Obsah (5)

§ 101§ 108§ 2§ 100§ 102

2-21-6440 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula 24. jaanuar 2022 2-21-6440 X hagi C vastu elatise

§ 101alusel arvutatud summa.

Esimene elatisesumma korrigeerimine tuleb teha 01.04.

2. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Y pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX ning selgitusse märkida „Xle elatis“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Asjaolud ja menetluse käik X esitas 24.04.2021 Harju Maakohtule hagi C vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 17.09.
3. Kostja esitas 06.10.2021 vastuse hagile ja 12.11.2021 tõendid. Hageja esitas 10.11.2021 seisukoha kostja vastuse osas. Kohtuistung toimus 15.12.
4. Hageja nõue ja seisukohad 24.04.2021 hagiavalduses hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise alates hagi esitamisest miinimumsummas, so 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 24.04.2020 kuni 23.04.2021 eest kokku summas 3504 eurot. Hageja palub kohustada kostjat temalt välja mõistetud igakuuline elatis hageja ülalpidamiseks tasuma hageja seadusliku esindaja Yi pangakontole. Hageja on kostja tütar ja on sündinud xx.xx.xxxx. Hageja vanemate ühine kooselu lõppes 06.04.2020, kui kostja lahkus perekonna juurest ning vanemate abielu lahutati 02.11.2020 Tallinna Perekonnaseisuametis. Alates 06.04.2020 ei ole kostja täitnud oma lapse ülalpidamise kohustust. Hageja elab koos isaga. Kostja tegelik elukoht on teadmata. Kuna elatise nõue on esitatud lähtuvalt

§ 101lg 1, siis ei ole vajalik eraldi välja tuua detailset kulutuste loetelu.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest miinimumsummas ja kooskõlas

§ 108tagasiulatuvalt ühe aasta eest.

10.11.2021 menetlusdokumendis hageja leiab, et kostja vastus ja lisana esitatud panga väljavõte ei tõenda, et kostja oleks tasunud elatist seadusega sätestatud määras ja korras. Materiaalõiguslikuks aluseks elatise väljamõistmise osas on perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu 16.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 2

2-21-6440 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (Riigikohtu 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures

§ 101

lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24.10.2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013 lahendis p 17 märkinud, et

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil st tasunud perioodilise maksena hageja seadusliku esindaja arvele summa, mis on vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga suurune. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb vaidluse lahendamiseks poolte vahel kindlaks teha hageja vajadused ja otsustada kuidas lapse kulude kandmine vanemate vahel jaotada, mistõttu ei ole põhjendatud lähtuda otsuse tegemisel RAKE 2020 uuringust, mis on üldine lõpparuanne ja käsitleb keskmise lapse keskmisi vajadusi. Vastavalt TsMS § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kostja ei ole enda ülalpidamise kohustust täitnud. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja ei ela koos oma alaealise lapsega (lahus elav vanem) ja seadusest tulenevalt on tal ülalpidamiskohustus. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult, kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (3-2-1-136-13 p 11). Kostja ei ole tõendanud et ta on teinud perioodilisi makseid hageja seadusliku esindaja pangaarvele. Kostja saab enda arvele lastetoetused, mida ta ei kasuta laste ülalpidamiseks ja taskuraha maksmist ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja ei vaidlusta, et kostja tasub igakuuliselt lapse kooli söögiraha ja tema võrkpallitreeningu arve ning xxx xx TV ja interneti teenuse eest. Tabel, mille kostja on kohtule esitanud on tema enda koostatud ega tõenda ülalpidamiskulu tegemist. Mobiiltelefoni kõne- ja andmeside teenused ostetakse perepaketina. Hageja palub rahuldada elatise hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis poole ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja vastus ja seisukohad 06.10.2021 vastuses hagile kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja esitas järgmised taotlused: kohustada hagejat esitama tõendid enda igakuiste kulutuste kohta; jätta jooksva elatise hagi täies ulatuses rahuldamata, või alternatiivselt, jätta jooksva elatise hagi osaliselt rahuldamata ning mõista kostjalt välja elatis vastavalt hageja vajadustele (arvestades sealhulgas riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt makstavaid toetusi, kostja poolt vahetult kantavaid kulusid ning hageja kasutuseelist kostjale 50% kuuluvas kinnisasjas. Kostja vaidleb hagile kogu ulatuses vastu. Hagi on tõendamata, hagejal puudub kostja vastu tagasiulatuv elatise nõue; jooksva elatise nõude rahuldamiseks puuduvad seaduslikud alused; vajalik 3 2-21-6440 on hageja vajaduste hindamine ja elatise suuruse välja selgitamine. Kostja on kandnud oma kahe lapse kulusid alates 06.04.2020 kokku vähemalt 5880,32 euro ulatuses ning hageja elab kostjale 50% ulatuses kuuluvas kinnisasjal. Kostja on kandnud hageja kulusid 06.04.2020-24.04.2021 järgmiselt: kooli söögiraha kokku 47,82 eurot; trennikulu + treeninglaagris kokku 130,02 eurot; mobiiltelefoni järelmaks kokku 149,52 eurot; tasulised rakendused mobiilis (Spotify ja ICloud) kokku 45,41 eurot; elukoha internet ja TV (kinnisasi xxx xx) 16,895 eurot kuus, kokku 202,74 eurot; arstide visiiditasud ja eriarstide vastuvõtud kokku 135 eurot; vahetute kulude kandmine (riided, jalatsid, kooliks vajaminevad asjad, toit, vaba aeg jne) kokku 1542,80 eurot; lasteraha 60 eurot kuus, kokku 720 eurot; kostja eluasemekulud ca 58 päeva jooksul, mil hageja viibis kostja juures kokku 273,41 eurot. Arvestatud kostja üürikulu, kommunaalteenuste kulud, söögikulu jne. Tegemist on päevadega, millal hageja ööbis kostja juures, kuid koosveedetud aega on kordades rohkem, sh kulusid, mida koosveedetud ajal kanti. Kokku 3386,10 eurot. Eeltoodud hageja vahetute kulude kandmine on tõendatav kostja arvelduskonto väljavõttetega, sh osaliselt kostja elukaaslase arvelduskonto väljavõttega, kuivõrd teatud kulud on kantud kostja elukaaslase arvelduskontolt. Arvestades, et kostja on hageja koolisöögi ja kooliks vajaminevate asjade, kooli ja väljaspool kooli huvitegevuse, arstivisiitide ja selleks aegade paneku ning kohale viimise, mobiiltelefonide järelmaksu ja seotud mobiilsete arvetega, kui ka elukohas kasutatava interneti ja TV eest tasunud. Samuti on hageja viibinud kostja juures tagasiulatuva elatise nõude perioodist (24.04.2020-24.04.2021) 252 päevast ca 50-58 päeva (juhul, kui hageja vaidlustab selle, esitab kostja kuupäevalise loetelu, millal hageja kostja juures viibis) ning hageja elab igapäevaselt kostjale 50% kuuluvas kinnisasjal, ehk hagejal on kasutuseelis. Täiendavalt on kostja kohustatud tasuma oma üüripinnaga seotud kulusid, kuivõrd hageja elab koos hageja seadusliku esindajaga kostjale 50% kuuluvas elamus, mida kostja ei saa kasutada. Seega on kostja kandnud hageja kulusid vahetult ning hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus, mis annaks õiguse nõuda kostjalt tagasiulatuvalt elatist hagis märgitud ulatuses. Hagejal jooksva elatise nõude rahuldamiseks puuduvad seaduslikud alused. Kostja on tõendanud, et kostja on kandnud hageja kulusid alates 06.04.2020 ning hagejale on teada kostja elukoht, kuivõrd hageja käib kostja juures. Hageja on alates 25.04.2021 kuni 06.10.2021 kostja juures viibinud enam, kui 44 päeva ning kostja on kandnud nimetatud ajal hageja ülalpidamiskulusid vahetult summas 209,44 eurot. Täiendavalt on kostja tasunud hageja kooli söögiraha summas 42,62 eurot, treening ja treeninglaagritega seotud kulud summas 370 eurot, ostnud hagejale riideid, jalanõusid, kandnud vaba ajaga seotud kulusid kogusummas vähemalt 885,84 eurot, tasub igakuiselt hageja Spotify kulu summas 14,49 eurot ja ICloud kulu summas 7,48 eurot. Lisaks tasub kostja hageja kodu televisiooni ja internetiga seotud kulusid igakuiselt summas 33,79 eurot - hageja osa 16,89 eurot, kuivõrd hageja elab kinnisasjal peamise aja kahekesi koos oma seadusliku esindajaga. Lisaks on kostja kandnud kogu lastetoetuse hageja arvelduskontole kogusummas 300 eurot. Lisaks hageja vahetute kulude tasumisele on kostjal eluasemekulud, mis on tekkinud seoses üüripinna üürimisega (igakuine üür 450 eurot + kommunaalkulud ca 90 eurot + telekommunikatsiooniga seotud kulud 33,46 eurot + toidukulu + hügieenitarbed jne). Nimetatud kulud tuleb arvestada kostja vahetute kulude kandmise hulka, kuivõrd hageja viibib ka kostja juures ning hageja ja tema seaduslik esindaja elavad kostjale 50% kuuluvas kinnisasjal ja kostjal ei ole võimalik talle kuuluvat kinnisasja kasutada. Seega on hagejal kostjale kuuluva kinnisasja kasutamisel kasutuseelis, mida loetakse kohtupraktika kohaselt vahetuks ülalpidamiseks. Kostja on kogu kohtumenetluse aja hageja kulusid kandnud ning teeb seda ka edaspidi. Kostja ei ole rikkunud elatise maksmise kohustust. Kostja on teinud hagejale igakuiseid ülekandeid ning tasunud igakuiselt hageja jooksvate kulude eest, sh kandnud hageja kulusid vahetult. Seega puudub seaduslik alus menetleda käesolevat hagiavaldust ning mõista käesolevas tsiviilasjas kostjalt hageja kasuks välja elatis, kuivõrd kostja ei ole rikkunud elatise maksmise kohustust. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on oma ülalpidamiskohustust mingil viisil rikkunud (kostja sellega ei nõustu), palub kostja hagejale väljamõistetavat elatist vähendada ning arvestada elatise väljamõistmisel kostja ja hageja seadusliku esindaja sissetulekutega/kohustustega ning hageja vajadustega. 4 2-21-6440 Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tal on ülalpidamiskohustus hageja ees, kuivõrd hageja ei ela 100% tema juures. Käesoleval juhul on küsimus, millises summas kostjal ülalpidamiskohustus hageja ees on. Hageja ei ole selgitanud, millised on tema igakuised kulud ajal, mil ta kostja juures ei ole, sh millised on hageja täiendavad kulud, mida kostja veel ei kanna. Samuti ei ole hageja oma kulusid tõendanud. Veebruaris 2020 valmis lapse vajaduspõhine miinimumelatise lõpparuanne, mille kohaselt on lapse keskmine ülalpidamiskulu Harjumaal elades 303 eurot, eeldusel, et peres on üks laps (uuringu lk 16 tabel 8). Arvestades, et 303 eurot peaks tasuma kaks vanemat, ei ole kostjalt 292 euro väljamõistmine põhjendatud. Eriti veel olukorras, kus kostja kannab hageja kulusid vahetult. Arvestades, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud oma kulusid, sh ei ole hageja tõendanud, et tema seadusliku esindaja (isa) sissetulek võimaldab kanda hageja kulusid igakuiselt 292 eurot, mistõttu tuleb esmalt selgitada välja hageja tegelikud ja põhjendatud vajadused. 01.01.2021 kehtiva perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on avaldatud, et „vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada nende toetuste arvel. Seega kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, nagu see üldjuhul on, arvatakse toetuse osa (toetuste summa kokku jagatuna alaealiste laste arvuga peres ja jagatuna kahega) elatise summast maha. Minimaalne mahaarvatav summa on sellisel juhul 30 eurot ehk pool lapsetoetusest ühele lapsele“. Nimetatud seisukohta on avaldatud ka kehtiva seaduse osas erinevates kohtulahendites. Seega tuleb välja selgitada, milliseid toetusi hagejale tasutakse ning nimetatud toetustest tuleb 50% arvestada hageja elatisenõudest maha. 10.11.2021 menetlusdokumendi kohaselt, 28.10.2021 e-kirjaga kohustas kohus kostjat täpsustama, kas kostja on vastuses tabelis nimetatud lasteraha kokku 720 (12 x 60) eurot kandnud hageja pangakontole. Kostja selgitab, et tasus hageja lasteraha hageja isiklikule arvelduskontole. 05.05.2021 tasus kostja hageja arvelduskontole 180 eurot, mis oli 3 kuu lasteraha ning 08.07.2021 kandis kostja hagejale 60 euro asemel 53 eurot, sest hageja soovis endale Nike lühikesi pükse, mille maksumus oli 26,55 eurot. Pooled sõlmisid kokkuleppe, et kostja annab hagejale soovitud pükste ostuks 19,55 eurot ning hageja panustab 7 eurot oma lasterahast. 28.10.2021 e-kirjaga kohustas kohus kostjat täpsustama, kas lisaks tabelis nimetatud lasterahale 720 eurot on kostja veel kandnud hageja arvelduskontole lastetoetusena kogusummas 300 eurot. Kostja selgitab, et ta on hageja arvelduskontole kandnud 08.10.2021 seisuga lasteraha kokku 1073 eurot. Kostja jätkab 06.10.2021 menetlusdokumendis nimetatud hageja igakuiste jooksvate kulude kandmist vahetult. Kostja kandis hageja vahetuid kulusid septembris kogusummas 408,89 eurot ja oktoobris kogusummas 308,80 eurot. Kuivõrd hageja on esmakordselt oma 10.11.2021 menetlusdokumendis seadnud kahtluse alla kostja poolt 06.10.2021 menetlusdokumendile lisatud arvelduskonto väljavõtted ning kostja vahetud kulud hageja osas, esitab kostja hiljemalt 12.10.2021 kohtule enda ja oma elukaaslase arvelduskonto väljavõtted hageja poolt võimalikult aktsepteeritaval kujul, ehk otse väljavõtted pangast, millest on eemaldatud kostja isiklikud kulud, mis ei ole hagejaga seotud. Kohtuistung Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et hagejal on kaks nõuet. Tagasiulatuv nõue on 3504 eurot, periood 24.04.2020-24.04.

1. Kostja esitatud kuludokumentide osas leidis hageja, et tagasiulatuva hagi puhul ei oleks vaidlust summas 536,29 eurot. Need on reaalselt ilma igasuguse vaidluseta tehtud kulud X puhul. Arvutuslikult oleks siis 2967,71 eurot tagasiulatuva nõude osas. Hageja soovib miinimumsummas elatist iga kuu. Edasiulatuva nõude osas hageja vaatas kuludokumendid üle ja seal ei ole vaidlust, et 965,45 eurot on kostja kandnud ülalpidamiskohustust. Need on otseselt tehtud lapse kulutused. Elatise nõue oleks siis alates 24.04.2021 iga kuu 292 eurot ja sealt maha arvestada see 965,45 eurot, sest need on need reaalsed kulutused, mida ema on teinud alates hagi esitamisest. Hageja pakub kompromissi. Vale on seostada ühisvara ülalpidamiskohustusega, mitte seostada erinevaid kohtuasju. See suur hulk dokumente, mida viimati esitati kostja poolt; siin ei saa kuidagi aru, kuidas ema elukaaslase Q elektrikulu on seotud 5 2-21-6440 ülalpidamiskohustusega; kuidas on seotud kostja elukaaslase terve hulk krediitkaardi kulud ülalpidamiskohustusega. Väljavõttelt ei ole näha, kas see kulu on tehtud Xle või ema ostis endale või elukaaslasele. Hageja leidis nendest väljavõtetest otsesed kulud, mis on Xle tehtud, aga kõik muu kulu on saetud neljaks või viieks või kuueks, oleneb hetke leibkonna suurusest. Kostja peab tõendama seda, et ta on otseselt ülalpidamiskulusid kandnud. Ei näe kuidas üks või teine väljavõte on seotud lapsega. Ema on ostnud lapsele riideid, aga küsimus on summas. Kas kostja väidab, et laps peab külastamise kulud kinni maksma. Laps ei ole ju ööbinud, hageja vaidles kuludele vastu. Nii suur probleem ongi selles, et kostja ei tunnista üldse nõuet. Ta ütleb kohe ei, ta on ülalpidamiskohustust täitnud. Peretoetuse kandmist lapse arvele ei loeta elatise tasumiseks. Hageja isa jääb ka vahetuid kulusid kandma. 200 eurot kuus oleks see ka kompromissi korras tagasiulatuvalt. Tagasiulatuvast nõudest hageja ei loobu kindlasti. Tagasiulatuva puhul hageja oleks nõus, kui kuu maksena 200 eurot, aga hageja ei loobu. Hageja on esitanud kaks nõuet, ühe tagasiulatuva nõude ja teise alates hagi esitamisest nõude ja mõlemate summad on 292 eurot, nii nagu on Eesti Vabariik kehtestatud pool kuupalga alamäärast. Kohtupraktika järgi ei pea hageja tõendama selle summa ulatuses ühtegi kulutust. Kui kostja väidab, et on ülalpidamiskohustust täitnud, siis peab tema seda tõendama. Hageja on vastanud, et teatud ülalpidamiskohustused on täidetud; ülejäänud osas ei ole kostja tõendanud, et on ülalpidamiskohustust täitnud. Ülalpidamiskohustust tuleb täita kooselava vanema arvele. Tabel, mille on kostja koostanud, see ei ole tõend, see on väljavõttest väljavõtted, see ei tõenda ülalpidamiskohustuse täitmist. See tõendab kulu, aga kelle osas see on tehtud, see ei nähtu. Kostja elukaaslasel ei ole võõra lapse ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole täitnud suures osas ülalpidamiskohustust. Hageja tõi välja ka summa, mis osas leidis, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja seaduslik esindaja vastas kohtule, et isa hakkas maksma lapse pangakontole siis kui lapsele tehti pangakonto. Enne on andnud taskuraha sularahas ja hiljem kui sai pangakaardi, hakkas isa kandma pangakontole taskuraha. Hageja seaduslik esindaja ööbib kodus, xxx xx, xxx. Väide, et laps ööbib ema juures, on väär. Laps on ööbinud ema juures isa märgete järgi 16 korda alates 24.04.2020 – tänaseni. Väidetakse, et 7 korda kuus ööbib laps ema juures. Laps käib 7-8 korda kuus ema juures, korra nädalas, kaks korda nädalas. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et kostja hageja arvutuskäiguga ei nõustu. Kostja on väga detailselt loetlenud, millised on igakuised kulutused. See kinnisasi, kus laps elab on vanemate ühisvara. Kui vanemate kooselu lõppes 24.04.2020, tegi ema isale ettepaneku, et laste elukorraldus ei muutuks ja mõlemad vanemad saaksid võrdselt osaleda. See oleks tähendanud seda, et lapsed ei ole vahelduva elukohaga vaid vanemad on. Seda oleks olnud praktikas raske teostada, aga ettepanek oli. Hageja seaduslik esindaja selle ettepanekuga ei nõustunud. Kostja pidi leidma uue elukoha, arvestama lastega. Täna on selliselt korraldatud see elukorraldus, et Xl on olemas oma tuba ema kodus, ema toetab last, maksab meelelahutust, kooli sööki, telefoni järelmaksu. Kulud, mida ema kannab vahetult, on väga suured ja öelda, et kogu aasta peale on ema 960 eurot kandnud kulusid, on absurdne. 10.11.2021 menetlusdokumendis on kostja tõendanud, et ainuüksi septembris on ema kandnud 408,89 eurot ja oktoobris 308,80 eurot kulusid. Elatise nõue tekkis täpselt siis, kui hageja ema esitas ühisvara jagamise nõude kohtusse. Hageja seaduslik esindaja hoiatas ka ema selles osas, et ta paneb elatise kohustuse peale. Kui kompromiss on 292 eurot, kus ema maksab vahetuid kulusid 200-300 euro ulatuses, siis kostja kindlasti sellega ei nõustu. Ema maksab vanemate ühise kinnisasja interneti- ja kommunikatsioonikulusid siiani ja neid teenuseid kasutab ka isa. Tuleks ikkagi vaadata seda, millised on lapse reaalsed kulud, mida kannab ema ja mida kannab isa, seejärel saaks teha +/kalkulatsiooni. Tuleks välja tuua, millised on maja kommunaalkulud, kes seal elab. Kindlasti peab arvestama, et 50% on ema oma. See oleks ema suhtes ebaõiglane, kui teha praegu kompromiss 292 eurot elatist kuus, kus ema maksab vahetuid kulusid 300 eurot. Sama dokument, millele hageja viitab, seal oli exceli tabel kõrval, millised kulud on Xga seotud ja millised ei. Tabel tugineb arvelduskonto väljavõttele. Kas isa täna väidab, et ema ei ole kunagi Xle ühtegi riideeset ostnud. 6 2-21-6440 Hageja esindaja väidab, et ema maksab vaid kooliraha ja trennikulusid. Jäetakse välja riided, mobiiltelefon - need on ju otsesed kulud lapsele. Räägitakse elektriarvest, aga ema elas enda ema pinnal, kus pidi ka kulusid kandma. Seadus ütleb, et tuleb arvestada ka aega, millal laps viibib ema juures. Kostja on proovinud tuvastada, millal laps on ema juures olnud. Kohtumenetluse ajal novembrit ei käsitle, sest ema oli novembris nakatunud ja seetõttu ema ja lapse koosveedetud aeg oli väiksem. Varasemalt on laps ööbinud ema juures 7,25 päeva kuus ja seaduse järgi tuleb seda sellisel juhul arvestada. Hageja esindaja ütleb täna istungil, et ema ei kanna üldse mingeid kulusid. Küsitav on hoopis see, millised on isa kulud. Kas isa on lapsele taskuraha andnud. Ema annab iga kuu lapsele taskuraha. Hageja isa esimene makse oli 21.04.
2. Tagasiulatuv periood on 58 päeva, mida ema suutis tuvastada piltide pealt, millal laps on emaga olnud. Need on koosveedetud aeg, kui laps tuli ema juurde. See ei ole ainult ööbimised. Ilmselgelt kui arvestada seda, et laps käib xxx koolis ja ema elab xxx, siis koolipäevadel on raske käia. Aga on ka vaheajad. Kostja arvestas selle 58 päeva 252 päeva peale ja selle järgi võttis keskmise. Ei ole ainult öö oluline. Laps tuleb hommikul ja läheb õhtul, on suur hulk arvestatavaid tunde. Isa ei ole alati kodus. Isal on tüdruksõber, kes elab xxx. xx.klassis käiv tütar ei ole kindlasti selline, kes annab igast sammust teada. Kostja tõi 06.10.2021 faktiväite välja päevade osas ja selle fakti osas ei ole isa enne istungit ühtegi vastuväidet esitanud. Tulla täna väitma, et oli 16 päeva, olukorras kus kohus on teatanud, kui kompromissi ei tule ja tuleb otsus, siis isa on enda vastuväited hilinenult esitanud. Peretoetus kantakse lapse arvele. 1,5 aasta jooksul ei ole isa kordagi öelnud emale, et peretoetuse raha ei tohi lapse kontole kanda. Kostja ei ole kunagi öelnud, et ema ei ole nõus midagi maksma. Ema kannab vahetuid kulusid, isa ei vaidle sellele vastu, küsimus on summas. Kostja on omalt poolt proovinud anda vastaspoolele, millised on lapse kulud, aga isa on nii kindel, et laps peab saama 292 eurot kuus. Kostja on ka kohtumenetluse ajal kandnud kulutusi. 200 eurot tuli uuest baasmäärast ja uue seaduse järgi tuleb võtta ka 30 eurot lastetoetust maha. 170 eurot oleks see summa. Aga ema jääb vahetuid kulutusi kandma. Üle 200 euro isa uuest aastast nagunii ei saa. Kostja ei hakka kirjalikult esitatud seisukohti kordama, jääb esitatud seisukohtade juurde. Ülalpidamine tuleb kanda isa arvele. Kui vahetuid kulusid kantakse, siis vahetuvate kulude summa ei tule kanda otseselt isa arvele. Peretoetuste osas isa ei ole tõendanud kordagi, et ta on soovinud seda summat enda arvele saada. Protokollitud on, et isal on teadmine, et see on olemas lapse kontol. Isa ei ole enne kohtumenetlust ega kohtumenetluse ajal öelnud, et talle selline peretoetuse kandmise viis ei ole sobilik. Täna tulla seda ütlema on ilmselgelt pahatahtlik. Kui isa seda soovib, siis ema lõpetab lapse kontole kandmise ja hakkab lapse isa kontole kandma. Hageja elab kinnisasjal, mis on vanemate ühisvara, 50% kuulub emale. Kohtuotsuses palub kostja arvestada lapse kasutuseelist, sest ema seda kinnisasja kasutada ei saa ja arvestada ema poolt kantud vahetuid kulutusi, sh kuludega, mida on tõendatud ema elukaaslase arvelduskontoga. Kostja on vastava tabeli ka esitanud, mis kulu hagejaga on seotud. Ei ole oluline, kas ema kannab vahetuid kulusid oma kontolt või kellegi teise arvelduskontolt. Oluline on, et need on lapse hüvanguks tehtud vahetud kulud. Hageja esindaja loetles kulud, mida nad aktsepteerivad, samas jäi märkimata, et isa kinnitas, et ema ostab lapsele riideid. Isa ei ole vaidlustanud, millises summas on riiete kulud põhjendatud, milline mitte. Sellepärast peab arvestama kostja poolt esitatud tõendeid. Laps viibib emaga ka vahetult, mida tuleb ka otsuse tegemisel arvestada. Tagasiulatuva elatise puhul on kostja 06.10.2021 p 2.3 tabelis esitanud täpsed loetelud, need nähtuvad tõendis, kui palju on ema kandnud vahetuid kulutusi, seega seda tagasiulatuvat nõuet ei ole ja kostja palub selle täies ulatuses rahuldamata jätta. Jooksva elatise jätab kostja kohtu otsustada. Kostja vastas kohtule, et lasteraha soovis koos lastega isa, et selle saavad lapsed. Sellest lähtuvalt on kostja kandnud selle laste arvele, mida isa näeb ka lapse kontolt. Kohtu küsimusele, kas ja millises summas on kostja nõus elatist maksma, vastas kostja, et ta ei ole siiani keeldunud last toetamast. Pakub 200 eurot, mis on miinimum, on nõus maksma. Tagasiulatuvaga kostja nõus ei ole. Kohtu seisukoht 7 2-21-6440 Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel elatiseasjas juhindub kohus perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on.

§ 100

lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 kohaselt, kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 102

lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 100lg 4 kohaselt, elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamisest hagi esitamise ajal kehtinud miinimumsummas, so 292 eurot kuus ja tagasiulatuvalt alates 24.04.2020 elatise 292 eurot kuus. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama ja tulenevalt taotletava elatise suurusest ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama vähemalt ajavahemiku 24.04.2021-31.12.2021 eest. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt on samuti sätestatud väljamõistetava elatise miinimumsumma, mis arvutatakse välja vastavalt

§ 101

. Hagi oli esitatud elatise väljamõistmiseks miinimumsummas ja kuigi elatise miinimumsumma arvutamise alused on alates 01.01.2022 muutunud, leiab kohus, et lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama ka alates 01.01.2022 väljamõistetava elatise osas, kui ta soovib elatist miinimumsummas. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab vähemalt alates 06.04.2020 koos isaga. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hageja isa on hagejale ülalpidamist andnud vastavalt 8 2-21-6440 ülalpidamisvõimele ja on sellega hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu tasuda hagejale elatist vähemalt miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit. Riigikohus on märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Hageja on kohtuistungil 15.12.2021 nõustunud, et alates hagi esitamisest 24.04.2021 on kostja kandnud 965,45 eurot hageja ülalpidamiskulusid. Kohus leiab, et kostja on kohtule esitatud menetlusdokumentidega tõendanud, et ta on teinud hagejale ajavahemikul 24.04.2021-31.12.2021 järgmised kulutused, mida on põhjendatud lugeda ülalpidamiskulude hulka, kokku summas 2288,69 eurot: -hageja elukoha televisiooni- ja internetikulud 16,89 eurot kuus; mai-detsember, 8 x 16,89 = 135,12 eurot; -kooli söögiraha 42,62 eurot; -treening ja treeninglaagritega seotud kulud 370 eurot; -Spotify kulu 14,49 eurot kuus; mai-detsember, 8 x 14,49 = 115,92 eurot; -ICloud kulu 7,48 eurot kuus; mai-detsember, 8 x 7,48 = 59,84 eurot; -hageja elukoha kasutuseelis 143,36 eurot kuus, mai-detsember, 8 x 143,36 = 1146,88 eurot; -ajavahemikul 25.04.2021-06.10.2021 hageja viibimise ajal kostja juures vähemalt 44 päeva vahetult kantud ülalpidamiskulusid 209,44 eurot; -riided, jalanõud 208,87 eurot. Kostja on vastuses hagile selgitanud, et ta on eraldi elamise ajal andnud hagejale ülalpidamist kasutuseelise näol. Kostja teabe kohaselt, kostjale kuulub hageja seadusliku esindajaga ühisomandina kinnistu asukohaga xxx xx, xxx, xxx vald Harjumaal (registriosa nr xxxxxxxxx), mida kasutavad elukohana hageja ja hageja seaduslik esindaja. Kohus on pidanud mõistlikuks kasutuseelise suuruse määramisel lähtuda kostja enda eluasemekulude suurusest, milleks 06.10.2021 menetlusdokumendi kohaselt on ühes kuus üürikulu 450 eurot, kommunaalkulud 90 eurot ja telekommunikatsiooniga seotud kulud 33,46 eurot, kokku 573,46 eurot. Kuna kostja elab esitatud teabe järgi koos elukaaslasega, on kostja osa eluasemekuludest 286,73 eurot. Kinnistul (registriosa nr xxxxxxxxx) kasutavad kostjale kuuluva ühisomandiosa kasutuseelist hageja ja hageja seaduslik esindaja, seega on hageja osa kasutuseelisest 143,36 eurot kuus. Kuna hageja isa elab koos hagejaga pärast hageja vanemate kooselu lõppemist nende senises kodus, siis on põhjendatud eeldada, et hageja isa nõustus sellega, et kostja annab hagejale ülalpidamist ka tema kasutusse eluaseme andmisega ja osaliselt eluasemega seonduvate kulude tasumisega. 9 2-21-6440 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on ostnud hagejale riideid ja jalanõusid, kuid pooled ei jõudnud üksmeelele, mis summas on kostja hagejale riideid ja jalanõusid ostnud. Samuti ei ole võimalik kostja esitatud pangakonto väljavõtetest tuvastada hageja riietele ja jalanõudele kulutatud summat. Kostja on 06.10.2021 vastuse lisana esitanud RAKE 2020 uuringu lõpparuande, mille kohaselt on 13-17.a lapse standardeelarve kulu Tallinnas riietele ja jalanõudele 52 eurot kuus, seega ühe vanema osa oleks 26 eurot. Kohus peab usutavaks, et kostja on kandnud hageja kulusid riietele ja jalanõudele ühes kuus vähemalt 26 euro ulatuses, seega ajavahemikul 24.04.2021-31.12.2021 arvestuslikult kokku 208,87 eurot. Arvestuslik elatise suurus ajavahemikul 24.04.2021-31.12.2021 on hageja nõude 292 eurot kuus korral 2404,11 eurot. Kokku on kostja andnud hagejale ülalpidamist ajavahemikul 24.04.202131.12.2021 summas 2288,69 eurot, seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista elatis 115,42 eurot. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra ning et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Samas lahendis (3-2-1-174-16) asub Riigikohus seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid alust mõista elatis välja alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist ajavahemikul 24.04.2021-31.12.2021 lapsetoetuse võrra ega arvata kostja poolt hagejale edastatud peretoetust kostja poolt makstud elatise hulka. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101lg 3 kohaselt, igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt, baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt, vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 10 2-21-6440 Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt, lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Vastavalt Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatorile (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) on hagejale väljamõistmisele kuuluv arvestuslik elatis alates 01.01.2022 summas 145,83 eurot. Arvutuskäik. Baassumma 200 eurot. Lisatakse 3% kohustatud isiku sissetulekust baassummale. Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel (1448 x 0,03 = 43,44 eurot, 43,44 + 200 = 243,44 eurot). Hageja vanematel on üks ühine laps, hageja. Lapse eest saab lapsetoetust hageja ema, so elatise tasumiseks kohustatud vanem, kostja. Lisatakse elatise summale pool lapsetoetuse määrast: 243,44 + (60/2) = 273,44 eurot. Laps (xx.a) veedab ema (kostja) juures iga kuu rohkem kui 6 päeva, mistõttu elatise summat muudetakse vastavalt. 7 päeva on x%; 15 päeva on 100%; (7 päeva * 100%)/15 päeva=46,67%. Laps elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%. Seetõttu väheneb elatis selle protsendi võrra. Lapse elatis on 145,83 eurot. Elatist saavaid lapsi samas peres, so hageja vanemate ühiseid lapsi on üks, seega hageja saab elatise täismäära. Elatise summa kokku on 145,83 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada elatise väljamõistmisel alates 01.01.2022 kostjale kuuluva kinnistu ühisomandiosa kasutuseelist, kuna kostja teabest nähtuvalt on hageja seadusliku esindaja ja kostja vahelist vaidlust ühisvara jagamise üle asunud lahendama kohus ja seega on põhjendatud eeldada lähiajal nimetatud kasutuseelise lõppemist. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 kohtuotsuse p 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Seega üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Hagiavalduses on hageja märkinud, et elatis tuleb tasuda hageja isa pangakontole. Kohtuistungil ei leppinud pooled kokku teisiti. Seega on põhjendatud elatis tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest tagasiulatuvalt ühe aasta eest, so ajavahemiku 24.04.2020-23.04.2021 eest, summas 292 eurot kuus. Kohtuistungil on hageja seaduslik esindaja nõustunud sellega, et kostja on hagejale andnud nimetatud ajavahemikul ülalpidamist summas 536,29 eurot. Kohus leiab, et kostja on kohtule esitatud menetlusdokumentidega tõendanud, et ta on teinud hagejale ajavahemikul 24.04.2020-23.04.2021 järgmised kulutused, mida on põhjendatud lugeda ülalpidamiskulude hulka, kokku summas 3016,18 eurot: -hageja elukoha televisiooni- ja internetikulud 16,89 eurot kuus; mai 2020- aprill 2021, 12 x 16,89 = 202,68 eurot; -kooli söögiraha 47,82 eurot; -treening ja treeninglaagritega seotud kulud 130,02 eurot; 11 2-21-6440 -mobiiltelefoni järelmaks kokku 149,52 eurot; -tasulised rakendused mobiilis (Spotify ja ICloud)kokku 45,41 eurot; -arstide visiiditasud ja eriarstide vastuvõtud kokku 135 eurot; -ajavahemikul 24.04.2020-23.04.2021 hageja viibimise ajal kostja juures vähemalt 58 päeva vahetult kantud ülalpidamiskulusid 273,41 eurot -hageja elukoha kasutuseelis 143,36 eurot kuus; mai 2020- aprill 2021, 12 x 143,36 = 1720,32 eurot. -riided, jalanõud 312 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on ostnud hagejale riideid ja jalanõusid, kuid pooled ei jõudnud üksmeelele, mis summas on kostja hagejale riideid ja jalanõusid ostnud. Samuti ei ole võimalik kostja esitatud pangakonto väljavõtetest tuvastada hageja riietele ja jalanõudele kulutatud summat. Kostja on 06.10.2021 vastuse lisana esitanud RAKE 2020 uuringu lõpparuande, mille kohaselt on 13-17.a lapse standardeelarve kulu Tallinnas riietele ja jalanõudele 52 eurot kuus, seega ühe vanema osa oleks 26 eurot. Kohus peab usutavaks, et kostja on kandnud hageja kulusid riietele ja jalanõudele ühes kuus vähemalt 26 euro ulatuses, seega ajavahemikul 24.04.2020-23.04.2021 arvestuslikult kokku 312 eurot (12 x 26). Arvestuslik elatise suurus ajavahemikul 24.04.2020-23.04.2021 on hageja nõude 292 eurot kuus korral 3504 eurot. Kokku on kostja andnud hagejale ülalpidamist nimetatud ajavahemikul summas 3016,18 eurot, seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista elatis 487,82 eurot. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid alust mõista elatis välja alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist ajavahemikul 24.04.2020-23.04.2021 lapsetoetuse võrra ega arvata kostja poolt hagejale edastatud peretoetust kostja poolt makstud elatise hulka. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest, tõenditest ja poolte ütlustest kohtuistungil tuleneb, et kostja on hagejale ülalpidamist andnud ja kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidigi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hageja vanemate vahel on ka edaspidi tulenevalt vanemate omavahelisest läbisaamisest võimalikud erimeelsused hageja elatisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt elatis välja mõista. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt oli alates 01.01.2020 kuni 31.12.2021 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega oli elatise miinimumsumma sel ajal 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022 arvutatakse elatise miinimumsummat

§ 101alusel.

Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt. Hageja nõuab kostjalt ajavahemiku 24.04.2020-23.04.2021 eest elatist 292 eurot kuus, kokku summas 3504 eurot. Kuna kostja on nimetatud ajavahemikul andnud hagejale ülalpidamist summas 3016,18 eurot, siis tuleb hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 24.04.2020-23.04.2021 eest elatise 487,82 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 24.04.2021 elatise miinimumsummas. 12 2-21-6440 Arvestuslik elatise suurus ajavahemikul 24.04.2021-31.12.2021 on hageja nõude 292 eurot kuus korral 2404,11 eurot. Kuna kostja on nimetatud ajavahemikul andnud hagejale ülalpidamist summas 2288,69 eurot, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista elatis 115,42 eurot. Alates 01.01.2022 on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis summas 145,83 eurot kuus. Vastavalt alates 01.01.2022 kehtivale

§ 101

on Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja järgi kohustus korrigeerida seda summat igal aastal tasumise perioodile eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Esimene summa korrigeerimine tuleb teha

1. aasta
2. aprillil. Need andmed avaldatakse Statistikaameti kodulehel (stat.ee) iga aasta esimestel kuudel, mistõttu on summade ümber arvutamise kuupäevaks eelnõu kohaselt
3. aprill, olemaks kindel, et vajalikud statistilised näitajad eelneva aasta kohta on arvutamise hetkeks avaldatud. Tarbijahinnaindeksi aastane muutus leitakse, kui eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtus jagatakse üle-eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest. Elatise baassummale juurde- ja mahaarvamisi tehes saadakse konkreetsele lapsele ettenähtud igakuine elatise summa. Eelnõus välja toodud iga-aastaselt muutuvaid näitajaid (tarbijahinnaindeks ja keskmine brutotöötasu) saavad summa ümber arvutamisel arvesse võtta kõik isikud, keda see puudutab, kuna tegemist on statistikaameti kodulehel avaldatava infoga. Kui elatis mõistetakse välja kohtulahendiga, siis tuleb lahendi resolutsioonis välja tuua elatise summa igaaastane korrigeerimine tarbijahinnaindeksi ja brutotöötasu muutuse võrra ning peretoetuste muutudes, et ei tekiks vajadust nende muutujate lisamiseks uuesti kohtusse pöörduda. Resolutsiooni alusel saavad ümberarvutused teha kas vanemad ise või kohtutäitur, kui elatise nõuet täidetakse täitemenetluses. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei tuvastanud käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud menetluskulud jaotada teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 13