← Eesti

3-21-2252/7

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

  1. jaanuar 2022, Tartu 3-21-2252 Magnus Saare kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses advokaadile helistamise ja õigusaktidega tutvumise võimaldamata jätmisega Magnus Saare määruskaebus Tartu Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Magnus Saar Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada Magnus Saare määruskaebus Tartu Halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a määruse peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Vanglas kinni peetav isik Magnus Saar esitas
  7. oktoobril Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1775, 50 eurot, kuna vangla takistab tal advokaadiga telefoni teel suhtlemist ja õigusaktidega tutvumist. Vangla ei võimaldanud kaebajal tutvuda õigusaktidega
  8. juunil
  9. Vangla on mitmel korral takistanud kaebajal advokaadile helistamist, kuigi väidab, et ei ole lasknud tal advokaadile helistada vaid ühel korral. Vangla pole lasknud kaebajal helistada
  10. aprillil ja
  11. aprillil
  12. Kaebajal ei lastud advokaadile helistada ka
  13. juulil,
  14. aprillil ja
  15. aprillil
  16. Vabanduseks toodi, et kaebaja taotlus ei jõudnud kontaktisikuni. Eeltoodu ei ole õigustatud vabandus, kuna taotlusi sisaldavad templiga ümbrikud avatakse juba järgmisel päeval. Vangla on ka ära kaotanud kaebaja helistamise taotlusi. Kaebaja esitas vanglale seoses eeltooduga kahjunõude ning pärast selle esitamist tuli kaebaja juurde vanglaametnik, kes ähvardas kaebajat, et kui viimane oma kahjunõuet tagasi ei võta, siis ei lase ta kaebajal üldse helistada ning kaebaja elu muutub raskeks. Seetõttu kaebaja kirjutas vanglale, et ei soovi avalduse osas menetluse algatamist. Kaebaja toob välja ka selle, et vangla ei vastanud tema kahjunõudele kahe kuu jooksul. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivu osadena tasumise võimaldamist.
  17. Tartu Halduskohus tagastas
  18. oktoobri
  19. a määrusega M. Saare kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohus sai aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega, kuna tal ei võimaldatud
  20. juunil 2021 õigusaktidega tutvuda ning
  21. aprillil,
  22. aprillil,
  23. aprillil,
  24. aprillil ja
  25. juulil 2021 advokaadile helistada. Asjaolu, et kaebajal jäid mõned telefonikõned eelistatud ajal advokaadile tegemata, ei saa pidada käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kuigi kaebajal ei võimaldatud helistada advokaadile
  26. aprillil,
  27. aprillil,
  28. aprillil,
  29. aprillil ja
  30. juulil 2021, on ta advokaadile helistanud
  31. aprillil,
  32. mail,
  33. mail,
  34. juunil ja
  35. juulil
  36. Samuti on tal võimaldatud helistada
  37. aprillil,
  38. aprillil,
  39. aprillil,
  40. aprillil,
  41. mail,
  42. mail,
  43. mail,
  44. mail,
  45. mail,
  46. mail,
  47. juunil,
  48. juunil ja
  49. juulil 2021, kuid siis ei ole ta otsustanud oma advokaadile helistada. Eeltoodust nähtuvalt on kaebajal võimaldatud helistada soovitud kuupäevast kas eelneval või järgneval päeval. Seega ei ole vangla oma tegevusega kaebaja ja tema advokaadi suhtlust takistanud, vaid suhtluses on ilmnenud mõned vähesed kaebajale ebasoovitavad muudatused. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, et toimumata jäänud telefonikõnede tõttu oleks talle kaasnenud mingid negatiivsed tagajärjed. Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka see, et tal ei võimaldatud
  50. juunil 2021 õigusaktidega tutvuda. Vangla kinnitusel on kaebaja saanud paberkandjal õigusaktidega tutvuda
  51. juulil ja
  52. juulil 2021 ning arvuti vahendusel
  53. a
  54. nädalal,
  55. nädalal,
  56. nädalal,
  57. nädalal ja
  58. nädalal.
  59. nädal on ajavahemik
  60. juuni kuni
  61. juuli 2021, mis tähendab, et kuigi kaebaja ei saanud õigusaktidega tutvuda
  62. juunil 2021, sai ta seda teha eelnimetatud kuupäevale lähedasel ajal. Samuti on kaebajal olnud võimalik vangla kinnitusel taotleda õigusaktidega tutvumiseks uue arvuti kasutamise aja määramist. Tartu Vangla valvuri
  63. augusti
  64. a selgituste järgi ei ole aga kaebaja viimasel ajal arvuti kasutamiseks soovi avaldanud, mis tähendab, et ta ei ole intensiivset vajadust õigusaktidega tutvumiseks tajunud. Seega ei ole vangla tegevus saanud kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi põhjustada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus seda õigustab. Kohtu hinnangul on kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. VangS § 28 lg 3 kohaselt on keelatud telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vaidlus puudub selles, et kaebaja taotles advokaadile helistamist
  65. aprillil,
  66. aprillil,
  67. aprillil,
  68. aprillil ja
  69. juulil 2021, kuid vangla ei võimaldanud kaebajal helistada.
  70. aprillil 2021 ei saanud kaebaja helistada, kuna talle ei olnud veel määratud inspektor-kontaktisikut, kes tema avaldusega tegeleks, ning
  71. aprillil 2021 jäi helistamine ära inspektor-kontaktisiku töökoormuse tõttu (vt Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku
  72. oktoobri
  73. a selgitusi).
  74. aprillil ja
  75. aprillil 2021 jäi kaebaja helistamine ära, kuna tema taotlus jõudis inspektor-kontaktisikuni hilinenult ning
  76. juulit 2021 puudutav helistamise taotlus jäi vanglal ekslikult tähelepanuta (Tartu Vangla
  77. septembri
  78. a otsus nr 1 13/188-3). Võib nentida, et vangla tegevuses on esinenud puudujääke, kui kaebajale oli siiski tagatud regulaarsed võimalused soovitud isikutega suhtlemiseks ning kaebaja on seda võimalust ka aktiivselt kasutanud. Helistamise võimalusest ilmajäämine võib küll olla vanglas viibivale isikule ebamugav ning see võib piirata tema suhtlemisvabadust ning tekitada solvumist ja hingelisi üleelamisi, kuid nimetatud tagajärjed ei ole sedavõrd intensiivsed, et tähendaks rahas mõõdetava ja sellisena hüvitamisele kuuluva kahju tekkimist. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule välja toonud, et talle oleks vangla tegevuse tõttu kaasnenud mingid reaalsed negatiivsed tagajärjed, 2 vaid ta pidi kõnede toimumata jäämise tõttu taluma üksnes teatud ebamugavusi. Selliste ebameeldivuste talumist ei saa pidada kaebaja õigusi riivavaks ja inimväärikust alandavaks ulatuses, mis õigustaks vangla tegevuse rahalist kompenseerimist. Seetõttu on kohus seisukohal, et kuigi vangla ei pruugi olla mõnel korral taganud kaebajale helistamisvõimalust soovitud päeval, siis ei ole sellega kaasnenud eeldatavad hingelised üleelamised sedavõrd intensiivsed, et õigustaksid rahalise hüvitise määramist, mistõttu ei ole kohtule esitatud kahjunõue perspektiivikas. Samuti tuleb arvestada, et vangla on kaebaja ees seoses
  79. juulil 2021 helistamise võimaldamata jätmisega vabandanud ning sellega eelkirjeldatud osas oma õigusvastase tegevuse juba heastanud. VangS § 311 järgi on kaebajal õigus tutvuda Tartu Vanglas õigusaktidega vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites. Tartu Vangla
  80. septembri
  81. a otsusest nr 1-13/188-3 ja vangla esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajale arvukatel kordadel broneeritud arvuti kasutamiseks ja õigusaktidega tutvumiseks aeg ning kaebajal on olnud võimalik õigusaktidega tutvuda. Kaebaja on ise loobunud selle võimaluse kasutamisest ning ühel korral ei saanud kaebaja arvutit broneeritud ajal kasutada, kuna ta viidi arsti juurde (vt ka Tartu Vangla valvurite
  82. juuli ja
  83. augusti
  84. a ning vanemvalvuri
  85. juuli
  86. a selgitusi). Kohtul puudub alus vangla väidete õigsuses kahelda. Kohtu hinnangul ei ole võimalik vangla tegevust õigusvastaseks pidada, kuivõrd vangla ei ole keelanud kaebajal õigusaktidega tutvuda, vaid tutvumine on ära jäänud kas kaebaja enda soovil või siis seetõttu, et vangla on kaebajale osutanud tervishoiuteenuseid, milleks vangla on VangS §-dest 52 ja 53 tulenevalt kohustatud ning mis on ka kaebaja huvides. Samuti kinnitab vangla, et kaebaja oleks soovi korral saanud paluda uue arvuti kasutamise aja määramist. Lisaks on vangla taganud piisavad võimalused õigusaktidega tutvumiseks muudel aegadel.
  87. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu tühistamiseks. Määruskaebuses palub kaebaja tema kaebus menetlusse võtta. määruse RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  88. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub tagastamisele.
  89. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
  90. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks kaebuse asjaoludel ei saa vastustaja tegevust pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks isegi juhul, kui vangla mõnel juhul on eksinud kaebajale helistamise ja/või arvuti kasutamise võimaldamisel. Määruskaebuses ei ole kaebaja endiselt suutnud nimetada vangla tegevusest tingitud tegelikke kahjulikke mõjusid kaebajale. Asjaolude pinnal ei ole ka ringkonnakohtule äratuntav, et vastustaja oleks kahjustanud kaebaja RvastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvesid ligilähedaseltki sellise intensiivsusega, et see kohtupraktikas tunnustatud kriteeriumide järgi võiks kaasa tuua kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmise. Nõustuda tuleb halduskohtuga ka selles vangla on kaebaja ees vabandamiseha oma eksimused suuresti juba heastanud.
  91. Seega on kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise eeldused täidetud. Kuna kaebuse tagastamise aluste esinemine kaebuses toodud asjaoludel on selge, mistõttu ei saa kaebuse tagastamist õigusvastaseks pidada. Vastavalt on kaebaja õiguste kaitse võimalus määruskaebusega ilmselgelt vähene ning ringkonnakohus tagastab määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.