← Eesti

1-21-7576/21

1-21-7576 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuaril
  2. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-7576 (kohtueelses menetluses 21230100600) Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Tõlk Jelena Kremez Kriminaalasi DANIIL VORONOV süüdistuses KarS § 141 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav DANIIL VORONOV, isikukood: 39607070819; Eesti Vabariigi kodakondsusega; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; haridus: xxxharidus; töökoht: xxx; elukoht: xxx xx-xx, xxx, xxx maakond, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud Kohtuistungi toimumise aeg 16.12.2021 Kaitsja Rein Laid (valitud) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:
  3. Tunnistada DANIIL VORONOV KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
  4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Daniil Voronovile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
  5. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Daniil Voronovi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 24.01.2022.a.
  6. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Daniil Voronovilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest osaliselt, st 1460 eurot.
  7. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Daniil Voronovil tasuda menetluskulud summas 1460 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes iga kuu vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 121,67 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 121,63 eurot. 1-21-7576
  8. Menetluskulud osaliselt, st
  9. a ja
  10. a sundaraha vahe I astme kuriteo toimepanemise eest summas 175 eurot, jätta riigi kanda.
  11. Menetluskulud, s.t. valitud kaitsjale makstud tasu summas 5575,23 eurot, jätta Daniil Voronovi kanda.
  12. Asitõendid: • CD-plaat, millele on salvestatud seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse käigus kannatanu Xst tehtud fotod ja mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; • CD-plaat, millele on salvestatud X kõned häirekeskusesse ja mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; • DVD-plaat, millele on salvestatud Maxima, Araxese, KÜ xxx xx ja Olerexi videosalvestised ja mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; • DVD-plaat, millele on salvestatud vormikaamera salvestis ja mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; • DVD- plaat, millele on salvestatud X mobiiltelefonist leitud sms-kirjavahetus ja mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; • Seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse käigus Xlt võetud bioloogilise aine proovid, mis on pakendatud ja asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; kannatanu aluspüksid, mis asuvad asitõendite hoidlas, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Xle; • Kannatanu X kõrvarõngas ja mobiiltelefon- on tagastatud kannatanule. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  13. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS 2 / 11 1-21-7576 D. Voronovi süüdistatakse selles, et ta astus 08.06.2021 ajavahemikul kell 00:00 kuni 01:40 xxx, xxx xx-xx asuvas korteris vägivalda kasutades Xga vaginaalsesse suguühtesse ning pani toime muu sugulise iseloomuga teo X suhtes viimase tahte vastaselt. Nimelt istus D. Voronov kaksiratsa lamava Xga keha peale, väänates naise käsi ja surudes need enda jalgade alla, et kannatanu ei saaks osutuda vastupanu tema lahti riietamisel. Seejärel võttis D. Voronov jõuga kannatanul lühikesed püksid ja aluspüksid jalast ära. Kannatanu vastupanu mahasurumise eesmärgil ähvardas D. Voronov teda lüüa, tõstes korduvalt kannatanu suunas rusikas käe ja tehes löömist imiteerivaid liigutusi. Kui kannatanu lõpetas vastupanu osutamise, kartes D. Voronovi poolset füüsilise jõu kasutamist, lakkus D. Voronov X tahtevastaselt naise kliitorit ja häbemokkasid ning toppis oma sõrmi kannatanu tuppe. Kannatanu nuttis ja palus lõpetada, kuid D. Voronov ähvardas naist, et kui too vait ei jää, paneb talle ka peenise tuppe. Samuti üritas süüdistatav katta käe ja padjaga kannatanu suud, et summutada viimase karjumist. Seega pani Daniil Voronov toime KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so inimese tahte vastaselt vägivalda kasutades temaga suguühtesse astumise. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 08.11.2021 Harju Maakohtule üldmenetluses kriminaalasja, milles D. Voronovi süüdistatakse KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. 01.12.2021 toimunud eelistungil esitasid süüdistatav ja kaitsja läbi prokuröri kirjaliku taotluse lühimenetluse kohaldamiseks. Prokurör nõustus esitatud taotlusega ning esitas kohtule kriminaalasja toimiku asja lahendamiseks lühimenetluses. Kohus andis 01.12.2021 D. Voronovi lühimenetluses kohtu alla ning määras kohtuistungi 16.12.
  15. 16.12.2021 toimunud kohtuistungil leidis prokurör, et D. Voronovi süü on tõendamist leidnud ja taotles süüdistatava karistamist KarS § 141 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel palus prokurör jätta karistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui D. Voronov ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja leidis, et D. Voronovi süü ei ole tõendamist leidnud ning palus süüdistatav õigeks mõista. Kohtuistungil süüdistatav oma süüd ei tunnistanud, oli nõus lühimenetlusega ning ütlusi anda ei soovinud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  16. Esmalt annab kohus hinnangu kriminaalasjas kogutud tõenditele. Kohtuotsuses saab kohus tugineda vaid sellisele tõendile, mis on asjakohane, lubatav ja usaldusväärne. Tõend on asjakohane, kui asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada, omab asja lahendamisel tähtsust. Tõend on lubatav, kui tegemist on KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendiga või vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 tähenduses ja kui selle välistamist tõendikogumist ei tingi selle kogumise reeglite rikkumine. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 82 alusel koostatud äratundmiseks esitamise protokoll on lubatav tõend, kui äratundmiseks esitamisel on järgitud KrMS § 81 sätestatud nõudeid. Kriminaalasja toimikus on tõendina äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (tl 7-9), millega prokuratuur soovib tõendada, et kannatanu tundis teo toimepanijana ära D. Voronovi. 16.12.2021 toimunud kohtuistungil kaitsja leidis, et tegemist on lubamatu tõendiga kuna tõendi kogumisel on rikutud kriminaalmenetluse korda. Nimelt nähtub tunnistaja Y ütlustest (tl 51), et 08.06.2021, st. kaks päeva enne äratundmiseks esitamist näitas tunnistaja Xle süüdistatava fotot. Kohus nõustub kaitsjaga, et äratundmiseks esitamine ei 3 / 11 1-21-7576 ole läbiviidud objektiivselt ega oma tõendusliku väärtust kuna kannatanule on vaid kaks päeva enne äratundmiseks esitamist näidatud süüdistatava fotot. Äratundmiseks esitamise eesmärk on välja selgitada kas ja milliste tunnuste alusel suudab kannatanu eristada isikut, asja või objekti teistest sarnastest objektidest. Kuivõrd kannatanule näidati vaid kaks päeva enne äratundmiseks esitamist D. Voronovi fotot, ei saa kannatanu poolt süüdistatava äratundmist pidada objektiivseks. Seetõttu leiab kohus, et 10.06.2021 koostatud äratundmiseks esitamise protokoll koos sellele lisatud fototabeliga ei ole lubatav tõend ning see tuleb tõendite kogumist välja jätta. Äratundmiseks esitamise protokollil puudub asja lahendamiseks ja D. Voronovi süüküsimuse lahendamisel määrav tähtsus kuivõrd kriminaalasjas ei ole vaidlust süüdistatava isiku osas. Kohus leiab, et kriminaalasjas tuleb tõendite hulgast välja jätta ka LTKH naistekliiniku seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse naistearsti C vastus päringule (tl 13-14), millega prokurör soovib tõendada kannatanu X arstile pöördumise aega ja asjaolusid, kannatanu selgitusi arstile, proovide võtmist ja tõendmaterjali kogumist, arsti pädevust. Asjakohased on kaitsja vastuväited nimetatud tõendile kuivõrd tõendil puudub nii koostamise kuupäev kui ka vastuse koostanud isiku allkiri. Oma olemuselt on tegemist isikulise tõendiallika poolt antavate ütlustega, mistõttu tulnuks see ka vormistada vastava tõendi liigina KrMS § 63 lg 1 mõttes. Ülejäänud süüdistusakti punktis 15 loetletud tõendid on kohtu hinnangul asjakohased ja lubatavad.
  17. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud. Süüdistatav D. Voronov ja kannatanu X kohtusid esmakordselt 07.06.2021 õhtupoolikul Tallinnas Vilde tee 75 asuvas Maxima kaupluses. Seda on kinnitanud kohtueelses menetluses kannatanu X (tl 1-6) ja süüdistatav D. Voronov ( tl 106111). Maxima kauplusest lahkudes järgnes D. Voronov kannatanule ning nende vahel toimus vestlus, mille käigu lepiti kohtu hilisem kohtumine. Kuivõrd D. Voronovil ei olnud telefoni kaasas, suunduti kannatanu elukohta aadressil xxx xx Tallinn, et X saaks oma telefoninumbri D. Voronovi jaoks paberile kirjutada. Kannatanu elukoha juurde jõudes suundusid süüdistatav ja kannatanu viimase trepikotta ning läksid kolmandale korrusele, kus asub kannatanu elukoht. X käis korteris, et kirjutada oma telefoninumber paberile ning ulatas selle koridoris D. Voronovile. Lepiti kokku, et kohtutakse samal õhtul ning süüdistatav lahkus. Süüdistatav ja kannatanu kohtusid uuesti 07.06.2021 umbes kella 21:27 paiku Vilde tee 75 Maxima kaupluse juures. Seda tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll ja videosalvestis 21.06.2021 (protokollis ekslikult 21.06.2020), milles on vaadeldud muuhulgas videofaili kaustas Maxima nimega v1.avi (tl 64-65). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu ilmub kell 21:23 kaamera vaatevälja ja kell 21:26 jõuab kohale süüdistatav. Koos suunduti kauplusesse Maxima, nende liikumine kaupluses on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis ja videosalvestisel (videofailid kaustas Maxima nimega v3.avi, v4.avi, v5.avi, v6.avi, v7.avi, v8.avi, v9.avi, v10.avi, v11.avi ja v12.avi). Seejärel lahkusid X ja D. Voronov Maxima kauplusest ning liikusid Sõpruse pst 225 asuvasse Araxese kauplusesse, et veini osta. Kauplus Araxes külastus on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis ja videosalvestisel kaustas nimega Araxes fail nimega OA1_Sopruse_Araxes_Sopruse_Araxes_20210607212300_20210607212444_164188.mp4 (tl 68-70). Pärast veini ostmist viidi ostetud vein süüdistatava koju aadressile xxx xx-xx ning seejärel sooviti koos rentida Bolt tõukerattaid. Üks tõukeratas saadi D. Voronovi maja kõrvalt ning koos sõideti sellega teise tõukeratta juurde, mis asus Sõpruse pst 174 Rimi kaupluse juures. Tõukerattaga liikumine on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis videofaili 0010000855002201 vaatlusel (tl 71). Teist tõukeratast rentida ei õnnestunud ning seejärel tegi D. Voronov ettepaneku võtta tema korterist ostetud vein ning minna parki istuma. D. Voronovi korterisse jõudes otsustati jääda süüdistatava ettepanekul tema korterisse veini jooma, kannatanu nõustus sellega. Kella 23:00 paiku käisid kannatanu ja süüdistatav Olerexi tanklas sigarette ostmas, mida tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 72-73). Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud failist kaustas Olerex nimega 0010002720002107 nähtub, et X ja D. Voronov liiguvad 08.06.2021 kell 23:19 kaamera T 2-1 trepikoja vaatevälja, failist 4 / 11 1-21-7576 00010002647002201 nähtub, et 08.06.2021 kell 23:20:01 ilmuvad kaamera YLD vaatevälja ning süüdistatav hoiab kannatanul ümbert kinni (ekraanitõmmis 18).
  18. Sündmuste aega ja kohta tõendab asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga häirekeskusesse 08.06.2021 tehtud kõnedega (tl 56-63), mille kohaselt helistas X häirekeskusesse kell 02:
  19. Seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokollist koos CD-paadiga (tl 15-38) nähtub kannatanu kirjeldus toimunust ja kannatanult võetud proovid ja proovide võtmise kohad kehal. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 96-102), milles on vaadeldud D. Voronovi korterit aadressil xxx xx-xx, Tallinn, tõendab kuriteo toimepanemise kohta, tehiolusid ja D. Voronovi juurde jäänud kannatanu kõrvarõngast (foto nr 8 lk 100). SA PERH psühhiaatriapolikliiniku 25.08.2021 vastus menetlejale tõendab (tl 112-113), millal ja mis põhjustel D. Voronov on pöördunud psühhiaatriakliinikusse. SA PERH psühhiaatriapolikliiniku 24.08.2021 vastusest menetlejale (tl 45-46) nähtub, et X ei ole psühhiaatriakliinikusse pöördunud.
  20. Praegusel juhul ei ole vaidlust ka selles, et 08.06.2021 kella 00:00 kuni 01:40 vahel viibides süüdistatava korteris aadressil xxx xx-xx astus D. Voronov Xga suguühtesse, vaidlus on selles, kas tegemist oli vabatahtliku suguühtega või mitte ning selles osas süüdistatava ja kannatanu ütlused ei ühti. Kuivõrd tegemist on nn sõna-sõna vastu olukorraga, tuleb praegusel juhul eriliselt kaaluda nii süüdistatava kui ka kannatanu ütluste usaldusväärsust. Hindamaks kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsust omab antud juhul tähtsust sündmustele eelnenud ja järgnenud juhtumuste käik. Nagu kohus eelnevalt tuvastas puudub vaidlus selles, et kannatanu ja süüdistava suhtlus oli enne juhtunut familiaarne vaatamata asjaolule, et tutvuti alles samal päeva õhtupoolikul.
  21. KarS § 141 lg 1 p 1 kohaselt on vägistamine inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb vägistamiseks karistusseadustiku tähenduses lugeda vähemalt sellised isiku tahtevastased ja vägivaldsed teod, mis hõlmavad lisaks mehe peenise viimisele naise tuppe ka mehe peenise viimise suhu või pärakusse ning mõne muu kehaosa või eseme viimise tuppe. Piiritlemiskriteeriumiks, mille alusel eristada suguühenduseks kvalifitseeruvat seksuaalakti suguühenduseks mittekvalifitseeruvast seksuaalaktist on see, et vähemalt ühelt poolt on tegevusse kaasatud suguorgan (RKKKo 3-1-1-59-07 p 14). Vägistamise tuvastamiseks selle lõpuleviidud vormis on vaja tuvastada penetratsioon ehk tungimine kannatanu kehaõõnsusse.
  22. Süüdistatav D. Voronov kannatanu vägistamist ei tunnista. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (tl 107-109) läksid nad kannatanuga pärast Olerex tanklas käimist tagasi süüdistatava korterisse kus nad istusid diivanil, jõid allesjäänud veini ning rääkisid juttu. Kogu selle aja ta kallistas kannatanut, musitas põsele ning suudles tema kaela. Seejärel tegi ta Xle ettepaneku pikutada voodile ning kannatanu nõustus. Mingil hetkel võttis süüdistatav pluusi seljast. D. Voronov hakkas silitama kannatanu juukseid, kaela ja õlgu. D. Voronovi hinnangul oli kannatanu mänglevas tujus ja kordagi ei palunud, et süüdistatav teda ei silitaks. Ta hakkas kannatanul lühikesi pükse jalast võtma, mida kannatanu alguses kinni hoidis, kuid lõpuks lasi püksid alla tõmmata. Seejärel süüdistatav silitas X suguelundit läbi aluspükste, kannatanu oli erutunud ning seejärel pani käe kannatanu aluspükstesse. X lükkas ta käe eemale ja ütles, et tal on ebamugav. D. Voronov võttis end alasti ja tegi ettepaneku teha Xle oraalseksi, millega kannatanu nõustus. Kõik toimunu oli konsensuslik kuni D. Voronov soovis panna suguelundit kannatanu tuppe, mille peale X karjus, et ei taha ja lükkas süüdistatava eemale. 5 / 11 1-21-7576
  23. Kannatanu X 09-10.06.2021 antud ütluste kohaselt (tl 1-6) pärast Olerex tanklas sigarettide järgi käimist otsustasid nad koos D. Voronoviga vaadata filmi. Kuna televiisor asus voodi vastas, siis istusid nad koos süüdistatavaga voodi peale ja hiljem võtsid poolpikutava asendi. D. Voronovi võttis seljast särgi, üritas silitada kannatanu jalgu, kannatanu palus see lõpetada. Mingil momendil muutus D. Voronov väga pealetükkivaks, ronis kannatanu peale ja jäi istuma kannatanu puusade peale. D. Voronov muutus agressiivseks ja hakkas kannatanu lühikesi pükse eest lahti tegema. Kannatanu üritas süüdistatava tegevust kätega takistada ja püsti tõusta, kuid D. Voronov surus teda kätega alla, võttis kannatanu käed ning pani need oma jalgade alla takistades selliselt kannatanu liikumist. Kannatanu sai käed lahti rabeleda, kuid D. Voronov pani need jällegi oma jalgade alla. Kogu selle tegevuse juures palus kannatanu süüdistatavat, et ta lõpetaks ja ütles süüdistatavale, et ta ei taha seda ning soovib koju minna. Selle peale süüdistatav pakkus, et kannatanul on kaks varianti, kas astuda koheselt süüdistatavaga suguühtesse või laste endale teha oraalseksi. Kannatanu ei nõustunud. Seejärel üritas D. Voronov kannatanu pükse jalast ära võtta ning kannatanu sai käed lahti ja hoidis pükstest kinni. X palus koduvalt, et D. Voronov oma tegevuse lõpetaks. Kuivõrd kannatanu ei lõpetanud vastu hakkamist, tõstis süüdistatav mitu korda oma kätt rusikas ja tegi löömist imiteerivaid liigutusi. Sel momendil hakkas kannatanul hirm ja ta ei julgenud enam vastu hakata. Seejärel D. Voronov tuli kannatanu jalgade vahele ning hakkas tema suguelundeid lakkuma, samuti sisestas sõrme kannatanu tuppe. Vahepeal läks süüdistatav kööki, kuid see oli lühike aeg ja kannatanu poleks jõudnud riidesse panna ja ära minna. Tagasi tulles jätkas süüdistatav sama tegevust, kannatanu nuttis ja palus, et ta lõpetaks. Süüdistatav ähvardas korduvalt, et kui kannatanu vait ei jää, paneb peenise talle tuppe. Kannatanu kartis ähvarduse täideviimist. Kui kannatanu sai aru, et süüdistatav soovib temaga vaginaalselt seksida, hakkas ta karjuma, mille peale süüdistatav üritas katta kannatanu suud käe ja padjaga ja ütles, kannatanule, et ta jääks vait. Kannatanu mõistis, et D. Voronov kardab, et keegi kuuleb karjumist ja hakkas seetõttu veel kõvemini karjuma. Tänu sellele õnnestus kannatanul lahti rabeleda, riidesse panna ja korterist lahkuda.
  24. Kannatanu ütlusi kinnitavad ekraanitõmmis kannatanu telefonist saadud sõnumitega, millest nähtuvad süüdistatava poolt kannatanule kuriteojärgselt saadetud sõnumid (tl 39-42) ja asitõendi vaatlusprotokoll 27.07.2021 (tl 89-95), milles on vaadeldud mobiiltelefonist leitud sõnumeid. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et X mobiiltelefonist iPhone X IMEI kood xxxxxxxxxxxxx sõnumeid kasutajanime „Politsei“ alt numbrilt xxxxxxxxx. X on ülekuulamisel selgitanud, et tema telefonis nime „Politsei“ all on salvestatud D. Voronovi sõnumid (tl 6) ja kannatanule sõnumite saatmist on kinnitanud ka D. Voronov (tl 109). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt saatis D. Voronov kannatanule järgnevad sõnumid: „sa jätsid minu juurde kõrvarõnga“, „mul on väga häbi, ma käitusin nagu elajas“, „ma ei ole mitte kunagi elus niimoodi käitunud, ma tunnen ennast nüüd nagu idioot“, “ma ei ole selline inimene“, „ma ei saa aega tagasi pöörata ja vaevalt sa tahad jätkata minuga suhtlemist“, „ma läksin peast segi, ma jõin end täis ja käitusin ebaadekvaatselt“, „sa võid teha, mida tahad, ma ei karda. Lihtsalt mul on siiralt häbi ja valus selle jama pärast, mis ma tegin. Mul on inimlikult valus, et ma viisin sind hüsteeriani“, „mul voolavad pisarad, ei taha, et sulle jääks psühholoogiline trauma, ma olen idioot“, „kõik inimesed teevad vigu, mina tegin õudsama vea ja lõputult kahetsen seda“. Nõustuda tuleb prokuröriga, et selliseid sõnumeid ei saadaks meesterahvas naisterahvale, kes ei ole toime pannud midagi sellist, mis kannatanu seisukohalt pidi olema ilmselgelt vastumeelne. Vastasel juhul ei ole loogiliselt selgitatav, miks süüdistatav selliseid vabandavaid ning ennast süüstavaid ning kahetsevaid sõnumeid kannatanule üldse saatis. Sellise sisuga sõnumite saatmine ei ole põhjendatav olukorras, kus kannatanu süüdistatava ütluste kohaselt oli valmis seksuaalseks suhtluseks, järsku sellest aga keeldus ja seejärel sündmuskohalt põgenenud. Kohus leiab, et sellisel juhul olnuks sõnumite sisu pidanud olema süüdistatava 6 / 11 1-21-7576 poolset hämmeldust ja selgitusi nõudval soovival esitatud. Süüdistatava poolt saadetud sõnumitest on üheselt ja selgelt võimalik järeldada, et D. Voronovi tegevus kannatanuga oli õigusvastane ja viimasele vastumeelne, süüdistatav sai toimepandud teo keelatusest aru ja tagantjärgi kahetses tehtut. Seega kinnitavad süüdistatava saadetud sõnumid kannatanu ütlusi toimepandud seksuaalkuriteost ja kohus leiab, et süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed osas, mis puudutab kannatanu seksuaalse enesemääramisõiguse vastaste tegude toimepanemist ning tuleb tõendite kogumist välja jätta.
  25. Asitõendi vaatlusprotokollist 21.06.2021, milles on vaadeldud muuhulgas videofaili nimega 00010000855011601 (tl 72) nähtub, et 08.06.2021 kell 01:40 ilmub kaamera Trepikoda xx vaatevälja kannatanu X, kes jookseb maja trepikojast eemale (ekraanitõmmis nr 15). Videofailist nimega 00010000864005001 on näha, et paarkümmend sekundit pärast kannatanut väljub majast ka süüdistatav. Asjaolu, et D. Voronovi korterist lahkudes kannatanu jooksis ning enda sõnul ka peitis enda süüdistatava eest tõendavad, et kannatanu oli endast väljas ning kartis D. Voronoviga uuesti kohtuda. Seega on eluliselt usutav, et D. Voronovi korteris leidsid aset sündmused kannatanu kirjeldatud viisil. Tunnistaja Z ütluste (tl 52-55) kohaselt helistas tema elukaaslane X talle 08.06.2021 umbes kell 02:00 paiku ning oli endast väljas ja nuttis. X rääkis elukaaslasele, et teda üritati vägistada, kuid ta sai põgenema ning läheb koju. Tunnistaja ütles Xle, et ta helistaks kohe politseisse. Asitõendi vaatlusprotokollis 15.06.2021 (tl 56-63) on vaadeldud kannatanu X poolt tehtud kõne häirekeskusele. Failist 20210608_021539_053533705.mp3 nähtub, et X helistas numbrile 112 08.06.2021 kell 02:15:39 ning teatas, et teda üritati vägistada. Isiku nimi, kes teda vägistada üritas on Daniil telefoni number xxxxxxxx. Asitõendi vaatlusprotokollis 26.07.2021 (tl 80-88) on vaadeldud vormikaamera salvestist patrullpolitseinik E. Tamme poolt tehtud 08.06.2021 vormikaamerast P
  26. Vaadeldud on patrullpolitseinik E. Tamme ja kanntanu X vahelist vestlust vahetult pärast juhutnut. Vormikaamera salvestiselt nähtub, et kannatanu oli pärast juhtunut endast väljas ja kannatanu vestleb patrullpolitseinikuga. Kaitsja viitas kohtuvaidlustes asjaolule, et hilisemal ülekuulamisel on kannatanu pisendanud ära joodud veini kogust (politseiametnikule ütles, et jõi 2 klaasi, ülekuulamisel et 1,5 klaasi) ja seetõttu esinevad kannatanu ütlustes vastuolud. Kohus leiab, et antud asjaolu ei anna alust järeldada, et kannatanu ütlused poleks usaldusväärsed. Vastuolu tarbitud alkoholi koguses ei ole niivõrd suur, et seda võiks pidada oluliseks erinevuseks, mis annaks alust kahelda kannatanu ütlustes tervikuna. Nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustega on tõendatud, et kahepeale joodi õhtu jooksul üks pudel veini ehk rääkida ei saa ka ülemäära suurest tarbitud alkoholi kogusest, mis oleks võinud mõjutada kannatanu mälupilti juhtunust.
  27. Lisaks eeltoodule nõustub kohus prokuröriga, et kannatanul ei ole antud juhul põhjust anda sündmuste kohta valeütlusi ega juhtunut välja mõelda. X ja D. Voronov kohtusid alles 07.06.2021, nende vahel ei olnud vihavaenu ja tülisid. Kaitsja viitas asjaolule, et kannatanul võis järsku meelde tulla elukaaslane ja samuti, et kannatanut ärritas äkitselt preservatiivi puudumine, mis andsid aluse esitada asjatuid süüdistusi. Kohus sellega ei nõustu. X elukaaslane ei viibinud juhtunu ajal Tallinnas. Kui kannatanu eesmärk oleks olnud päästa oma suhe elukaaslasega, võinuks ta jätta juhtunu enda teada tekitamata probleeme nii endale kui ka D. Voronovile. Seega ei ole eluliselt usutav, et kannatanu juhtunu välja mõtles. Erinevalt kaitsja seisukohast leiab kohus, et kannatanu ja süüdistava sõbralik suhtlus ja hea läbisaamine enne kuritegu pigem samuti kinnitavad kannatanu ütlusi. Nimelt nähtub kannatanu eelnevast käitumisest, sh koos tõukerattaga sõitmisest ja käevangus tanklas käimisest, et ta oli D. Voronovi suhtes positiivselt meelestatud. Seda enam on usutav, et kannatanul puudus igasugune põhjus anda valeütlusi ja D. Voronovi asjatult süüdistada. Samuti kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust asjaolu, et kannatanu on andnud sündmuste kohta väga detailseid ja 7 / 11 1-21-7576 üksikasjalike ütlusi, samas korduvalt kinnitades, et valu ta ei tundnud. Nõustuda tuleb prokuröriga, et üldjuhul inimesed, kes valetavad, kirjeldavad olukorda pigem üldiselt, detailidesse laskumata.
  28. Süüdistatava saadetud sõnumitest, D. Voronovi kohtueelses menetluses antud ütlustest ja kannatanu ütlustest nähtub, et X kõrvarõngas jäi pärast 08.06.2021 juhtunut süüdistatava juurde. Sündmuskoha vaatlusprotokollis koos fototabeliga (foto nr 8 lk 100) on näha, et tegemist on hõbedase ripatsi kõrvarõngaga, mille keskel on sinine kivi ja tegemist on nn inglise lukuga kõrvarõngaga, mis üldjuhul ei avane kergesti. Kõrvarõnga ära tulemine ja asjaolu, et kannatanu lahkus ilma, et oleks kõrvarõnga ära tulemist märganud kinnitavad, et kannatanu ja süüdistatava vahel toimus kannatanu kirjeldatud rüselus, mis pidi olema piisavalt intensiivne selleks, et kõrvarõnga lukustus avaneks ja kõrvarõngas ära tuleks. Kõrvarõnga süüdistatava juurde jätmine aga tõendab, et kannatanul oli lahkudes kiire, mis veelkord kinnitab X versiooni juhtunust.
  29. Seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokollist koos CD-paadiga (tl 15-38) nähtuvad teo toimepanemise asjaolud, seksuaalvägivalla kasutamise asjaolud, kannatanult võetud proovid ja proovide võtmise kohad kehal. Muuhulgas nähtub, et Xl ei tuvastatud läbivaatuse käigus ühtegi vigastust. Siiski ei saa vigastuste puudumisest järeldada, et kannatanu poleks osutanud D. Voronovile vastupanu. Kannatanu ütluste kohaselt kasutas süüdistatav vägivallaga ähvardamist selleks, et sundida kannatanut suguühtesse. Vägivallaga ähvardamine on käsitletav KarS § 141 lg 1 koosseisulise tunnusena, kuid ähvardamisest isikule füüsilisi vigastusi ei teki. Igasugune vägivalla kasutamine ei pruugi samuti jätta füüsilisi vigastusi. Eluliselt on usutav, et kannatanu käte väänamisest ja jalgadega kinnihoidmisest ei tekkinud vigastusi kannatanule ega süüdistatavale. Seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokolli kohaselt on X varasemalt, s.o. 2021 aastal kogenud seksuaalset ahistamist. Lühimenetluses lähtub kohus kriminaalasjas kogutud tõenditest ning puudub võimalus küsitleda kannatanut, et täpsemalt välja selgitada varasema seksuaalse ahistamise asjaolusid. Varasem seksuaalse ahistamise kogemus ei anna alust järeldada, et kannatanu on mõjutatud kaitsja poolt korduvalt viidatud nn „ei tähendab ei“ kampaaniast ja seepärast võiks esitada asjatuid süüdistusi D. Voronovi suhtes. Asjakohatud on ka kaitsja märkused kannatanu isiku suhtes, et X varasemast seksuaalse ahistamise kogemusest justkui endale mingeid vajalike järeldusi ei teinud, läks uusi seiklusi otsima ning kasutas varasemaid teadmisi süüdistatavaga juhtunu kirjeldamiseks. Pooled on lühimenetlusega nõustudes ise aktsepteerinud lühimenetlusele omast menetluslikku olukorda, kus täiendavaid selgitusi selle kohta ei ole võimalik enam kannatanult küsida ega arvesse võtta. Kohus leiab, et seetõttu puudub varasema seksuaalse ahistamise intsidendi ja praegu arutatava kriminaalasja vahel igasugune seos, seda mh kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontekstis.
  30. Süüdistuse kohaselt heidetakse D. Voronovile ette seda, et tema 08.06.2021 ajavahemikul kell 00:00 kuni 01:40 Tallinnas, xxx xx-xx asuvas korteris vägivalda kasutades Xga vaginaalsesse suguühtesse ning pani toime muu sugulise iseloomuga teo X suhtes viimase tahte vastaselt. KarS § 141 näeb ühe koosseisulise tunnusena ette vägivalla KarS §-de 120-122 tähenduses (RKKKo 3-1-1-25-07 p 13.1). Jaatamaks KarS § 141 lg 1 alt 1 objektiivse koosseisutunnuse ehk vägivalla olemasolu peab vägivalla kasutamise ja tahtevastase suguühte vahel esinema finalistlik seos. KarS § 120 järgi on karistatav muuhulgas tervisekahjustusega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et KarS §-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks (RKKKo 3-1-1-59-11 p 9.1). 8 / 11 1-21-7576 Ähvardamine peab olema adressaadi silmis veenev. Kannatanu on selgitanud, et kui ta üritas D. Voronovi takistada tõstis viimane mitu korda oma kätt rusikas ja ähvardas lüüa. D. Voronov ei öelnud kannatanule verbaalselt, et ta lööb, vaid andis oma kehakeelega mõista, et kui kannatanu vastupanu osutamist ei lõpeta, siis ta lööb. See tekitas kannatanus hirmu ja ta ei julgenud enam vastupanu osutada. Olukorras, kus kannatanu viibis sisuliselt võõra inimese elukohas, kus ta varem polnud käinud ja tal puudus tegelik võimalus lahkuda, on usutav, et kannatanu uskus süüdistava ähvardusi ning tundis hirmu. Samuti on usutav, et kannatanu, kes oli süüdistatavaga tuttav olnud loetud tunnid, tegelikult ei teadnud ja tundnud teda. Seega ei osanud kannatanu ka ette näha ega prognoosida, kuidas süüdistatav sellises eskaleerunud olukorras edasi võib käituda, st kas ta võib muutuda ka päriselt agressiivseks ja vägivaldseks ning läbi selle kannatanule ka reaalselt ohtlik olla. Üldteada on, et rusikas käega löögiliigutuse imiteerimine tähendab löömisega ähvardamist. Niisamuti on kannatanu andnud ütlusi selle kohta, et D. Voronov istus lamava kannatanu peal ja surus tema käsi enda jalgade alla, takistades sääraselt kannatanu vastupanu osutamist. D. Voronovi eesmärk kannatanu kinnihoidmisel ja ähvardustel oli astuda Xga suguühtesse viimase tahtevastaselt. Seega on täidetud KarS § 141 lg 1 objektiivne koosseis ning D. Voronovi poolt vägivalla kasutamisel ja tahtevastase suguühte, so sõrmede kannatanu tuppe surumise vahel finalistlik seos. Samasugune finalistlik seos on tuvastatud ka vägivalla ja muu sugulise iseloomuga teo (st kannatanu suguelundite lakkumise) vahel, sest ka seda on D. Voronovile süüdistuses eraldi ette heidetud. Muu sugulise iseloomuga tegu KarS § 141 mõttes on igasugune tegu, v. a suguühe, mille eesmärk on sugulise erutuse esilekutsumine või selle suurendamine. Eelkõige kuulub siia suguelundite ja muude erogeensete kehapiirkondade katsumine, n-ö käperdamine (RKKKo nr 3-1-1-25-07 p 1).
  31. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 141 lg 1 koosseis tahtlust. Kohus eelnevalt tuvastas, et vägivalla ja tahtevastase suguühte/muu sugulise iseloomuga teo vahel valitses finalistlik seos, sest just vägivalla kartuses lasi kannatanu süüdistataval tahtevastaselt endale sõrmed tuppe torgata ja neid süüdistataval lakkuda. Kohus on seega seisukohal, et D. Voronov pani vägistamise/muu sugulise iseloomuga teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Selle järgi isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nii vägivald kui selle tõttu ületatud tahtevastane suguühe/muu sugulise iseloomuga tegu olid mõlemad toime pandud kavatsetult. Vägivald ähvardamise näol oli D. Voronovi ettekujutluse kohaselt vajalik kannatanu tahte mahasurumiseks ja suguühte saavutamiseks, mis lõppkokkuvõttes oligi tema eesmärk. Toimepanija tahtlus teo faktiliste asjaolude suhtes tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga (RKKKo nr 1-17-5883/77 p 17). Seega pärast koosseisupärase teo toimepanemist tekkinud psüühiline suhtumine pole vaadeldav tahtlusena selle teo toimepanemiseks (RKKKo nr 3-1-1-34-12 p 12.2). Asjaolu, et süüdistatav hiljem toimepandut kahetses ja seda kannatanule ka väljendas (vt p 8), ei tähenda seda, et teo toimepanemise hetkel ta siiski poleks soovinud seda teadlikult ja tahtlikult teha.
  32. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on D. Voronov süüdi KarS § 141 lg 1 järgi. Kuna mõlemad teod (tahtevastane suguühe/muu sugulise iseloomuga tegu) olid toime pandud samast tahtlusest lähtuvalt ning ajaliselt koos, siis tuleb D. Voronovi tegu kvalifitseerida ainult KarS § 141 lg 1 järgi vägistamisena. KARISTUS
  33. KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus üks kuni kuus aastat. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse 9 / 11 1-21-7576 mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  34. Antud juhul leiab kohus, et D. Voronovi süü suurus jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Kuigi nõustuda ei saa kõikide kaitsja etteheidetega kannatanu aadressil, siis tuleb kannatanu enda käitumist süüdistatavale karistuse mõistmisel siiski arvesse võtta. Kohus möönab, et kannatanu käitumine kuriteole eelnenud ajal võis olla süüdistatava jaoks eksitav ning luua vale ettekujutuse nendevahelisest suhtest. Kuigi kriminaalasjas puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, arvestab kohus karistuse mõistmisel ka seda, et D. Voronov vahetult pärast kuriteo toimepanemist kirjutas kannatanule vabandavaid sõnumeid, millest nähtub üheselt, et ta mõistis oma teo keelatust ning kahetses tehtut. Seetõttu leiab kohus, et D. Voronovi tuleb karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra, s.o vangistusega 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks jääb seega vangistus 1 aasta ja 4 kuud.
  35. Kuna süüdistatav on karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistamata (tl 114-116) ja tal on olemas kindel elukoht ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad, siis peab kohus võimalikuks KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus on veendunud, et tegemist oli ühekordse ja juhuslikku laadi kuriteoga, mistõttu on võimalik isikut mõjutada õiguskuulekalt käituma ilma karistust reaalselt ära kandmata ja käitumiskontroll ei ole vajalik. Neil põhjustel annab kohus D. Voronovile võimaluse oma käitumisega näidata, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. MENETLUSKULUD
  36. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt välja sundraha esimese astme kuriteos toimepanemise eest 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot. Kohus märgib, et kriminaalasi jõudis kohtu menetlusse 2021 aastal ja kohtuistung toimus 16.12.
  37. 2021 oli sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1460 eurot, kuid alates
  38. jaanuarist
  39. a on see tõusnud 1635 euroni. Kuna tegemist on kriminaalmenetlusõiguse normiga, tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemisel ajal kehtivat õigust. Kuivõrd kohus arutas kriminaalasja 2021 aastal ja kohtuotsus kuulutati 2022 aastal kohtust tulenevalt, siis leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista sundraha
  40. aasta määra järgi. Sundraha osaliselt, st vahe
  41. ja
  42. aastal I astme kuriteo toimepanemise eest summas 175 eurot (1635 eurot -1460 eurot) tuleb jätta riigi kanda. Kuivõrd D. Voronovil puudub kindel sissetulek ja töökoht (tl 119-120) võib kohtu hinnangul määrata KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha tasumisele ositi 12 kuu jooksul ning D. Voronovil tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest tasudes iga kuu vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 121,67 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 121,63 eurot.
  43. D. Voronovi lepinguline kaitsja R. Laid esitas kohtule advokaadibüroo HansaLaw arve 1902947 16.12.2021 summas 5575,23 eurot, mille palus süüdistatava kasuks Eesti Vabariigilt välja mõista. Kuna kohus mõistis D. Voronovi KarS § 141 lg 1 järgi süüdi, jäävad lepingulise kaitsja kulud süüdistatava enda kanda. ASIÕTENDID
  44. CD-plaat, millele on salvestatud seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse käigus kannatanu Xst tehtud fotod ja mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel 10 / 11 1-21-7576 kriminaalasja materjalide juurde; CD-plaat, millele on salvestatud X kõned häirekeskusesse ja mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; DVD-plaat, millele on salvestatud Maxima, Araxese, KÜ xxx xx ja Olerexi videosalvestised ja mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; DVD-plaat, millele on salvestatud vormikaamera salvestis ja mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; DVD- plaat, millele on salvestatud X mobiiltelefonist leitud smskirjavahetus ja mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; kannatanu X kõrvarõngas ja mobiiltelefon- on tagastatud kannatanule; seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse käigus Xlt võetud bioloogilise aine proovid, mis on pakendatud ja asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kannatanule kuuluvad aluspüksid, mis asuvad asitõendite hoidlas, tagastada peale kohtuotsuse jõustumist Xle. /allkirjastatud digitaalselt/ 11 / 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.