Obsah (12)

§ 440§ 444§ 468§ 162§ 168§ 174§ 477§ 175§ 218§ 138§ 143§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kairi Piirisild Otsuse aeg ja koht 13. detsember 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-15

§ 440lg-le 1 rahuldab kohus hagi.

Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (

§ 444lg 3).

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

Kuna kostja võttis nõude õigeks, rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva ilma kirjeldava ja põhjendava osata otsusega. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks määramine 5.

§ 162

lg 1 kohaselt jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud üldjuhul kostja kanda.

§ 168

lg 6 kohaselt kannab hageja menetluskulud ise siis, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 6. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Kostja tunnistas hagi õigeksvõtmisel, et kostja 04.08.2021 osanike koosolek kutsuti kokku ja viidi 2 läbi seaduse nõudeid rikkudes ja koosolek ei olnud ka otsustusvõimeline. Hagejal ei olnud ebaseaduslikust otsusest vabanemiseks muud võimalust, kui pöörduda avaldusega kohtusse. Selle eesmärgi hageja saavutas. 7. Kohus ei nõustu kostjaga, et menetluskulud peaksid jääma hageja kanda, sest hagi esitamiseks andis põhjuse AS XXX XXX ja AS XXX seadusevastane tegevus. Kostja väited puudutavad kostja suhteid AS-ga XXX XXX ja AS-ga XXX, mitte kostja suhteid hagejaga. Need väited ei anna seetõttu alust järeldada, et kostja ei oleks oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Ebaseaduslikest otsustest vabanemiseks tuli hagejal pöörduda hagiga kostja vastu. 8.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). 9.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas käesolevas menetluses vandeadvokaadi abi. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 175 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on varem pidanud põhjendatud ja vajaliku tunnitasu suuruseks mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni, ei ole hageja esindaja taotletud tunnitasu määr põhjendatud. Asi lahendati õigeksvõtul põhineva otsusega. Samuti ei ole vaidluse asjaolud keerukad, mis võiks põhjendada lepingulise esindaja kõrget tunnihinda. Lähtudes eeltoodust ja varasemast kohtupraktikast, arvestades ka hageja esindaja õiguslikku kvalifikatsiooni, peab kohus käesoleva tsiviilasja raames põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasuks 150 eurot (lisandub käibemaks, hageja ei ole käibemaksukohustuslane).
2. Kostja ei esitanud oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.
3. Hageja kantud õigusabikulude kostjalt välja mõistmine ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Hageja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse koostamisele, sh õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüsile kokku 6 tundi 18 minutit (kõik toimingud kuupäevadel 29.09.2021, 30.09.2021, 01.10.2021). Kohus leiab, et põhjendatud ei ole mõista teiselt poolelt välja professionaalse esindaja ajakulu õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüsile. Lepingulise esindaja teadmiste täiendamine ei ole hüvitatav menetluskulu. Seega vähendab kohus esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele 45 minuti võrra. 3
4. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja nõuda ka esindaja ja kliendi vahelise igasuguse suhtlusega seotud kulu (Riigikohtu 04.03.2020 määrus nr 21712857 p 20). Kohus jätab arvestamata hageja esindaja 05.10.2021 menetlustoiminguga osas, mis puudutab hagiavalduse osas kliendiga nõupidamist. Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621). Asja materjalist ei ole tuvastatav, et asjaolude arutamine oleks olnud menetluse seisukohast sellel hetkel eraldi vajalik. Seega vähendab kohus 05.10.2021 ajakulu 10 minuti võrra.
5. Muud lepingulise esindaja kulud, s.o õigusliku hinnangu kujundamine (24 minutit), menetluskulude nimekirja koostamine (12 minutit) ja hageja seisukoha koostamine kostja õigeksvõtu avalduse ja menetluskulude jaotuse osas, sh tutvumine kohtunõudega (30 minutit), võtab kohus arvesse täies ulatuses. Kulunimekirjast nähtuvad toimingud olid hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, põhjendatud.
6. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 6 tundi 47 minutit (24 minutit + 5 tundi 33 minutit + 8 minutit + 12 minutit + 30 minutit). Arvestades esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 1017,50 eurot (6 tundi 47 minutit × 150 eurot), millele lisandub käibemaks.
7. Lisaks õigusabikuludele taotleb hageja kostjalt riigilõivuna tasutud 300 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista ka äriregistri väljavõtete kulu 2 eurot. Asja läbivaatamise kulud on mh dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud (

§ 143p 2).

Asja läbivaatamise kulud on kohtukulu (

§ 138lg 2).

Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule lisa 1, milleks on kostja äriregistri väljavõte üld- ja isikuandmetest (dtl 10-16). Eäriregistri hinnakirja andmetel maksab üld- ja isikuandmete väljavõte 2 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga, mis kuulub hüvitamisele. 18. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1523 eurot ((1017,50 × 20%) + 300 + 2), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellises ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 4