← Eesti

4-22-380/6

Obsah (5)§ 38§ 114§ 70§2§ 147

4-22-380 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-22-380 Kohtukoosseis Orvi Koik Harju Maakohtu 4. ve

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti 06.12.
  2. a otsusega määrati Eduard Grigorjanile Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot. Otsuse kohaselt tuli rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul, st hiljemalt 29.12.
  4. 31.01.2022 esitas Eduard Grigorjan Harju Maakohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, kuna sai väidetavalt väärteootsuse e-toimiku kaudu kätte samal päeval, so 31.01.
  5. Ka on viidatud kättetoimetamise korrale HMS § 27 lg 2 p-d 1-4 järgi.
  6. Harju Maakohus jättis 04.02.
  7. a määrusega Eduard Grigorjani taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuna puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Maakohus, tutvunud väärteoasja toimikuga, märkis, et Eduard Grigorjan oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Kuigi kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav juba 06.12.2021, oli nimetatud otsuses märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva 1

(3)4-22-380 jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 29.12.
  1. Seega asjaolu, et kohtuvälise menetleja lahend oli kättesaadav varem (14.12.2021.a asemel 06.12.2021.a.) ei riivanud see menetlusaluse isiku õigusi, kuivõrd 15-ne päevane kaebetähtaeg algas kuupäevast, mil otsus pidi olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.o kaebetähtaja kulgemist arvestati alates 14.12.2021.a. Maakohus märkis ka, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu seisukoht lahendis 3-1-1-84-13 p 8.
  2. Ka viitas maakohus Riigikohtu poolt korduvalt väljendanud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKo 3-1-1-90-10 p 9.2). Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses ühelegi sellisele põhjusele viidatud. Taotleja on viidanud, et ta sai väärteootsuse täna (s.o 31.01.2022.a) e-toimiku kaudu ning on viidanud kättetoimetamise korra puhul HMS § 27 lg 2 p-dele 1-
  3. Kohtu hinnangul on aga taotleja viidatud Haldusmenetluse seadus asjassepuutumatu, kuivõrd käesoleval juhul on tegemist väärteomenetlusega. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et väärteoasja materjalidest ega esitatud taotlusest ei nähtu põhjusi, mida saaks pidada mõjuvaks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes ja mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise.
  4. 08.02.2022 saabus Tallinna Ringkonnakohtule Eduard Grigorjani määruskaebus Harju Maakohtu 04.02.
  5. a määrusele, milles ta palub eelmärgitud maakohtu määruse tühistamist ja tema kaebetähtaja ennistamise taotluse uuesti arutamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu määrusega ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 6.

§ 38

lg 1 alusel järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Maakohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses ei ole välja toodud ühtegi mõjuvat põhjust, miks E. Grigorjan ei saanud tähtaegselt kaebust kohtuvälise menetleja otsusele esitada. Mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks ei ole esitatud ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, millele saaks ringkonnakohus õiguslikku hinnangut anda. Ainus, millele E. Grogorjan viitab, mille tõttu ta kaebust tähtaegselt ei esitanud ja kaebetähtaja ennistamist vajab, on asjaolu, et ta sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte alles 31.01.2022. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu lahendis 3-1-1-84-13 p-s 8.1 selgitatule, et

§ 114

lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda aga

§2

(3)4-22-380 s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu (

§ 70lg 5).

Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaebeõiguse tagamiseks täidetud. Väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Maakohus on põhjalikult analüüsinud E. Grigorjanile väärteootsuse kättesaadavaks tegemise asjaolusid ning teinud õige järelduse, et tulenevalt seadusest ja ka Riigikohtu seisukohast oli E. Grigorjanil võimalik tutvuda väärteootsusega vähemalt alates 14.12.2021 nagu oli märgitud 13.11.2021. a väärteoprotokollis ning mille E. Grigorjan ka 13.11.2021 allkirjastas. Maakohtu lõppjäreldus, et E. Grigorjani kaebetähtaja ennistamiseks ei esine KrMS § 172 lg-s 2 sätestatud mõjuvat põhjust on seega õige.

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud E. Grigorjani kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust, kuna kõiki nõudeid on väärteootsuse õigeaegseks kättesaamiseks järgitud ning E. Grigorjani taotluses esitatud väide, et ta sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte alles 31.01.2022, ei too kaasa maakohtu seaduslikku määruse tühistamist. 7. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 04.02.2022. a määruse muutmata ja E. Grigorjani esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.