluline osa sellest, et AS E.R.S. oleks täisväärtuslik vedaja. AS E.R.S. tegevus on suures osas lõpetatud
  4. Hageja uus aktsionär ei saa tagantjärgi kahtluse alla seada majandustehinguid, nende sisu ning otstarbekust perioodi osas, mil otsustusõigus selle majandustegevuse üle ei kuulunud veel talle. Hageja ei saa mitte kuidagi tagantjärgi heita ette, et
  5. aastal oleks keegi pidanud suutma ette ennustada, mida tulevik transporditeenuse osutamise võimaluste osas toob ja võtma
  6. a teisel poolaastal koheselt vastu otsuse AS E.R.S. tegevus raudteetransporditeenuse osutamisel lõpetada.
  8. a teisel poolaastal ei olnud tehtud otsust transporditegevust lõpetada, vaid vastupidiselt otsiti aktiivselt ja loodeti saada uusi tellimusi, samuti olid senise tegevuse säilitamise kaalutlusteks vajadus täita piiriteenuse lepingut ning pooleli olnud läbirääkimised 22
(51)2-20-3645 E.R.S. osaluse müügiks. Neid kaalutlusi arvestades täideti ka kehtivat kokkulepet OÜ-ga RVTest ja säilitati sellega senine tegevus ja selle jätkamise võimalused, mitte ei asutud kehtivaid kokkuleppeid rikkuma. Kostjad ei ole lähtunud äriühingu juhtimisel oma isiklikest huvidest, vaid hageja kui äriühingu ja tütarühingu AS-i E.R.S. parimatest huvidest, milleks olid OÜ RVTest teenused ning viimasele tehtud väljamaksed vajalikud. AS E.R.S. ei lasknud OÜ-l RVTest enda arvel märkimisväärset kasumit teenida, hoides kulusid võimalikult madalal. PWC raport on saadetud ka hageja tänase ainuaktsionäri esindajatele ja G. T.ele 15.11.2018 ehk aktsiate ostja oli täielikult teadlik sellisest kokkuleppest OÜ-ga RVTest. Kostja II ei signeerinud ega kinnitanud vaidlusaluseid arveid, vaid täitis üksnes kontserni finantsjuhi kohustusi internetipanga ülekannete viimase kinnitaja rollis. Hageja 11.06.2020 seisukoha lisas 7 olevate arvete summasid kokku liites tuleb kogusummaks 1 855 000 eurot (mitte 1 865 000 eurot, nagu hageja nõuab). Hageja ei ole sisustanud ega tõendanud oma väidet, et hageja tütarühingu AS-i E.R.S. oletavata tagasinõude väärtus OÜ RVTest vastu oleks väärtusetu ehk hagejale üldse oleks tekkinud mingi kahju.
  1. Advokatuuri Aukohus otsustas aukohtumenetlust hageja avalduse alusel mitte algatada seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega ehk aukohus ei leidnud vandeadvokaat Raivo Laus’i käitumises mistahes hageja väidetud rikkumisi. Arve, arve spetsifikatsioon ja tasumise fakt kinnitavad hagejale õigusteenuse osutamist. Advokaadibüroo vandeadvokaat Raivo Laus osutas õigusabi hagejale AS-le Vopak E.O.S. 14.04.2000 sõlmitud õigusabilepingu nr 7/00/EOS alusel, mis lõpetati alles 19.12.
  2. 13.08.2014 tasutud ettemaks oli kokkulepitud laiaulatusliku õigusabi eest seoses uue LNG terminali rajamise küsimustega, mille maksumus pidi olema kuni 50 miljonit eurot ja lisaks õigusnõu andmine jooksvates küsimustes. 19.12.2017 arve spetsifikatsioonist nähtuvalt osutati 3,5 aasta jooksul kokku õigusabi aastal 2014 mahus 136 tundi, 2015 mahus 227 tundi, 2016 mahus 100 tundi ja 2017 mahus 27,2 tundi ehk 3,5 aasta jooksul kokku mahus 490,2 tundi. Advokaadibüroo Laus & Partnerid serveris toimus kahjustumine, mistõttu ei ole vastav dokumentatsioon säilinud. Kostjad leiavad, et millegi tagasinõudmiseks alust ei olnud, seega ei saanud kostjad ka midagi tagasi nõuda. Kui hageja heidab jätkuvalt ette makset ennast (mis toimus 13.08.2014), siis on nõue vaidlusteta aegunud. Kui aga hageja on loobunud etteheitmast makset ennast, siis on hageja väide mistahes kahju tekitamise kohta kostjate arvates igal juhul välistatud.
  3. Hageja saab tõendada, et kostjal I ei olnud Belgias mingeid tööasju ajada, sest hageja valduses on kogu kostja I tööalane e-kirjavahetus ja dokumentatsioon, samuti kostja I kalender seal märgitud kohtumistega. Kuivõrd kostjalt I on ligipääs eelnevale võetud, siis ei saa just kostja I neid asjaolusid tõendada. Alates
  4. aastast reisis kostja I Brüsselisse tihti seoses Vopak EOS LNG projektiga, samuti, et kohtuda esindajatega Marguerite fondist eesmärgiga arutada võimalikku koostööd. Kuivõrd kostjal I puudub oma dokumentidele ja e-kirjadele, samuti kalendrile ligipääs, ei saa kostja I kuidagi tuvastada konkreetse kuupäeva reisi osas täpsemalt, kas sel võis ka tööalane eesmärk olla ega saa vastavalt kohtule ka midagi selle osas esitada. Hageja ei ole tõendanud, et arve tasuti kostjate tegevuse tõttu. Tõendamiskoormise ümberpööramisel hageja soovitud moel asetataks kostjatele objektiivselt võimatu tõendamiskoormis, mis on vastuolus poolte võrdsuse ja hagimenetluse võistlevuse põhimõttega ning seaks kostjad võrreldes hagejaga ebavõrdsesse menetlusseisundisse. Hageja peab ise oma nõudeid tõendama, sh on ka negatiivset asjaolu võimalik tõendada. Kui kohus pööraks tõendamiskoormise kostjate kahjuks ümber, oleks hageja vabastatud tõendamiskoormisest, omades samal ajal ise reaalsuses tõendamise monopoli andmekandjate valdamisega.
  5. OÜ RVTest ja AS E.R.S
  6. a kohta sõlmitud kokkulepe jõustus alates 01.01.2017 ja
  7. a puudutav kokkulepe jõustus alates 01.01.
  8. Kokkulepete projektid koostas hageja 23
(51)2-20-3645 jurist, kes järelikult pidas dokumente korrektseteks. Dokumentide vormistamisega ei ole kostjad kunagi soovinud kedagi eksitada, vaid eesmärk oli kajastada poolte tegelikke kokkuleppeid, mis fikseeriti mh hoolsuskohustuse täitmiseks ka kirjalikus vormis andmaks kokkulepetele konkreetsem tõenduslik vorm. Kirjalikud kokkulepped väljendavad poolte tahet selgelt, sh seda, millal kokkuleppe jõustus. OÜ RVTest tegevus oli püsikulude mahukas ja OÜl RVTest oligi võimalik pakkuda oma teenust sellise hinna eest, mis tema kulud kataks ja seda ka madalate või puuduvate AS E.R.S veomahtude tingimustes ning poolte vahelised lepingulised kokkulepped tasumäära osas iga-aastaselt seda ka arvestasid. Seejuures hoidis RVTest neid ressursse ja kandis vastavaid kulusid ka
  1. a teisel poolaastal. Alates
  2. a teisest poolaastast, kui veoteenus seiskus, osutas OÜ RVTest jätkuvalt poolte vahel kokkulepitud teenust, ehk olles pidevalt valmis osutama järjepidevalt katkematut, õigeaegset ja tõrgeteta teenust ja tööd koostöölepingu alusel ning hoidma selleks vajalikke seadmeid, vahendeid ja tööjõudu. See, et E.R.S. sel perioodil ei andnud vaguneid teenindamiseks, ei tähenda, et RVTest teenust ei oleks osutanud. Kui hageja soovib tagantjärele kokkulepete olemasolu ja sisu (tingimusi) OÜ RVTest ja AS E.R.S. vahel kahtluse alla seada, siis peab ta tõendama, et taolist kokkulepet poolte vahel ei eksisteerinud või oli see tegelikult sõlmitud teistel tingimustel. Hageja ei ole ise esile toonud ega tõendanud, et AS EVR Cargo teenus oleks olnud parem, majanduslikult otstarbekam jne.
  3. Hageja oli teadlik vaidlusalustest väljamaksetest nii nende tegemise perioodil kui hiljem vastutusest vabastamise otsuse vastuvõtmise ajal ning hagejal ei ole õiguslikku alust tugineda eksimusele ega pettusele väitega, et uus ametisse astunud nõukogu ja juhatus midagi ei teadnud või ei nõustu enam vastutusest vabastamisega. Isegi hageja enda käsitluse kohaselt ei ole aga eelmise nõukogu poolt tehtud vastutusest vabastamise otsuseid ka formaalselt kehtetuks tunnistatud – hageja on esitanud kohtule üksnes uue hageja juhatuse poolt allkirjastatud avaldused.
  4. Kostjate kui hageja juhatuse liikmete kohustused hõlmasid ka hageja tütarühinguid ja nende majandustegevust. Seetõttu hõlmas vastav heakskiit kostjate tegevust terves hageja kontsernis, st ka hageja tütarühingutes. Kostjad ei ole mitte kunagi mitte midagi kellegi, sh nõukogu eest varjanud ja on esitanud ulatusliku tõendusmaterjali info avaldamise kohta nõukogule ja aktsionäridele. Ettemaksed olid raamatupidamises kuluna kajastatud järkjärgult ja selliselt, et tagatud oleks raamatupidamise läbipaistvus, muuhulgas oli finantsaruandlusest koheselt näha hüpe kuludes alates juunist 2018, kui transporditegevus seiskus, mis andis aruande lugejale adekvaatse ja õige pildi. Kui ettemaksusid oleks kajastatud varana, mitte korrektselt kuluna, oleks audiitoril tekkinud küsimusi. Kuivõrd kokkulepe oli, et teenuse eest
  5. aastal makstav tasu on 1,2 miljonit eurot, siis see ka maksti ning kuidas see jagunes laiali kuude lõikes, ei ole samuti oluline. OÜ RVTest lepingu olemasolu ja jätkumine ning OÜ-le RVTest tehtud väljamaksed aastatel 2017-2018 tuvastati juba aktsiate müügiprotsessis ja hageja väited on tahtlikult kohut eksitavad. Aktsiate ostja ei ole aktsiate müüja vastu teadaolevalt ühtegi nõuet OÜ-ga RVTest seonduvalt üleüldse esitanud. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
  6. Kolmas isik leiab, et tema positsioon käesolevas kohtuasjas on keeruline, kuna kolmandale isikule seonduvalt käesoleva vaidlusega teada olev informatsioon on piiratud ja põhineb suures osas poolte poolt esitatud menetlusdokumentidest nähtuval teabel. Seetõttu ei avalda kolmas isik üksikasjalikumat seisukohta. 24
(51)2-20-3645 KOHTU PÕHJENDUSED 68. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostjate vastu ühiselt kolm erinevat nõuet, paludes mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise summas 1 925 650 eurot. Nimetatud kolm nõuet seonduvad kostjate väidetava juhatuse liikme vastutusega ja nendega seotud etteheited kostjatele on kokkuvõtlikult alljärgnevad: (
  1. i)kostjad on tasunud AS Liwathon E.O.S. (Liwathon) tütarettevõtte Aktsiaseltsi E.R.S. (E.R.S.) arveldusarvelt Liwathoni kontserniga mitteseotud äriühingule RVTest OÜ (RVTest) ilma õigusliku aluseta 1 865 000 eurot; (
  2. ii)kostjad on tasunud Advokaadibüroole Laus & Partnerid 60 000 eurot teenuste eest, mida Liwathon ega selle tütarettevõtted ei ole saanud; (iii) kostja I on lasknud hagejal kostja II kihutamisel hüvitada enda erareisi kulutused summas 650 eurot justkui oleks tegu tööreisiga. Lisaks eelnevalt märgitud kolmele nõudele mõlema kostja vastu on hageja esitanud ühe nõude üksnes kostja I vastu, leides, et kostjal I on kohustus hüvitada hagejale tervisekindlustuspoliisi maksumuse hüvitis summas 15 428,98 eurot perioodi 05.06.2019 – 31.12.2019 eest. 69. Kohus käsitleb selguse huvides alljärgnevalt kõiki hageja nõudeid kostjate vastu eraldi, alustades hageja kahjunõuetest seoses E.R.S.-i ülekannetega RVTest-le summas 1 865 000 eurot (I); käsitledes seejärel hageja kahjunõuet seoses Advokaadibüroole Laus & Partnerid tasutud 60 000 euroga (II); 650 eurose reisiarve hüvitamise nõuet (III); ning viimaks hindab kohus hageja nõuet kostja I vastu tervisekindlustuspoliisi maksumuse hüvitamiseks summas 15 428,98 eurot (IV). Lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse (V) ja jaotab menetluskulud (VI). I 70. Hageja väidab, et kostjad on tasunud Liwathoni tütarettevõtte E.R.S.-i arveldusarvelt äriühingule RVTest perioodil 2017-2018 ilma õigusliku aluseta 1 865 000 eurot. Hageja väitel ei saanud E.R.S. nende ülekannete eest mingit majanduslikku vastusooritust. Hageja tugineb sellele, et E.R.S.-i poolt tehtud ülekannetega seotud nõude kostjate vastu omandas hageja E.R.S.-lt nõude loovutamise teel (vt I kd, tl 52). Kohtuistungil märkis hageja seoses nimetatud nõudega, et nõude õiguslikuks aluseks kostja I osas on äriseadustiku (ÄS) §-st 315 tulenev juhatuse liikme vastutus. Kostja II osas pidas hageja oma nõude õiguslikuks aluseks kostja II kui E.R.S.-i nõukogu liikme vastutust ÄS § 327 alusel ning samuti kostja II vastutust Liwathoni kontserni finantsjuhi ja juhatuse liikmena (X kd, tl 177). 71. ÄS § 315 lg-s 2 on sätestatud, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus on käesolevas asjas poolte vandeadvokaatidest esindajatele korduvalt selgitanud niigi teadaolevat tõendamiskoormuse jaotust aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu esitatud nõuetes. ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 315 lg 1, TsÜS § 35); aktsiaseltsile on tekkinud või tekib varaline kahju (

§ 127

lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 315 lg 2 teine lause). ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt Riigikohtu 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11). Eelviidatud tõendamiskoormise põhimõtted kehtivad kohtu hinnangul ka 25

(51)2-20-3645 aktsiaseltsi nõukogu liikme vastutuse puhul ÄS § 327 alusel.
  1. Kohus hindab järgnevalt, kas kostjad rikkusid oma juhatuse ja nõukogu liikme kohustusi seoses perioodil 2017-2018 E.R.S.-i arveldusarvelt RVTest-le 1 865 000 euro tasumisega. Kostjate poolt vastavalt E.R.S.-i juhatuse ja E.R.S.-i nõukogu liikme kohustuste rikkumise tõendamiskoormus on hagejal. Hageja esmane etteheide kostjatele on see, et nimetatud maksed olevat toimunud õigusliku aluseta. Hageja väidab, et kostjad on alles
  2. a detsembris võltsinud uued lepingud RVTest-ga, märkides võltsitud dokumentidele tegelikust varasemad kuupäevad 02.01.2017 ja 02.01.
  3. Hageja väitel võltsitud lepingutes on E.R.S võtnud RVTest ees kohustuse tasuda RVTest-le vastavalt kuni 1 500 000 eurot (
  4. aasta eest) ja kuni 1 200 000 eurot (
  5. aasta eest) sõltumata osutatavate teenuste mahust. Kostjad ei vaidle vastu, et E.R.S.-i ja RVTest-i vahelise koostöölepingu pikendamine perioodiks 2017-2018 vormistati kirjalikult hilisemalt ning kirjalike kokkulepete tagantjärgi vormistamist kinnitab ka kostja II ja hageja juristi vaheline e-kirjavahetus
  6. aasta novembrist (I kd, tl 114-118).
  7. Kostjad leiavad, et vaatamata kokkulepete koostöölepingu pikendamise kokkuleppe hilisemale kirjalikule vormistamisele sõlmiti RVTest ja E.R.S. vahel allkirjastatud kokkulepped (vt I kd, ttl 119 ja tl 119 pöördel) nimetatud dokumentides näidatud kuupäevadel tegelikkuses osapoolte vahel suuliselt, neid kokkuleppeid faktiliselt mõlemapoolselt ka täideti ning nende hilisem kirjalik vormistamine kajastab tegelikkuses sõlmitud kokkuleppeid ja tegelikku majandustegevust. Kohus nõustub kostjatega, et isegi kui leping allkirjastatakse varasema kuupäevaga, ei tähenda see, et sellest õiguslikke tagajärgi ei tekiks, vaid oluline on poolte tegelik tahe. Riigikohtu 23.10.2013 otsuses nr 3-2-1-96-13 on selgitatud, et ainuüksi lepingu allkirjastamisest varasema kuupäevaga ei saa järeldada õiguslike tagajärgede puudumist ning lähtuda tuleb poolte ühisest tahtest. Nii võlaõigusseaduse (

) § 29 lg 1 kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel esmajoones poolte ühisest tegelikust tahtest.

§ 29

lg 2 järgi ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet.

  1. Kohus loeb esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et RVTest-i ja E.R.S.-i vahel allkirjastatud kokkulepped (I kd, tl 119, tl 119 pöördel) kajastasid vastavalt poolte ühisele tahtele tegelikkuses sõlmitud kokkuleppeid ja tegelikku majandustegevust. RVTest-i ja E.R.S.-i vaheline kokkulepe seisnes selles, et minimaalselt kaetakse teenustasuga RVTest tegevuskulud ning poolte vahel lepiti kokku vastav minimaalne aasta n-ö eelarve ehk piirmäär. RVTest-i ja E.R.S.-i vahelise 10.02.2011 koostöölepingu (vt I kd, tl 54-62) täiendavat pikendamist perioodiks 2017-2108 kinnitavad alljärgnevad kostjate poolt viidatud asjaolud ja tõendid: 1) ettemaksu arved ise, mille makseselgitus“ ettemaks teenuste eest vastavalt kokkuleppele" viitab otseselt kokkuleppe olemasolule (I kd, tl 85-103); 2) poolte faktiline käitumine aastate jooksul ettemaksuarvete esitamise ja tasumise näol; 3) RVTest-i ja E.R.S.-i vaheline e-kirjavahetus 2017-2018 kulude katmise ja optimeerimise kohta (II kd, tl 68-69; V kd, tl 3-8); 4) 13.06.2018 e-kirjavahetus, mis näitab, et hageja kalkuleeris oma klientidelt küsitava teenustasu suurust RVTest kulude suuruse järgi (IV kd, tl 127-128); 5) 10.09.2018 ettekanne hageja aktsionäridele ja 08.10.2018 ettekanne hageja nõukogule, millest nähtuvad sisseostetavate teenuste kulud poolte vahel kirjalikult vormistatud kokkuleppega samas suurusjärgus ja asjaolu, et neid kulusid ei jätkata
  2. a algusest (IV kd, tl 179-204); 6) 31.12.2018 sõlmitud koostöölepingu lõpetamise kokkulepe, mille kohaselt pooled teostasid vastastikuste arvelduste kontrolli ning kinnitasid, et 31.12.2018 seisuga on E.R.S. tasunud RVTest teenuste eest täismahus ja nõudeid tellija vastu ei ole (VI kd, tl 187); 8) RVTest
  3. a ja
  4. a majandusaasta aruanded, mis kajastavad E.R.S.-lt saadud summasid müügituluna, mitte saadud ettemaksetena ehk võlgnevusena (IV kd, tl 110-124); 9) 26

(51)2-20-3645 hageja
  1. a majandusaasta aruanne, mis kajastab kogu RVTest-le tasutud summasid kantud kuluna, mitte ettemaksetena (VI kd, tl 114-137, vt ka IX kd, tl 116-117); 10) E.R.S.-i
  2. a majandusaasta aruanne, mis kajastab samuti RVTest-le tasutud summasid kantud kuluna, mitte ettemaksetena (V kd, tl 29-46); 11) PwC poolt 30.10.2017 koostatud finantsauditi raport, mille lk 21 ja 28 on fikseeritud muutuvale majandusolukorrale ja muutuvale teenuste mahule vastavate kokkulepete olemasolu RVTest ja AS E.R.S. vahel, mis tõendab, et pooled tegutsesid reaalselt hilisemalt kirjalikult vormistatud kokkulepete alusel (IV kd, tl 129-177); 12) hageja aktsiate müügiprotsessis läbi viidud hoolsusauditite raportid. Juriidilise hoolsusauditi raporti 09.12.
  3. a lk 15 kohaselt: „
  4. aastal on E.R.S-i peamised tarnijad käibe järgi: RVTest OÜ /…/ ERS on sõlminud järgmised tarnelepingud: Koostööleping RVTest OÜ-ga, sõlmitud 10.02.2011 kaubavagunite tehniliseks hoolduseks ja jooksvateks remonditeenusteks (VI kd, tl 195). Maksualase hoolsusauditi lk 5 on kajastatud, et „RVTest on ERSi kõige olulisem tarnija ning tema
  5. aasta kümne kuu käive ületab 800 000 eurot“ (VI kd, tl 202). Lisaks kajastusid RVTest teenustega seotud kulud ka Ernst & Young Baltic AS finantsalase auditi raportis (VII kd, tl 1-20). Kohus nõustub kostjatega, et ka nimetatud raportitest nähtub, et lepinguline suhe RVTest-i ja E.R.S.-i vahel 2017-2018 jätkus.
  6. Lisaks eeltoodule ei saa kohus kõrvale jätta kirjalikult vormistatud RVTest ja E.R.S. vahel sõlmitud koostöölepingute muudatuskokkuleppeid endid (I kd, tl 119 ja tl 119 pöördel). Kohus nõustub kostjatega, et nimetatud kokkulepete sõnastus väljendab poolte tahet ja seda, milliseid põhimõtteid arvestades ning suuruses teenustasus oli kokku lepitud. Koostöölepingute pikendamise kokkulepped on kooskõlas käesoleva otsuse p-s 74 viidatud tõenditega. Kohus rõhutab veelkord, et isegi kui leping allkirjastatakse varasema kuupäevaga, ei tähenda see, et sellest õiguslikke tagajärgi ei tekiks, vaid oluline on poolte tegelik tahe. Riigikohtu 23.10.2013 otsuses nr 3-2-1-96-13 on selgitatud, et ainuüksi lepingu allkirjastamisest varasema kuupäevaga ei saa järeldada õiguslike tagajärgede puudumist ning lähtuda tuleb poolte ühisest tahtest. Asjas esitatud tõenditega vastuolus ja põhjendamatu on hageja seisukoht, nagu olnuks RVTest-i ja E.R.S.-i vahelised koostöölepingute muudatuskokkulepped näilikud ja tühised tehingud. Kohus leiab eelviidatud tõendeid arvestades, et RVTest-i ja E.R.S.-i vahel allkirjastatud kokkulepped (vt I kd, ttl 119 ja tl 119 pöördel) kajastasid vastavalt poolte ühisele tahtele tegelikkuses sõlmitud kokkuleppeid ja tegelikku majandustegevust ning seetõttu ei olnud need kokkulepped vaatamata tagantjärele vormistamisele sisuliselt võltsitud. Hageja pole tõendanud, et RVTest ja E.R.S. ei oleks kirjalikul kujul vormistatud lepinguid tegelikult sõlminud või et need oleksid sõlmitud teistsugustel tingimustel võrreldes kostjate poolt osundatuga. Lepingute sõlmimist ja täitmist ei mõjuta asjaolu, kas ja millal oli lepingute kirjalik versioon sisestatud lepingupoolte dokumendiarhiivi.
  7. Hageja väited RVTest-i ja E.R.S.-i koostöölepingu mittepikendamisest aastateks 20172018 on vastuolulised, sest hageja möönab, et perioodil 2017-2018 osutas RVTest E.R.S.-le tegelikult teenuseid ja seda kinnitavad ka vastavad hageja poolt esitatud arved (I kd, tl 66-84). Kohtu poolt tuvastatud RVTest-i ja E.R.S-i. vahelise lepingu olemasolu aastateks 2017-2018 ei mõjuta see, et osaliselt esitati RVTest-i poolt ettemaksuarveid. Ka ettemaksuarvetel viidati teenustele vastavalt kokkuleppele (I kd, tl 85-103) ning majandusaasta aruannetes kajastati RVTest-le tasutud summasid reaalselt kuluna, mitte ettemaksetena (vt käesoleva otsuse p 74). Seega lepingupooled ei mõistnud ettemaksu kui tasu tulevikus saadavate teenuste eest, vaid tegemist oli tasuga kokkulepitud teenuse eest ja see vastas mõlema lepingupoole ühisele tahtele. Arvestades ka käesoleva otsuse p-s 74 esitatud tõendeid ei ole kohtul kahtlusi koostöölepingu pikendamises aastateks 2017-2018 ega ka selles, et nii RVTest kui E.R.S. mõistsid nendevahelist kokkulepet ja selle tingimusi ühtemoodi. Paljasõnalised ja oletuslikud on hageja väited, nagu oleks hagejal „alust arvata“, et RVTest-le tasutud summad jõudsid lõpuks kostjani 27
(51)2-20-3645 I või nagu kontrollinuks kostjad (kaudselt) RVTest-i. Hageja pole oma väiteid tõendanud ega ümber lükanud kostjate selgitust, et kostjad ei ole kunagi olnud RVTest osanikud või kasusaajad ning et kostjad pole isiklikult RVTest-st mingit kasu saanud.
  1. Kohus märgib täiendavalt, et kuna käesoleval juhul toimus RVTest-i ja E.R.S.-i koostöö 2017-
  2. aastal vastastikusel kokkuleppel ja pooled ei vaielnud vastu suuliste kokkulepete täitmisele, siis võinuks koostöölepingut iseenesest muuta (pikendada) ka suuliste kokkulepete alusel.

§ 13

lg 3 on sätestatud, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.

  1. Arvestades eeltoodut on ekslik hageja arusaam, nagu oleks kostjad tasunud Liwathoni tütarettevõtte E.R.S.-i arveldusarvelt äriühingule RVTest perioodil 2017-2018 ilma õigusliku aluseta 1 865 000 eurot. Tuvastatud asjaolude kohaselt oli nimetatud ülekannetel olemas õiguslik alus ehk E.R.S.-i ja RVTest-i kokkuleppe. Samas on hageja heitnud kostjatele ette ka tegutsemist majanduslikult ebaotstarbekalt. Hageja väitel ei saanud E.R.S. nende ülekannete eest mingit majanduslikku vastusooritust. Kostjad omakorda leiavad, et RVTest-i teenus oli E.R.S.-i raudteetransporditeenuse osutamiseks hädavajalik. Kohus märgib, et kostjate tegevuse majandusliku otstarbekuse hindamisel puudub kohtul pädevus võtta endale ettevõtte juhi roll ja asuda tagantjärele hindama, milline äriline toimimisviis oleks võinud tuua E.R.S.-le või hagejale suuremat kasu. Kohus saab hinnata üksnes seda, kas esitatud tõendite alusel täitsid kostjad oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 1 kostja I osas ja ÄS § 327 lg 1 kostja II osas). TsÜS § 35 on sätestatud, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
  2. Korraliku ettevõtja hoolsuse nõudeid on selgitatud asjakohases Riigikohtu praktikas, millest kohus lähtub ka käesoleva asja lahendamisel. Riigikohus selgitas 19.06.2017 otsuse nr 3-2-1-54-17 p-s 13.1., et TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Äriühingute osas täpsustab juhatuse liikme hoolsuskohustuse sisu äriseadustik. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt nt Riigikohtu 03.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 19; 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). Juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt nt Riigikohtu 11.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 31). Riigikohus rõhutas, et üksnes ühingu jaoks negatiivse tagajärje saabumisest ei saa rikkumist veel järeldada (vt ka Riigikohtu 24.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 15). Riigikohtu 19.06.2017 otsuse nr 3-2-1-5417 p-s 13.
  3. on selgitatud, et juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu praktika järgi lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, tuleb juhatuse liikme tegevus lugeda põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg (vt Riigikohtu 24.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 17). 28

(51)2-20-3645
  1. Kohus on seisukohal, et hageja pole käesolevas asjas tõendanud kostjate poolt E.R.S.-i juhtorganite liikmena oma kohustuste rikkumist. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, oli hageja poolt vaidlustatud maksetel perioodil 2017-2018 summas 1 865 000 eurot E.R.S.-i arveldusarvelt äriühingule RVTest olemas õiguslik alus ehk osapoolte kokkulepe. Seega pole kostjatele etteheidetav tegutsemine õigusliku aluseta. Eksitav on ka hageja väide, nagu poleks E.R.S. seoses RVTest-le makstud summadega mingeid teenuseid saanud. RVTest-i ja E.R.S.-i vaheline kokkulepe seisnes selles, et minimaalselt kaetakse teenustasuga RVTest tegevuskulud ning poolte vahel lepiti kokku vastav minimaalne aasta n-ö eelarve ehk piirmäär. Kostjad on kohtu hinnangul piisavalt selgitanud ja tõendanud neid majanduslikke kaalutlusi, millest lähtuvalt toimus alates
  2. aastast koostöö E.R.S.-i ja RVTest-i vahel. Koostöö põhimõtteid täpsustati ja uuendati iga-aastaselt (vt I kd, tl 54-62; tl 119 ja tl 119 pöördel).
  3. Kohus nõustub kostjatega, et E.R.S.-i poolt RVTest-le tasutud 1 865 000 eurot ei ole õige vaadelda n-ö asjana iseeneses ja eraldiseisvalt muudest ärilistest kaalutlustest. Kostjad märgivad õigesti, et tehingu majandusliku otstarbekuse juures tuleb arvestada kõiki ärilisi aspekte, sh konkurentsiolukorda, konfidentsiaalse teabe konkurendi eest salajas hoidmise vajadust, otsust olla sõltumatu teenuseosutaja ja mitte sõltuda konkurendi tegevusest, hindasid jm. Kostjad on välja toonud, et majanduslike kaalutluste hulgas olid
  4. a teisel poolaastal nii potentsiaalsed uued transpordiprojektid, muutuvad olud transporditeenuse osutamises, jätkuv soov säilitada transporditegevuse sõltumatus otsesest konkurendist, E.R.S.-i osaluse võõrandamise läbirääkimised kui ka kohustus täita riigihanke tulemusena aastal 2013 sõlmitud kolmepoolset piiriteenuse osutamise lepingut AS-ga Eesti Raudtee.
  5. Samuti on kostjad selgitanud, millistest põhimõtetest lähtuvalt RVTest-i tegevuse eripära arvestades oli võimalik teenustasu kokku leppida. Kostjad märgivad, et hageja ja tütarühing E.R.S. soovisid jätkata maksimaalses ulatuses iseseisva raudteevedajana ka aastatel 2017-2018 ning oluliste teenuste sisseost AS-lt EVR Cargo ehk oma otseselt konkurendilt oleks olnud vastuolus selle tegevusideoloogiaga. Kostjad on põhistanud, et E.R.S. (ja ka hageja, kuna E.R.S. ja hageja kliendid suures osas kattusid) sõltusid RVTest-i võimest pakkuda omapoolset teenust ning teisalt sõltus RVTest-i n-ö eluspüsimine otseselt E.R.S.-st ja tema poolt tasutavatest tasudest, kuna vastasel juhul ei oleks RVTest-l olnud rahalisi vahendeid, et oma äritegevust elus hoida, sh maksta töötajatele ja teistele teenusepakkujatele tasusid jms. Seejuures oli RVTest-i teenus püsikulude põhine, st RVTest-l kaasnesid teenuse osutamisega olulised püsikulud sõltumata sellest, kas ja kui palju vaguneid teenindatakse. Eeltoodut arvestades oli kostjate kinnitusel E.R.S.-i ja RVTest-i vahelise koostöö lahutamatuks osaks see, et ühest küljest pidi RVTest tegutsema ilma olulise kasumimarginaalita, kuid teisest küljest perioodidel, kui raudteetransporditeenuse maht oli madalam, oli oluline tagada RVTest-i jätkusuutlikkus, et viimane oleks jätkuvalt teenuse osutamise valmiduses. Vastavatest põhimõtetest lähtuvalt lepitigi igaks uueks aastaks kokku ka RVTest-i poolt osutatava teenuse maksumuses, arvestades oodatud transpordimahte (ja neist tulenevalt vagunite arvu). Transpordimahte oli aga kostjate kinnitusel tihti keeruline või lausa võimatu ette prognoosida, eriti viimastel aastatel. Seetõttu oli keeruline ette kokku leppida ka sellist õiglast vagunipõhist teenustasu, mis oleks olnud RVTest-i jaoks piisav ning transpordimahtude vähenedes lepiti kokku, et madalate transpordimahtude perioodidel maksab E.R.S. RVTest-le lisatasu, mis ei ole vagunite arvuga seotud. Selle kokkuleppe põhjused olid kostjate selgitusel järgnevad: (i) RVTest-i teenused olid E.R.S.-i jaoks eluliselt tähtsad sõltumatu transporditeenuse osutamiseks (ja selle võime säilitamiseks) klientidele; ning (ii) RVTest ja E.R.S. olid koos täitjateks AS-ga Eesti Raudtee sõlmitud piiriteenuste lepingus, milline leping nõudis töötajate ööpäevaringset kohalolu piirijaamades, sõltumata veo intensiivsusest. 29
(51)2-20-3645
  1. Kohus on seisukohal, et kostjate eelviidatud põhjendusi E.R.S.-lt teenuse ostmiseks, sh RVTest-le 1 865 000 euro tasumisel kinnitavad mh alljärgnevad kostjate poolt esitatud tõendid: 1) konkurentsiolukorda puudutav e-kirjavahetus ja hageja nõukogule esitletud
  2. a eelarve (IV kd, tl 38-39; IX kd, tl 143-162; tl 169-170). Kohus nõustub seejuures kostjatega, et sõltumatuse saavutamine konkurendist oli antud juhul majanduslikult mõistlik eesmärk; 2) RVTest-i majandusaasta aruanded, millest nähtuvalt on RVTest-i kasumlikkus kõigi oma tegutsemisaastate peale (sh 2017-2018 arvestuses) olnud marginaalne ning RVTest ei ole kunagi kasumit jaotanud (IV kd, tl 40-124); 3) RVTest kreeditarved
  3. ja
  4. aastate kohta, millest nähtub veomahtude kõikumine ja RVTest-i kasumimarginaali vähendamine (IV kd, tl 125-126); 4) RVTest-i 2017-2018 e-kirjad A. S.ile, milles põhjendatakse kulude katteks ettemaksu tasumise vajadust (V kd, tl 3-8); 5)
  5. aastat puudutav e-kirjavahetus, mis kinnitab kokkuleppe olemasolu E.R.S.-i ja RVTest-i vahel, mille kohaselt teenuse eest maksmisel lähtutakse eelkõige mitte vagunipõhisest tasust, vaid RVTest-i kuludest (IV kd, tl 127-128); 6) A. S. ja A. B.i e-kirjavahetus 28.08-03.09.2018, millest nähtuvalt otsiti võimalusi kulude vähendamiseks ja optimeerimiseks (V kd, tl 26).
  6. Samuti on kostjad õigustatult viidanud RVTest, E.R.S.-i ja AS Eesti Raudtee kolmepoolse piiriteenuse osutamise lepingu (II kd, tl 97-103) olulisusele RVTest ja E.R.S.-i omavaheliste kokkulepete kontekstis. Kohus nõustub kostjatega, et piiriteenuse lepingu täitmiseks oli vajalik, et RVTest suudaks tasuda oma töötajatele ning muude kulude ja teenuste eest, hoida oma tegevust käigus ja täita oma lepingulisi kohustusi. Kostjate väitel võinuks piiriteenuse lepingu rikkumine kaasa tuua ka E.R.S.-i tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja sellega kaasnevad kõikvõimalikud kahjulikud tagajärjed, st sisuliselt ei oleks E.R.S. enam saanud oma teenust pakkuda ja oleks kaotanud oma väärtuse. Hageja omakorda väidab, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine piiriteenuse lepingu rikkumise tagajärjel on kostjate spekulatiivne väide ning piiriteenuse lepingu rikkumise E.R.S.-i poolt RVTest pankroti tõttu oleks kaasa toonud maksimaalselt 50 000 euro suuruse leppetrahvi tasumise. Kohtu hinnangul on pooltevaheline vaidlus piiriteenuse lepingu rikkumise majanduslike tagajärgede üle käesolevas vaidluses täiesti asjakohatu. Hageja heidab kostjatele ette juriidilise isiku juhtorgani hoolsuskohustuse rikkumist. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet arvestades (

§ 6

ja § 7) võimalik sisustada kostjate hoolsuskohustust selliselt, et kostjad pidanuks kaaluma piiriteenuse osutamise lepingu rikkumise majanduslikku otstarbekust.

§ 8lg 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juriidilise isiku juhtorgani liikmetele ei saa olla etteheidetav, et nad ei otsi võimalusi lepingute rikkumi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.