Obsah (6)

§ 99§ 100§ 102§ 101§ 108§ 77

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind 09. novembril 2021.a, Tallinnas Men

) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 9.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 10. Riigikohus on 07.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-118651 punktis 10 selgitanud, et

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 15; 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11). Elatise väljamõistmisel alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu 16.

jaanuari

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
4. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 01.07.2020 igakuise elatise summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. 11.
5. Kostja ei nõustu elatise suurusega summas 292 eurot, kuivõrd kostja majanduslik olukord ei võimalda elatise tasumist sellises summas ning hageja viibib 9-10 päeva kostja ülalpidamisel. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist summas 150 eurot kuus. Kostja leiab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada riikliku toetusega summas 60 eurot, mis kantakse hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. 12.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 12.

1. Riigikohus on 13.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema 4 sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 15). 12.
4. Riigikohus on 09.06.2017 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). 12.
7. Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt selle Riigiohtu otsuse p‑d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
8. Kohus on teinud 22.09.2021 kirjas (t lk 135) kostjale ettepaneku tõendada enda 27.07.2021 seisukohas esitatud väiteid, s.o et hageja viibib 30% ajast kostjaga ning ka kostjal tekivad hagejaga seotud kulud ning et A. B. ja kostja vahel oli kokkuleppe, et kostja tasub lapsele igakuiselt ülalpidamiseks 270 eurot. Samuti on kostja avaldanud, et tal puudub võimalus tasuda hagiavalduses nõutavat elatist, kuivõrd 2021 aasta seisuga on tema igakuine sissetulek ca 650 eurot. Hageja seaduslik esindaja oli teadlik, et kostja tegeleb lastetoa siseviimistlusega, ning kostja kokkuleppel lapse emaga ei tasunud kaks kuud, s.o mais ja juunis hagejale elatist. Kohus tegi oma 22.09.2021 kirjas kostjale ettepaneku kõigi oma väidete tõendamiseks. 13.
9. Kostja on 05.10.2021 vastusega koos esitanud enda pangakonto väljavõtte perioodi 05.01.2020-08.12.2020 ja 08.01.2021-02.09.2021 kohta, millisest nähtub hagejale elatise tasumine kogusummas 3472 eurot (t lk 141), foto lapse toast (t lk 142-143), erinevad poe tšekid (t lk 144-146) ning väljavõtte eelduslikult notariaalsest lepingust (t lk 147). Muid oma 27.07.2021 seisukohas väljatoodud väiteid kostja ei tõendanud. 13.
10. Kohus nõustub käesoleval juhul hageja seisukohaga, et vähemalt kaheldav on kostja väide, et tema ainukeseks sissetulekuks on töötasu summas 650 eurot. Kohtule esitatud pangakonto nr xxxx väljavõttest (t lk 55 - 65 (pöördel)) nähtub, et umbes sellises summas töötasu OÜ-st R kostjale küll laekub. Ühtlasi aga nähtub samast pangakonto väljavõttest, et vaadeldaval perioodil tegi kostja oma pangakontole sissemakseid sularahas kokku 2720 eurot peaaegu igakuiselt (erandina välja arvatud märtsis 2021) järgmiselt: 21.05.2020 07.06.2020 19.06.2020 13.07.2020 17.07.2020 18.08.2020 04.09.2020 17.09.2020 07.10.2020 15.10.2020 18.10.2020 200,00 € 200,00 € 500,00 € 50,00 € 50,00 € 100,00 € 250,00 € 100,00 € 150,00 € 100,00 € 100,00 € 5 16.11.2020 23.11.2020 02.12.2020 17.01.2021 18.02.2021 20.02.2021 17.04.2021 21.04.2021 22.04.2021 Kokku: 50,00 € 100,00 € 50,00 € 100,00 € 100,00 € 220,00 € 150,00 € 50,00 € 100,00 € 2720,00 € Samalt arveldusarvelt nähtuvad ka kostja poolt tehtud sularaha väljamaksed järgnevalt: 05.06.2020 26.06.2020 02.10.2020 29.10.2020 31.10.2020 05.03.2021 01.04.2021 27.04.2021 Kokku: 150,00 € 100,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 550,00 € Isegi, kui arvestada maha kostja poolt sel perioodil tehtud sularaha väljamaksed summas 550 eurot, on kostja kokkuvõttes sellele vaatamata teinud oma arveldusarvele sularahas sissemakseid 2170 eurot ehk keskmiselt 180,83 eurot kuus. See näitab, et lisaks OÜ-st R saadavale nö ametlikule töötasule peab kostjal olema veel täiendavaid sissetulekuallikaid, mille arvelt igakuiselt ja regulaarselt oma arveldusarvele sularaha sissemakseid teha. 13.
11. Hageja on kostja varjatud sissetuleku põhistamisel viidanud ka kostja kõrgele elustandardile, kuivõrd kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et erinevad isikud tasuvad kostjale tagasi laenumakseid, kostja teeb igakuised makseid erinevatele mittetulundusühingutele ning tegeleb investeerimisega (t lk 52-66). Kohus nendest asjaoludest hagejaga samu järeldusi ei tee. Hageja viidatud laenumaksed on tegelikult kostja arveldusarvete vahel raha kandmine Xxxx. Kostja arveldusarvelt nähtuvad erinevatele mittetulundusühingutele tehtavad annetused ja krüptotehingud ei ole aga sellises mahus või väärtuses, mis iseenesest viitaksid varjatud sissetulekute olemasolule. 13.
12. Veel on hageja 19.10.2021 menetlusdokumendi punktis 5 esile toonud, et kostja suudab oma sissetulekute juures teeninda laenu, millise igakuine makse on vähemalt 250 eurot (t lk 47-48), tasuda osaliselt hagejale elatist 150 eurot kuus ning kui lahutada muud pangaväljavõttest nähtuvad igakuised püsikulud, siis sellele vaatamata teeb kostja lapsele kulutusi (veepargid, kohvikud), mis on pigem toreduslikud, kuid ei aita katta hageja igakuised vajadusi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et lähtudes vaid kostja poolt nimetatud sissetulekust 650 eurot kuus, on raske aru saada, kuidas kostjal oleks võimalik teha hagejale selliseid kulutusi, nagu ta on oma menetlusdokumentides deklareerinud. Lisaks nähtuvad kostja arveldusarve väljavõttelt arvestatavad väljaminekud autokütuse müüjatele. Olukorras, kus kostja ainsaks sissetulekuks on töötasu 650 eurot ja tal autot ei ole, jääb arusaamatuks, miks kostja selliseid kulusid teeb. 6 13.
13. Seega ei ole eluliselt usutav, et kõike eelnevat suudab kostja teha sissetuleku 650 euro arvelt. 13.
14. Nagu eelpool viidatud, siis vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
15. oktoobri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, miks ta ei suuda teenida suuremat sissetulekut, kui 650 eurot kuus. Kostja on selgitanud, et tema sissetulekud vähenesid
17. aasta aprillist pandeemia tõttu. Samas on üldteada, et selle võimalik mõju palkadele oli lühiajaline (kui seda üldse oli) ning vähemalt ehitussektor taastus koroonaviirusest põhjustatud majandusšokist kiiresti juba
18. aastal. Üldteada asjaoluna on Eestis tervikuna püsinud kiire keskmise palga tõus nii
19. kui ka
20. aastal. Kostja ei ole esile toonud, et tal esineks näiteks tervisest tulenev takistus täiskohaga tööd teha või muu asjaolu, mis piiraks tema võimet teenida minimaalsest sissetulekust rohkem, näiteks Eesti keskmist palka. 13.
21. Kostja on kinnitanud, et ta suudab tasuda hagejale elatist 150 eurot kuus ja see ei kahjusta tema tavalist heaolu või elustandardit. Võttes arvesse, et kostja teeb oma arveldusarvele igakuiseid sularaha sissemakseid keskmises summas 180,83 eurot, asub kohus seisukohale, et kostjal on piisavalt sissetulekuid, et tasuda hagejale elatist miinimummääras.
22. Kohus selgitab kostjale, et Riigikohtu lahendist 07.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-1515909 punktist 12 tulenevalt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
23. märtsi
24. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-174-16, p 13; vt ka
25. jaanuari
26. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). 14.
27. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatise tasumist seaduses sätestatud määras, siis tulenevalt eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendist, ei tule hagejal tõendada kulutuste tegemist. Kuigi hageja on oma kulude tõendamiseks esitanud ka kuludokumente ja arvestusi, siis eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt ei anna kohus sisulist hinnangut kostja poolt esitatud vastuväidetele seoses hageja igakuiste kulutustega. Kohus lähtub eeldusest, et hageja igakuine miinimumvajadus ei ole alla seaduses sätestatud miinimumi ehk 584 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et lapse vajadused oleksid sellest väiksemad.
28. Riigikohus on asunud seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt 3-2-1-165-13, p-d 12–13). 15.
29. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamata, et hageja viibib kostja juures samaväärse aja, mis ta viibib ema juures. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja viibiks tema juures kolmandiku ajast. Lapse ema on selgitanud, et hageja viibib kostja juures alla viiendiku ajast. 7 15.
30. Ka nähtub kohtule hageja ema ja kostja vahelisest suhtlusest, et kostja on palunud panna hagejale kaasa riided, jalanõud, toit jms kordadeks, mil hageja viibib isaga (t lk 100). Kostja väide, et tal tekivad hagejaga koosviibimisel sellises ulatuses kulutusi, mis tingiks seaduses sätestatud elatise miinimumäära vähendamist, ei ole tõendatud.
31. Riigikohus on asunud 09.06.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 seisukohale, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Põhjendatud ei ole pidada ainuüksi lastetoetuste saamist

§ 102

lg-s 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks ning vähendada igakuist elatise summat selle võrra. 16.1. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mida saaks pidada

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi jaanuar-aprill 2020 summas 88 eurot (1168-1080), mai 2020 292 eurot, juuni 2020 292 eurot, s.o kogusummas 672 eurot. 17.
2. Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele vastu.
3. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud hagejale elatist 2020 seaduses sätestatud määras väiksemas summas. 18.
4. Riigikohus on 19.06.2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-18-6499 punktis 11 selgitanud, et vanemate kokkulepe ei välista ega piira

§ 100

lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 13). 18.
3. Kostja poolt 05.10.2021 menetlusdokumendile lisatud konto väljavõttest (t lk 141) nähtub, et kostja on tasunud 05.01.2020 elatist summas 270 eurot, 03.02.2020 summas 270 eurot, 05.03.2020 summas 270 eurot, 06.04.02020 summas 270 eurot, 08.07.2020 summas 292 eurot ning alates 09.08.2020 kuni 02.09.2021 igakuiselt summas 150 eurot. 18.
4. Kostja on väitnud, et lapse vanemate vahel oli enne kohtusse pöördumist kokkulepe, et kostja tasub hagejale elatist 270 eurot kuus (vt kostja 27.07.2021 menetlusdokumendi p 1.3, t lk 112). Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et selline väide vastab tõele (vt hageja 15.09.2021 menetlusdokumendi p 2, t lk 116). Kohus tuvastab sellest tulenevalt, et pooltel oli enne hageja poolt kohtusse pöördumist kokkulepe selle kohta, et kostja tasub hagejale elatist 270 eurot kuus. 18.
5. Riigikohus on 25.05.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 punktis 19 leidnud, et

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse 8 majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p-d 11 ja 12).

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. 18.

1. Hageja on tagasiulatuva elatise nõude esitanud arvestusega, et kostja kohustus tasuma elatist seaduses ettenähtud miinimummääras. Kohus nõustub käesoleval juhul kostja vastuväitega, et hageja ema ja kostja olid leppinud kokku elatise tasumises summas 270 eurot kuus. Samuti ei ole esitatud kohtule hageja poolt tõendeid, millistest nähtuks, et hageja on küsinud kostjalt tagasiulatuva elatise tasumist suuremas määras enne hagiavaldusega kohtusse pöördumist. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja tagasiulatuva elatise nõue kuulub rahuldamisele summas 540 eurot, mis on mais 2020 ja juunis 2020 kostja poolt tasutama elatis (kummaski kuus 270 eurot). Rahuldamisele ei kuulu hageja tagasiulatuva elatise nõue 132 eurot (ehk nõue tasuda tagantjärgi elatist jaanuar–juuni 2020 seadusjärgses miinimummääras võrreldes kokkulepituga).
2. Kohus leiab, et kooskõlas

§ 77

lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, s.o alates 01.07.

2. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tagasiulatuv elatis summas 540 eurot ja elatis igakuiselt alates 01.07.2020 kuni A. V. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx, summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Rahuldamata jääb hageja nõue tagasiulatuva elatise saamiseks summas 132 eurot.
3. Hageja on palunud tasuda väljamõistetav elatis A. B. arvelduskontole xxxx iga kuu eest ette
4. kuupäevaks. 21.
5. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

21.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest ette hageja ema arvelduskontole
2. kuupäevaks.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
4. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on hagihind 3300 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
5. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldas kohus hagi küll osaliselt, kuid arvestades rahuldatud osa mahtu võrreldes rahuldamata jäetuga, leiab kohus, et menetluskulud tervikuna tuleb jätta kostja kanda. Kohus 9 arvestab siinjuures ka asjaoluga, et peamise vaidluse mahu põhjustasid kostja väited ja põhjendused selle kohta, et ta ei suuda tasuda hagejale edasiulatuvalt elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Selle nõude aga kohus rahuldas täielikult. Seega jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.
6. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hagejal esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.11.2021 kohtuotsus. 10