← Eesti

2-21-14843/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14843 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS-i hagi O. L. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 10 007,96 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood 11919806 Hageja lepinguline esindaja: T.I. Kostja: O. L. , isikukood XXX Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  4. Välja mõista O. L. ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks O. L. i ja PlusPlus Capital AS-i vahel 05.05.
  5. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistuse nr. XXXalusel: 2.1 põhivõlgnevus 5508,70 eurot, kuni 05.05.
  6. a sissenõutavaks muutunud viivised 1796,69 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, perioodil 16.07.
  7. a – 21.09.
  8. a sissenõutavaks muutunud viivised 1431,16 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot; 2.2 viivis 0,06% põhinõudelt 5508,70 eurolt päevas alates 22.09.
  9. a kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 5508,70 euro ulatuses.
  10. Menetluskulud jätta O. L. i kanda.
  11. Määrata PlusPlus Capital AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 850 eurot.
  12. Mõista O. L. ilt välja PlusPlus Capital AS-i kasuks hageja menetluskulud kokku summas 850 eurot, sh riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 250 eurot. O. L. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 850 eurot tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  13. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  14. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX AS SEB Pank, nr XXX Swedbank AS, nr XXX Luminor Bank AS või nr XXX LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  15. PlusPlus Capital AS nõuab 21.09.
  16. a esitatud hagis O. L. ilt põhivõlgnevuse 5508,70 eurot, kuni 05.05.
  17. a sissenõutavaks muutunud viiviste 1796,69 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, perioodil 16.07.
  18. a – 21.09.
  19. a sissenõutavaks muutunud viiviste 1431,16 eurot, sissenõudekulude 35 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 05.05.
  20. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistusest nr XXX, millega lepiti kokku 28.03.
  21. a sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse tasumises. 2

(4)Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Kuna kostja ei tasunud kompromissisummat vastavalt kokkuleppele, luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.07.
  1. a osamakse tähtaja möödumisest alates.
  2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.09.
  3. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale muul viisil kätte toimetada, jättis kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostja elukoha aadressil postkasti 22.11.
  4. a. Kostja kinnitas telefoni teel (telefoninumbril XXX) 18.10.
  5. a kohtule oma elukoha aadressi XXX õigsust. Kostjat hoiatati telefonis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 järgi. Kohus luges dokumendid kostjale kättetoimetatuks dokumentide postkasti jätmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 26.11.
  6. a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt (13.12.2021) ega ka hiljem vastanud.
  7. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  8. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
  9. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 600 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 1020 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja menetluskulud seega 850 (600 + 250) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 850 eurot. 3
(4)
  1. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  2. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.