Obsah (8)

§ 184§ 120§ 121§ 213§ 346§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-9855 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulah

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta 5 kuu vangistusega,

§ 120

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega,

§ 121

lg 1 järgi 4 kuu vangistusega,

§ 213

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega ning

§ 346

järgi rahalise karistusega 518,10 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud vangistust ja rahalise karistuse 518,10 eurot.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja rahalise karistuse 516 eurot, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.01.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 3 kuu vangistuse, võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 18.09.
2. Kohtuotsus jõustus 30.01.
3. 1.
4. Viru Maakohtu 19.03.
5. a määrusega jäeti Artjom Prudnikov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 23.04.
6. a määrusega 13.05.
7. 1
8. Viru Vangla esitas 08.12.2021 Viru Maakohtule materjalid Artjom Prudnikovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
9. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad Artjom Prudnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
10. Viru Maakohus jättis 11.01.
11. a määrusega Artjom Prudnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
12. Esmalt märkis maakohus, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust, mida ta hetkel kannab. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal neli, mistõttu ei ole üks oluline vabastamise eeldustest, s.o hea käitumine vanglas, täidetud. 3.
13. Vabanemisel on Artjom Prudnikovil olemas elukoht ning ta on nõus alluma ka elektroonilisele valvele. Garanteeritud töökoht puudub. Maakohus pidas positiivseks seda, et isik on osalenud sotsiaalprogrammis ja riigikeele õppes ning omandab hetkel keevitaja eriala. Samas puudus alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, kuivõrd isik kannab karistust esimese astme narkokuriteo eest. 3.
14. Maakohus leidis, et toimepandud narkokuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Ei nähtu ühtegi alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.07.2023, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis on väga pikk aeg. Isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada. 3.
15. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Maakohtul ei tekkinud antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada, arvestades eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvust ja asjaolusid ning distsiplinaarkaristuste olemasolu vangistuse ajal. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. 3.
16. Lisaks leidis maakohus, et ka elektrooniline valve täiendava garantiina ei tagaks isiku seaduspärast käitumist. Sellega on võimalik piirata küll isiku liikumist, kuid see ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
17. Viru Maakohtu 11.01.
18. a määruse peale esitas määruskaebuse, motivatsioonikirja ja taotluse Artjom Prudnikov, kes palub läbi vaadata tema kaebus, kaaluda kõiki asjaolusid põhjalikult ja vabastada ta ennetähtaegselt. 4.
19. Esmalt ei ole Artjom Prudnikov rahul sellega, et kohtuistungi lõpu ja tema vabastamata jätmise määruse allkirjastamise vahele jäi vaid 23 minutit, millise ajaga ei ole võimalik läbi vaadata asja ei objektiivselt ega kaalutletult, tutvudes sealjuures kõikide materjalidega. Lisaks 2 ei ole kohus arvestanud ei taotlust ega motivatsioonikirja, ning lahendis ei ole midagi kirjas, mida ta avaldas kohtuistungil. Kohus võttis otsuse vastu juba enne kohtuistungit ning istung oli puhas formaalsus. Kohtulahendis on öeldud, et vangla ja prokuratuur on tema vabastamise vastu. Riskihindamise järgi on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 30% kahe aasta jooksul ning seoses sellega toetavad nad tema vabastamist. Vangla täitis ülesande suunata teda õigele teele ja õpetada seadusekuulekat eluviisi. 4.
20. Karistuse kandmise jooksul (2/3) teadvustas ta endale paljut, töötas enda kallal, läbis sotsiaalprogramme ja õppis. Ta on positiivses remissioonis. Ta ei ole varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid teadvustab vastutust ja on valmis täitma nõudeid. Elektrooniline valve on tema puhul tõhus meede. Materiaalse kasu saamiseks pani toime kuriteo, kuna oli suhtes naisega, kellel olid suured finantsilised nõudmised. Need suhted on läbi. Samuti on tal olemas töökoht, mille kohta esitas taotluse. Finantsilised kohustused soovib järk-järgult tagasi maksta, koostades kohtutäituri juures maksegraafiku. Sugulased ja lähedased on valmis teda igakülgselt toetama. 4.
21. Reaalset vangistust kannab esmakordselt, puudub kriminaalne suhtlusringkond ning temal ei ole probleeme ei narkootiliste ainete ega ka alkoholiga. Ta on valmis seadusekuulekaks eluks vabaduses. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on neli, need on kõik seotud tööle minekust keeldumisega, kuna tema soovis neil kordadel osaleda õppetöös. Keevitajaks õppimine on tema jaoks prioriteet. Lisaks on ühes kohas kirjas, et ta keeldus tööst, kuid teises kohas iseloomustuses, et ei ole tööd alustanudki, mis on vastuolu. Samuti märkis vangla, et ta viibis ühes kambris koos kuriteokaaslase D. Jantšukiga, kuid kinnipeetavaid paigutab kambritesse vangla administratsioon. Individuaalse täitmiskava täitmise ajal kasvasid riskiprotsendid, mis jääb arusaamatuks, kuna ta läbis erinevaid programme ja vestlusi. 4.
22. Vabanemisel on tal olemas elukoht ja töökoht, ta on täitnud individuaalse täitmiskava, vabaduses on lähedased ja sugulased, kes teda on valmis toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt ning keevitajaks õpinguid saab samuti jätkata vabaduses. Soovib luua perekonna. Praegu veel suudab tulla ühiskonna ridadesse normaalse inimesena. Ta kahetseb toimepandud kuritegusid. Vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist, mistõttu näevad nad perspektiivis seadusekuulekat ja korralikku inimest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Artjom Prudnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
2. Vastuseks süüdimõistetu etteheitele, et kohtulahend valmis liiga kiiresti, selgitab ringkonnakohus järgmist. Maakohtul tuleb enne istungit tutvuda süüdimõistetu isikliku toimikuga, milles on olemas kõik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalid. Ka saabus Viru Maakohtule Artjom Prudnikovi motivatsioonikiri juba 16.12.2021, millega oli kohtul samuti võimalik enne istungit tutvuda. Materjalidega tutvumisel on kohtul õigus 3 koostada kohtulahendi projekt koos vabastamist/mittevabastamist toetavate juba olemasolevate faktiliste asjaoludega. Olukorras, kus kohtuistungil ei ilmne uusi asjaolusid, võibki kohtulahendi lõplikuks vormistamiseks kuluda vähe aega. See aga ei tähenda, et maakohus ei oleks otsustust tehes arvesse võtnud kõiki asjaolusid, mis omasid tähtsust Artjom Prudnikovi karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole teinud ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt jäeti süüdimõistetu ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
3. Formaalsete eelduste täidetus – Artjom Prudnikov on ära kandnud 2/3 mõistetud karistusajast ning tal on elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele – annab vaid võimaluse vabaneda vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid see ei too endaga automaatselt kaasa süüdimõistetu vabastamist. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille käigus tuleb maakohtul anda hinnang

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsetele vabastamise eeldustele.

Seega ei ole ainuüksi sellel alusel võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada.

1. Artjom Prudnikovil on õigus, et maakohtu määruse eelviimase lõigu viimases lauses on tõesti kirjas, et isiku vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Küll ei ole ei vangla hinnang ega ka prokuratuuri toetus kumbki kohtule siduvad (isegi kui need on toetavad), samuti ei ole maakohus rajanud vabastamata jätmise otsustust ainuüksi sellele argumendile. Seega ei ole see toonud endaga kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist.
2. Ringkonnakohus leiab, et positiivne on see, et Artjom Prudnikovil on vabanemisel olemas elukoht ja väidetavalt ka töökoht ning lähedased, kes on valmis teda toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Samas olid tal lähedased, elu- ja töökoht olemas ka varem, kuid ükski neist ei aidanud ära hoida kuritegude toimepanemist. Väheoluline ei ole seegi, et narkootiliste ainete suures koguses käitlemise pani ta toime mh enda elukohas. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et olenemata sellest, kas süüdimõistetul on vabanedes töökoht või mitte, ei vähenda see mitte kuidagi uute kuritegude toimepanemise riske. Ka varasemalt oli ta ametlikult tööga hõivatud, kuid selleks, et saada nn lihtsat raha, et mugavalt ära elada, pani ta toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, sh käitles narkootilist ainet suures koguses. Seega ei maanda ükski eeltoodud teguritest Artjom Prudnikovist tulenevaid riske.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
4. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-1217 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Vangla iseloomustuse andmetel on Artjom Prudnikov läbinud vestlused vägivaldsest käitumisest ja impulsiivsusest, mis on oluline, kuna ta kannab karistust ka ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Samuti on ta osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, mis käsitleb seadusekuulekat eluviisi ja probleemide lahendamise oskusi. Alates 02.09.2021 õpib ta Viru Vanglas keevitajaks ja ta on osalenud riigikeeleõppes. Vangla iseloomustuse andmetel määrati Artjom Prudnikov alates 15.02.2021 majandustöödele koristaja ametikohale. Kuigi vangla iseloomustuses esineb vastuolu selles, et kinnipeetav osaleb valikuliselt tööhõives ja teisalt on märgitud, et ta ei ole reaalselt tööle asunud, ei muuda see siiski asjaolu, et Artjom Prudnikov on keeldunud töötamast. Seda on ta ka ise määruskaebuses kinnitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole oluline, et süüdimõistetu hindab õppimist kõrgemalt, kuna 4 vangla korraldustele mitteallumine näitab, et tegemist on isikuga, kes ei ole võimeline täitma kehtestatud reegleid nõuetekohaselt, vaid soovib seda teha valikuliselt omal äranägemisel. Kuivõrd töötamine on üheks individuaalses täitmiskavas märgitud tegevuseks, saab öelda, et ta ei ole seda siiski täielikult täitnud.
2. Artjom Prudnikovi on karistatud kahel korral distsiplinaarkorras selle eest, et ta keeldus tööle asumisest, mõlemal korral 3 ööpäeva kartseriga. Lisaks on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust selle eest, et ta ei allunud saatmise ajal korraldustele mitte rääkida (ühel korral ei pannud ka käsi selja peale). Neist ühel korral määrati karistuseks kartser 3 ööpäeva ja teisel korral kartser 4 ööpäeva kolme kuulise katseajaga. Eelnev näitab ilmekalt, et Artjom Prudnikovil on probleeme korrale allumisega. Kui isik ei suuda isegi range järelevalve all reegleid järgida, on tõenäoline, et vabaduses ei tee ta seda ammugi. Ennetähtaegse vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja kohustustega, lisaks on ta valmis alluma elektroonilisele valvele. Ringkonnakohtul puudub usk, et Artjom Prudnikov on suuteline ja tahab järgida vabastamisega kaasnevaid tingimusi ning on ka tegelikult valmis enda käitumist muutma. Tema käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et kui need ei kattu tema valikute ja soovidega, jätab ta need suure tõenäosusega täitmata.
3. Arvestades Artjom Prudnikovi poolt toimepandud eriliigilisi kuritegusid (narkootiliste ainete käitlemine suures koguses, mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta, kehaline väärkohtlemine, ähvardamine, arvutikelmus ja dokumendi kinnipidamine), ohustab ta enda käitumisega nii ühiskonda tervikuna kui ka üksikisikut. Kuigi risk alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamiseks puudub, ei ole see takistanud teda viimast levitamast. Sealjuures käitles ta ohtlikke narkootilisi aineid fentanüül ja tsüklopropüülfentanüül viis ja pool aastat, mis on väga pikk aeg. Ülejäänud kuriteod, va mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta, pani ta toime teise isiku suhtes narkootilise aine käitlemisel tekkinud probleemide tõttu. Olgugi, et enda sõnul ta kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle, on ilmne, et vajadusel on tal olemas nii kogemused kui ka vajalikud sidemed, et jätkata samasuguse eluviisiga. Kuna ükski ülalmärgitud positiivsest asjaolust ei ole maandanud piisavalt neid riske, on see oht ka reaalne.
4. Asjaolu, et vangla paigutas Artjom Prudnikovi ühte kambrisse kuriteokaaslasega ei oma ennetähtaegse vabastamise otsustamisel mingit tähtsust. Mis puudutab vangla koostatud riskihinnangut ja vangla iseloomustuses märgitud riskiprotsente, siis neile tuginemine ei ole lubatud. Seega ei ole oluline ei see, et protsendid on Artjom Prudnikovi arvates madalad ega see, et riskiprotsendid on täitmiskava tegevustes osalemise järgselt tõusnud. Ka maakohus ei ole tuginenud vangla riskihinnangule, seega ei ole maakohus selles eksinud.
5. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Artjom Prudnikovi puhul annab toimepandud kuritegude asjaoludest ja käitumisest vanglas tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole tema ennetähtaegne karistuse kandmiselt vabastamine võimalik.
6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
7. jaanuari
8. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5