Obsah (8)

§ 633§ 187§ 230§ 438§ 459§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13510 Tsiviilasi V. B. i hagi V. B.

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue

1. Hageja taotleb 28.08.
2. a esitatud hagiavalduses elatise suurendamist alates
3. aasta juulikuust. 30.08.
4. a hagi täpsustuses märkis hageja, et soovib elatist alates
5. aasta augustikuust. Kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud elatis 2200 krooni 24.03.
6. a kompromissi kinnitava kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-1425 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja soovib elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani, s.o
7. aastal 292 eurot. Varem välja mõistetud rahasummast enam ei jagu. Hageja igakuised püsikulud on hagiavalduse kohaselt järgmised: eluasemekulud 80 eurot, toit 120 eurot, transpordikulu 50 eurot, sidekulu 15 eurot, tervishoiukulud 30 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 20 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, muud kulud (trennid, sünnipäevad, vaba aeg, reisimine) 230 eurot, kokku 680 eurot.
8. 27.10.
9. a kohtu nõudmisel esitatud kulude nimekirja kohaselt on hageja kirjutanud lahti lapse igakuised vajadused eluasemekulude, transpordikulude ja muude vältimatute püsikulude osas järgmiselt: eluasemekulud 202,50 eurot (eluasemelaen, kommunaalmaksed, elekter, internet); transpordikulud 30 eurot (trennid, sõltuvalt ilmast kooli viimine, sünnipäevadel käimine, logopeed, perearst Elvas); muud vältimatud püsikulud 347-427 eurot (eripedagoog 50 eurot, trenn 45 eurot, kunstikool 32 eurot, sünnipäevad 30-90 eurot, vaba aeg 70 eurot, taskuraha 30-40 eurot, reisimine/puhkus 90-100 eurot).
10. Hagi ja 27.10.2021 kulude nimekirja kogumis arvestades on lapse igakuised püsikulud kokku 900-980 eurot, keskmiselt 940 eurot. Kostja vastuväited
11. Kostja hagiga ei nõustu. Kotja möönab, et kõik on pärast
12. aasta kompromissi kinnitamist kallimaks läinud, kuid kostja töötasu on vähenenud. 2 Hagiavalduses märgitud lapse vajaduste suurus 680 eurot on ülepaisutatud, mõistlik oleks 400-500 eurot. Eluasemele võetud laenu ei tohiks arvestada lapse kuluna, sest laps ei ole seda valikut teinud. Ka sidekulud peaksid olema kuni 10 eurot. Tervishoiukulud on põhjendamatud, laps ei ole igal kuul haige. Ka riietele ja jalanõudele kuluv summa on liiga suur, võiks olla 50-70 eurot. Muud püsikulud (sünnipäevad, puhkused) võiks olla kuni 100 eurot. Hügieenitarvete, koolikohustuse täitmise ja transpordikulude kandmisele kostja sisuliselt vastu ei ole, kuid transpordikulude osas ei peaks kindlasti arvestama auto hooldamisele kuluvaid summasid. Võimalik on kasutada ka ühistransporti. Kostja on nõus tasuma elatist 200-240 eurot kuus, mis oleks samas suurusjärgus kostjaga koos elava ja hagejaga samaealise lapse ülalpidamiskuludega. Kohtuotsuse põhjendused
13. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 7. Tulenevalt

§ 459

lg 1 pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja; 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

1. Kohtu tuleb asja lahendamisel elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta reeglina aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17, p 37.1). Praegusel juhul ei nähtu 24.03.
2. a kompromissi kinnitamise määrusest elatise väljamõistmise asjaolud. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. 3 Tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-67-17, p 11).
3. Hagi on esitatud alaealise lapse elatise suurendamise nõudes seaduses sätestatud miinimumsummas lapse isa vastu. Kohaldamisele kuuluvad perekonnaseaduse (PKS) põlvnemisest tuleneva alaealise lapse ülalpidamiskohustust reguleerivad sätted.
4. PKS § 96 ja § 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 I lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmisel teel eestkätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
5. Asjas ei ole vaidlust ja kohus loeb tõendatuks järgmise: - hageja on kostja alaealine laps; - kostja ei ela lapsega koos; - lapse elukoht on lapse ema A. B. i juures; - tsiviilasjas nr 2-10-1425 Tartu Maakohtu 24.03.
6. a kohtumäärusega (kompromiss) hagejalt väljamõistetud elatis on 2200 krooni (140,61 eurot) kuus, mis vastas
7. aastal kehtinud elatise miinimummäärale; - hageja saab puudega lapse toetust summas 161,09 eurot kuus ning lapsetoetust 60 eurot kuus.
8. Kostja on avaldanud, et hageja poolt välja toodud kulutused on ülepaisutatud, samuti et kostja ei ole võimeline tasuma elatist rohkem kui 240 eurot kuus, s.t vähem, kui nägi ette hagi esitamise ajal kehtinud miinimummäär.
9. Et hagimenetluse jooksul on õiguslik olukord seadusjärgse elatise suuruse arvestamise põhimõtete osas muutunud, lahendab kohus hagi kahes osas – esmalt elatise suurendamise nõude kuni 31.12.
10. a ning seejärel elatise suurendamise nõude alates 01.01.
11. a. Elatis kuni 31.12.
12. a
13. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest 50% on 292 eurot. Nimetatu kehtis kuni 31.12.
14. a.
15. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks 4 võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
16. Riigikohus on selgitanud, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid (vt nt Riigikohtu otsus 2-15-15909, p 12). Hageja seaduslik esindaja on hagis esitanud lapse igakuiste püsikulude loetelu, mille kohaselt on igakuised kulud keskmiselt 680 eurot. Arvestades ka 27.10.2021 menetlusdokumendis esitatuga on hageja igakuised püsikulud 900-980 eurot. Seejuures on hagiga võrreldes 27.10.2021 menetlusdokumendis oluliselt suurendatud eluasemekulude osa (80 eurot vs 202,5 eurot) ning muude vältimatute püsikulutuste osa (220 eurot vs 347-427 eurot). Kohus märgib, et kohustas hageja esindajat esitama kohtule tõendeid eluasemekulude kohta. Tõendeid esitatud ei ole.
17. Menetluses on poolte vahel vaidlus, millised on hageja vajadused. Kostja on taotlenud tasuda miinimummäärast väiksemat summat, s.o sisuliselt taotlenud elatise vähendamist alla miinimummäära (PKS 102 lg 2).
18. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-35-17, p 28.1). Kostjal tuleb tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks (vt Riigikohtu otsus 2-16-118651, p 10). Põhjuseks, miks vähendada elatist alla miinimummäära, võib olla nt vanema töövõimetus, teised ülalpeetavad, vanema varaline seisund. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (vt nt Riigikohtu otsus 2-16-2343, p 11). Elatise maksmiseks kohustatud vanema varalise seisundi tõttu elatise vähendamisel tuleb kaaluda eelkõige lapse huve ja seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve arvestades proportsionaalne. Arvesse tuleb võtta, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund, kas lapse kulutused saavad kaetud nt lapsetoetustega (vt nt Riigikohtu otsus 2-16-118651, p 13 ja 3-2-1-35-17, p 28.2). Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu ka sellele, et poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine võib olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-35-17, p 30).
19. Kohus hindab järgnevalt hageja vajadusi ning kostja kui kohustatud isiku varalist seisundit selgitamaks, kas esineb alus hagejale miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. 5
20. Nagu eelnevalt märgitud, on hageja võrreldes hagis märgitud 680 euroga menetluse kestel oluliselt suurendanud igakuiste kulutuste suurust 900-980 euroni. Kohus leiab, et osaliselt ei ole hageja näidatud kulutused mõistlikud ega tõepärased. Mõistlikus suuruses on kohtu hinnangul hageja näidatud kulutused toidule (120 eurot), transpordile (30 eurot), sidevahenditele (15 eurot), tervishoiule (30 eurot), hügieenitarvetele (15 eurot), koolikohustuse täitmisele (20 eurot), riietele ja jalanõudele (120 eurot). Eluasemekulude osas on hageja märkinud, et kogusumma 411 eurot sisaldab ka eluasemelaenu 259 eurot. Kuivõrd ühtegi tõendit väidetava laenu kohta esitatud ei ole, jätab kohus selle summas täies ulatuses arvestamata ning loeb eluasemekuludeks 152 eurot (411-259), millest lapsele langeb pool ehk 76 eurot. Muud vältimatud püsikulud 347-427 eurot kuus on kohtu hinnangul oluliselt ülepaisutatud, seda arvestades ka lapse vanust (12 aastane) ning tema erivajadusi. Kohus loeb mõistlikeks püsikulutusteks maksimaalselt 100-50 eurot kuus. Kohtu hinnangul on lapse põhjendatud ja vajalikud vajadused keskmiselt 500 eurot kuus. Eeldusel, et mõlemad vanemad panustavad oma lapse ülalpidamisse võrdselt, oleks hageja elulaadi arvestades kummagi vanema osa hageja ülalpidamisel 250 eurot.
21. Hageja vajadusi ning talle makstavaid toetusi arvestades ning lähtudes ülal toodud Riigikohtu seisukohtadest, on kohus seisukohal, et iseenesest esineb alus kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Küll aga ei saa elatist suurendada tagasiulatuvalt alates
22. aasta augustikuust, nagu hageja on taotlenud.

§ 459

lg 2 järgi saab jõustunud lahendiga väljamõistetud perioodiliste maksete suurust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Hageja esitas hagi elatise suurendamiseks 28.08.

1. a.
2. Elatise suuruse määramisel hindab kohus järgnevalt ka isa varalist seisundit, seda vastavalt esitatud tõenditele ning kohtu kogutud andmetele. V. B. i majandusliku olukorra kohta on kohtul teada järgnev: - Maksu- ja Tolliameti poolt 21.10.
3. a kohtule esitatud andmetest nähtub, et V. B. i keskmiseks brutotöötasu suuruseks on
4. aastal kuni tõendi esitamiseni olnud XXX eurot kuus. Lisaks on V. B. saanud Eesti Haigekassalt hüvitist XXX eurot (bruto) ning AS-lt Pensionikeskus kogumispensioni väljamakse XXX eurot (bruto). - 20.10.
5. a toimunud eelistungil teatas V. B. , et tal on kaks pangakontot. Kohus andis tähtaja pangakontode väljavõtete esitamiseks. V. B. esitas 01.11.
6. a kohtule oma ühe pangakonto väljavõtte alates 01.05.
7. a kuni 01.11.
8. a. Konto väljavõtte kohaselt on nimetatud ajaperioodil kontole laekunud kokku 108 826,33 eurot, väljaminekuid on olnud 106 971,09 eurot. Konto lõppsaldo tõendi esitamise ajal oli 1876,58 eurot. Kontolt nähtub sularaha sissemakseid, laekumisi kolmandatelt isikutelt, töövõimetushüvitise laekumine ning üks suurem laekumine. Töötasu laekumist ei nähtu. Kandeid, mida saab pidada V. B. i ülalpidamiskohustuse täitmiseks on kokku 1400 euro ulatuses: 29.05.
9. a 500 eurot, 03.07.
10. a 100 eurot, 03.09.
11. a 400 eurot, 08.10.
12. a 400 eurot. Seega nähtub esitatud väljavõttest, et V. B. ei tasu elatist regulaarselt. 6 Sotsiaalkindlustusameti 28.10.
13. a teate kohaselt makstakse V. B. ile puudega lapse toetust XXX eurot kuus ning lapsetoetus summas 60 eurot kuus. Vaidlust ei ole, et nimetatud summad laekuvad A. B. i pangakontole.
14. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on V. B. il ka teine laps, R. B., sündinud 20.03.
15. Kostja ja tema teise alaealise lapse ühised püsikulud on olnud
16. aasta juulist septembrini keskmiselt 771,84 eurot kuus (juulis 683,18 eurot, augustis 757,64 eurot, septembris 874,71 eurot), seega on kostja kohustus teisele lapsele langev osas keskmiselt 193 eurot kuus.
17. Lähtudes PKS § 102 lg 2 kolmandast lausest ning eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel arvestada mõjuva põhjusena esmalt asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole tõendatud lapse vajadused ja ülalpidamiskulud hageja nõutud suuruses, samuti asjaolu, et lapse ülalpidamiskulu on osaliselt kaetud toetustega ning asjaolu, et V. B. il on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
18. Kohus leiab, et arvestades lapse avaldatud tegelikke vajadusi, tema tavapärast elulaadi, lapse huve ning vanemate varalist seisundit, on põhjendatud elatise väljamõistmine summas 210 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni 31.12.
19. a. Selliselt on kohtu arvates järgitud ka põhimõtet, mille kohaselt panustavad vanemad laste ülalpidamisse võrdsel määral ning lisaks kaetakse kulud osaliselt riiklike toetuste arvelt. Elatis alates 01.01.
20. a
21. Alates 01.01.
22. a kehtiva PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järg võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
23. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
24. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
25. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lõiked 3-6).
26. Kuna hageja on hagiavalduses palunud välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras muutuvas suuruses (st kui muutub alampalk, muutub ka makstava elatise suurus), leiab kohus, et hageja on soovinud elatise suurendamist muutuva suurusena ka alates 01.01.
27. a kehtiva PKS § 101 lg 2 mõttes.
28. Elatise suurendamisel alates 01.01.
29. a tuleb lähtuda PKS § 101 lõigetes 3-6 märgitud igakuise elatise suuruse arvutamise alustest ning hageja poolt avaldatud igakuiste vajaduste suurusest. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on eeltoodut arvestades seadusjärgne elatisemäär hetkel eurot 213,44 eurot, 7 mistõttu suurendab kohus alates 01.01.
30. a kostjalt hageja kasuks 24.03.
31. a kohtumäärusega välja mõistetud elatist 213,50 euroni kuus.
32. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja V. B. ilt 24.03.
33. a kompromissimäärusega välja mõistetud elatist tuleb suurendada. V. B. il tuleb alates 28.08.
34. a kuni 31.12.
35. a tasuda V. B. i ülalpidamiseks 210 eurot kuus ning alates 01.01.
36. a kuni V. B. i täisealiseks saamiseni tuleb tasuda elatist PKS § 101 lõigete 1 – 5 alusel seaduses sätestatud miinimummääras, arvestades maha ka poole lapsetoetusest.
37. Kuivõrd kostja on teinud nii enne kui pärast hagi esitamist hageja seaduslikule esindajale lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks ülekandeid, tuleb kohtuotsuse täitmisel nende summade maksmisega arvestada. Menetluskulude jaotus 32.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 33.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 34. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 8