) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt
lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 24.11.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Aruandest nähtuvalt oli pankroti väljakuulutamise päeva seisuga võlgniku arveldusarve jääk AS-s Xxxx 3,50 eurot, kassajääk summas 2310 eurot ja käibemaksu tagastus Maksu- ja Tolliameti poolt summas 232,20 eurot. Vallasvara müügist saadi 550 eurot (sh käibemaks). Jaotise alusel võlausaldajale väljamakseid teostatud ei ole. Aruande kohaselt ei olnud käesolevas pankrotimenetluses võlgniku vara pandiga koormatud. Müümata vara ja muu vara (sh teistelt isikutelt saadaoleva) kohta halduril andmed puuduvad. Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ning haldurile teadaolevad asjaolud, mis võiksid tingida hagide esitamise tulevikus, puuduvad. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu
Pankrotihaldur on esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile 07.10.2018 kuriteokaebuse kriminaalmenetluse algatamiseks KarS § 384 lg 1 ja/või § 201 lg 2 p 2 tunnustel. Käesolevaks on kriminaalmenetlus lõppenud. Pankrotihaldur palub määrata tasuks 2338,56 eurot (sealhulgas käibemaks) ja kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 452,64 eurot. 2 Kooskõlas halduri seisukohaga peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid.
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 2 sätete järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata töötundide alusel 1948,80 eurot 20,3 töötunni eest tunnitasuga 96 eurot. Tunnitasu on ülemmäära piires. Kohus nõustub halduri tasu suurusega. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlausaldaja Xxxx on 17.11.2021 avaldanud, et võlausaldajal puuduvad vastuväited lõpparuandele ja halduri poolt taotletud tasule. Kohus leiab, et halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. 3 Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 2338,56 eurot (sealhulgas käibemaks) Osaühingu Premium Exports (pankrotis) pankrotivara arvelt Advokaadibüroo LEXTAL OÜ kasuks.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Magnus Brauni Osaühingu Premium Exports (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Osaühingu Premium Exports (pankrotis) likvideerimine ja Tartu Maakohtu registriosakonnast kustutamine tuleb teha ülesandeks pankrotihaldur Magnus Braunile. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus edastas 30.12.2021 pankrotihaldurile järelepärimise selle kohta, kelle vastutavale hoiule võiksid jääda pankrotimenetluse lõpetamise korral võlgniku dokumendid. Pankrotihaldur ei ole käesolevani kohtule vastavat isikut nimetanud. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et kohtule ei ole teada pankrotihalduri seisukohta võlgniku dokumentide hoidja osas, määrab kohus jätta dokumendid Osaühingu Premium Exports (pankrotis) pankrotihaldur Magnus Brauni vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.