Obsah (5)

§ 75§ 113§ 68§ 76§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8566 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaala

) § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Keito Kaljulaid peab: 4.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. Keelata

§ 75

lg 2 p 21 alusel Keito Kaljulaidil käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine, välja arvatud arsti kirjutatud ravimid. 6. Kohustada

§ 75

lg 2 p 9 alusel Keito Kaljulaidi alluma elektroonilisele valvele 7 (seitsme) kuu jooksul. Elektroonilise valve kohaldamise tähtaeg hakkab kulgema elektroonilise valve seadme kinnitamisest Keito Kaljulaidi keha külge. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 01.08.2017. a otsusega tunnistati Keito Kaljulaid süüdi

§ 113

lg 1 järgi ja teda karistati 7-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et K. Kaljulaidil tuleb veel ära kanda 6 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 21.06.2018, K. Kaljulaid saabus vanglasse karistust kandma 23.07.2018 ja karistuse tähtaeg saabub 22.07.

2. Tartu Vangla esitas 14.01.2022 Tartu Maakohtule K. Kaljulaidi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta K. Kaljulaidi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 2.
3. K. Kaljulaidi on kriminaalkorras karistatud 1 kord ja ta kannab vangistust
4. korda. K. Kaljulaid tunnistati süüdi tapmises, ta viibib vanglas alates 23.07.2018 ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. K. Kaljulaid täitis 31.10.2018 töövihiku „Kanep“ ning 26.08.2020 töövihiku „Viha ja kriitika“. Seejärel läbis ta 07.-28.10.2020 tagasilanguse ennetamise tugigrupi ja 09.-30.08.2021 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. K. Kaljulaid on vangistuse jooksul osalenud korduvalt majandusabitöödel, kusjuures ta töötas kohusetundlikult. Samuti omandas K. Kaljulaid 31.10.2018-17.06.2021 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Alates 01.09.2021 osaleb ta plaatija kutseõppes. Täitmiskavas ettenähtud tegevustest on läbimata vaid vabanemiseelne nõustamine ja dokumendi taotlemine, mis tehakse vahetult enne vanglast vabanemist. 2.
5. K. Kaljulaid on kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb kehavigastuste tekitamises, millega võib kaasneda kannatanu surm. Oht on kõige tõenäolisem, kui K. Kaljulaid jätkab joovastite tarvitamist, ei tegele oma vaimse tervisega, ei lahenda probleeme sihipäraselt ega mõista oma tegude tagajärgi ja ühiskonnas kehtivaid norme. 2.
6. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest K. Kaljulaidil oli vabaduses väga suur tutvusringkond, kuhu kuulusid ka narkootikumide tarvitajad ja õigusrikkujad. Sõltlasi polnud, pigem olid nn pühapäeva tarvitajad. Praegu K. Kaljulaid nendega enam ei suhtle. K.Kaljulaid ei pea end mõjutatavaks, kuid tunnistas samas, et ta on sõprade soovitusel/mõjutusel tarvitanud 2 narkootikume. Samuti on K. Kaljulaid aeg-ajalt tarvitanud hallutsinogeene, et nn puhata. Narkootikumide (eriti hallutsinogeenide) tarvitamine viitab riskeerivale elustiilile. K. Kaljulaid pole narkojoobes olles kuritegusid toime pannud ja on üldiselt õigusrikkumistest hoidunud. K.Kaljulaidi lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, vanaemad, vend, ämm, tädid ja onud. Suhted lähedastega on head ja toetavad ning K. Kaljulaid suhtleb lähedastega nii kirja kui ka telefoni teel. 2.
7. Narkootikumidest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest K. Kaljulaidil on diagnoositud narkosõltuvus. Ta alustas aktiivsemat narkootikumide tarvitamist 19-aastaselt ning on proovinud kokaiini, amfetamiini, LSD-d, ecstasyt ja hallutsinogeenseid seeni. Enne vangistust oli põhinarkootikumiks kanep, mida K. Kaljulaid tarvitas tihti. Oli perioode, mil ta tarvitas kanepit iga päev, kuid oli ka perioode, mil ta tarvitas mõne korra kuus. K. Kaljulaid ravis enda sõnul kanepiga ärevushäireid ja seened mõjusid spirituaalselt nn puhkusena. Ta on tarvitanud narkootikume ka koos alkoholiga. Üledoose ja muid terviserikkeid seoses narkootikumide tarvitamisega polnud, K. Kaljulaid pole ühtki narkootikumi süstinud ega narkojoobes olles kuritegusid toime pannud. Vangistuse alguses ei pidanud K. Kaljulaid end sõltlaseks ja leidis, et ta on pigem nn pühapäevatarvitaja või keegi, kes ravib narkootikumidega emotsionaalset seisundit. Praegu tunnistab K. Kaljulaid oma sõltuvust, arvab, et narkootikumid on kahjulikud, ning soovib sõltuvuskäitumist muuta ja vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoiduda. 2.
8. Tervisest ja emotsionaalsest seisundist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest K. Kaljulaidil on diagnoositud narkosõltuvus ja tema enda sõnul ka ärevushäired. Ta on kogenud paanikat, luulusid ja hallutsinatsioone ning enda sõnul ühel korral
9. a juunis Kuressaares ägedat psühhootilist episoodi, mille tulemusel ta pani toime praeguse kuriteo. Psühhootiline episood väljendus paranoias, luuludes ja sundmõtetes (keegi tahab talle ja tema perele halba) ning tekkis K.Kaljulaidi sõnul magamatuse ja isiklike probleemide tõttu. K. Kaljulaid toimetati psühhootilise episoodi tõttu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ta pani toime kuriteo, mille eest ta viibib praegu vanglas. Süüküsimuse arutamisel ei leidnud äge psühhootiline seisund kinnitust. 2.
10. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest K. Kaljulaidi on karistatud tapmise eest. Narkootikumide tarvitamine viitab samuti mõningasele impulsiivsusele. Ta on kasutanud probleemide lahendamiseks valesid vahendeid, s.o vägivalda ja narkootikume. Samas pole K. Kaljulaid rohkem vägivaldselt käitunud ja kuigi ta õigustas varem narkootikumide kasutamist raviga, saab ta praegu aru narkootikumide kahjulikkusest. K.Kaljulaidi eesmärgid on realistlikud ja teostatavad: omandada vabaduses kõrgharidus, abielluda ja luua pere. Ta on alustanud vangistuses eesmärkide täitmist ja omandas keskhariduse. Samuti asus K. Kaljulaid enda sõnul enne vangistust tegelema oma vaimse tervise probleemidega: ta hakkas lugema erialast kirjandust (meeleoluhäired) ja tegelema oma mõttemaailmaga. 2.
11. Seoses K. Kaljulaidi eluaseme, hariduse, töö, majandusliku toimetuleku, alkoholi ja hoiakutega riski ega ohtlikkust pole. K. Kaljulaid saab vabanemisel asuda elama emale kuuluvasse eramusse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elavad seal K. Kaljulaidi vanaema, vend ja venna elukaaslane, kes on nõus, et K. Kaljulaid asub nende juurde elama. K. Kaljulaidi elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. K. Kaljulaid sai enne vangistust majanduslikult hakkama, tal pole tasumata nõudeid ja vabanemisfondis on 1752 eurot. Samuti on K. Kaljulaidil võimalik vabanemise korral asuda tööle E. O. -s klienditeenindajana. K. Kaljulaid saab aru oma tegude tagajärgedest, kahetseb kuritegu ja vabandas kannatanu lähedaste ees kohtusaalis. 3 2.
12. Juhul, kui kohus otsustab K. Kaljulaidi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata K. Kaljulaidile katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni 22.07.2025 ja allutada ta käitumiskontrollile esimeseks 24 kuuks. Samuti kohaldada K. Kaljulaidi suhtes elektroonilist valvet 7 kuuks ja

§ 75lg 2 p 5 alusel panna talle täiendav kohustus alluda ettenähtud ravile.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi K. Kaljulaidi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ega toeta K. Kaljulaidi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. K. Kaljulaidi pole distsiplinaarkorras karistatud, ta on vanglas täitnud individuaalse täitmiskava ning tal on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ja toetavad lähedased. Vaatamata eelnevale, pani K. Kaljulaid 23-aastaselt ja kriminaalkorras karistamata isikuna toime jõhkra vägivallakuriteo, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Sellise julma teo toimepanemine näitab, et K. Kaljulaidi isikust tulenev oht on suur ja raskesti ettearvatav. Kinnipeetava iseloomustusest ei nähtu, et senine vangistus on K. Kaljulaidi käitumist oluliselt muutnud ja uute kuritegude toimepanemise ohtu piisavalt vähendanud. Ennetähtaegne vabastamine on ennatlik eeskätt toimepandud kuriteo asjaolude tõttu. Uute kuritegude toimepanemise oht tuleneb eelkõige K. Kaljulaidi varasemast käitumisest ja suhtumisest õiguskorda.
2. K. Kaljulaid esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub end vanglast ennetähtaegselt vabastada. K. Kaljulaid on vanglas mõelnud oma eksimustele ja vajakajäämistele, mis ta vanglasse viisid, mõistnud oma põrumisi ning võtnud nendest õppust. Viimaste aastatega on K. Kaljulaidil välja kujunenud uued väärtushinnangud, milleks on tervislik eluviis, pidev enesearendamine, eesmärkide tähtsus ja perekond. Tänu eneseanalüüsile ja sotsiaalprogrammidele on K. Kaljulaid mõistnud, kuidas tema sõltuvusharjumused hoidsid teda elus tagasi ning et mõnu- ja sõltuvusained on ohtlikud ka terve psüühikaga inimestele. K. Kaljulaid on kindel, et ei naase oma halbade harjumuste juurde. Ta soovib pärast vanglast vabanemist omandada tasuva eriala, asuda õppima tarkvaraarendust Kuressaare Ametikoolis ja alustada tööd isa juhendamise all IT-lahendusi pakkuvas firmas. Pikas perspektiivis soovib K. Kaljulaid omandada kõrghariduse infotehnoloogia valdkonnas, kindlustada oma majandusliku toimetuleku ja luua pere. K. Kaljulaid saab aru, et miski ei muuda tõsiasja, et tema pärast on inimene surnud, ja see jääb igavesti tema suurimaks kahetsuseks.
3. K. Kaljulaid ütles kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu on suuresti vananenud ning põhineb enamasti kolm ja pool aastat tagasi peetud vestlusel. Praeguseks on K. Kaljulaidi arusaamad täielikult muutunud ning ta ei arva enam, et narkootikumid on kasulikud. Samuti pole K. Kaljulaidi tutvusringkonnas enam narkootikumide tarvitajaid. K. Kaljulaid tappis teise xxxxxxxxxxxxxxx, sest arvas, et kannatanu on talle ohtlik ja et ta peab end kaitsma. See on ebaloogiline ja täielikult vastuvõetamatu, kuid sel hetkel K. Kaljulaid tundis nii. K. Kaljulaid sattus xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tal olid mõtted, et keegi jälitab tema peret ja soovib neile halba. K. Kaljulaidi ema viis ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kust K. Kaljulaid saadeti kiirabiga sundravile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx K. Kaljulaidil äge psühhootiline seisund, mis oli Tallinnasse jõudmise ajaks ravimitega juba maha surutud. K. Kaljulaid arvab, et psühhootilise seisundi tekkimisel oli oma osa narkootikumide tarvitamisel ja see andis hoogu juurde, kuid põhiline põhjus oli see, et K. Kaljulaid töötas tol ajal hotellis administraatorina ja oli erinevatel põhjustel (K. Kaljulaid ei mäletanud täpselt, miks) mitu ööpäeva üleval olnud. Seetõttu tekkiski terviserike. Varem polnud K. Kaljulaidil tõsiseid vaimse tervise probleeme olnud. Vanglas on K. Kaljulaidi tervis läinud paremaks nii vaimselt kui füüsiliselt. Ta hakkas 4 vanglas trenni tegema, toitumist jälgima ja palju lugema vaimse tervise kohta, et sellised probleemid enam ei korduks. K. Kaljulaidil diagnoositi kompleksekspertiisiga ärevushäire, kuid rohkem diagnoose pole ja ta ei saa vanglas mingit ravi. Vanglas on suhteliselt kontrollitud ja turvaline keskkond ning ärevushäire on pigem taandunud. Enne vanglat
4. aastal tarvitas K. Kaljulaid ärevuse vastu retseptiravimina rahusteid, Xanaxit ja unerohtu. Ta tarvitas Xanaxit ka 4 päeva kuni 1 nädal vangistuse alguses, kuid nägi, et see ei aita, ja lõpetas ravimiste tarvitamise. Vanglas tuleb K. Kaljulaid oma ressurssidega toime. Et edaspidi selliseid olukordi ei korduks, peab K. Kaljulaid kindlasti hoiduma meelemürkidest ja tegelema oma vaimse tervisega, s.o käima psühholoogi ja psühhiaatri juures. K. Kaljulaidi narkosõltuvus algas tõsisemalt siis, kui ta oli 21või 22-aastane ja kanepi suitsetamine muutus suhteliselt regulaarseks. K. Kaljulaid kasutas enda arvates kanepit stressi maandamiseks ja vaba aja veetmiseks ega tajunud, et tal oli probleem. Vanglas on K. Kaljulaid mõistnud, milliseid probleeme kanepi tarvitamine tekitas ja milline oli tema käitumismuster. K. Kaljulaid ei tarvita kindlasti rohkem narkootikume ja arvab, et on selleks võimeline. Ta on programmidest aru saanud, et spektri järgi on tal kerge sõltuvus ja ta rahuldas narkootikumidega oma psühholoogilist vajadust. Seoses vaimse tervisega plaanib K. Kaljulaid kindlasti käia regulaarselt psühholoogi või psühhiaatri juures ja rääkida vajadusel oma tunnetest perega. Ta nõustub ennetähtaegse vabastamise korral kriminaalhooldaja ettepanekutega käitumiskontrolli nõuete osas, on motiveeritud neid täitma ja soovib jätkata vabaduses. Vanglas on kõik õppimise ja töötamise võimalused ammendunud.
5. K. Kaljulaidi kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus toetas K. Kaljulaidi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et K. Kaljulaid on käitunud vanglas eeskujulikult, mõistab, et tema valikud viisid kuriteo toimepanemiseni, ja tahab oma käitumist muuta. Samuti on K. Kaljulaidi elutingimused vabaduses head ̶ tal on kindel elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik. Vangistuse eesmärk on täidetud. Kinnipeetava iseloomustuse ohuhinnang keskendub liialt K. Kaljulaidi varasemale käitumisele ega arvesta vangistuse ajal toimunud positiivseid muutuseid. K. Kaljulaidi arusaamad ja hoiakud on muutunud, ta on mõtestanud lahti oma varasemad käitumismustrid ega kavatse vabaduses sellega jätkata. Kuigi prokurör ei toeta samuti K. Kaljulaidi ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et vangistuse ajal pole K. Kaljulaidi käitumine oluliselt muutunud, pole see seisukoht piisavalt põhjendatud. Prokuröri arvamusest ei nähtu, miks ei kaalu arvukad positiivsed asjaolud üles negatiivseid asjaolusid. Negatiivsete asjaoludena on välja toodud kuriteo raskus, puudulik probleemilahendusoskus kui kuriteo toimepanemise ajend ja narkosõltuvus. Samas on ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et süüdimõistetu käitub edaspidi õiguskuulekalt, ja selle prognoosi tegemisel tuleb tugineda eeskätt süüdimõistetu käitumisele vangistuse ajal. Vägavallakuriteo toimepanemine jääb K. Kaljulaidi saatma kogu elu, kuid ainuüksi selle tõttu pole põhjust pidada teda kõrgkohtlikuks. K. Kaljulaidi käitumine vangistuse ajal annab aluse arvata, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt. K. Kaljulaid on valmis täitma kõiki ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid võimalikke nõudeid, sh ravikohustust ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keeldu. Kohtu seisukoht
6. K. Kaljulaid kannab alates 23.07.2018 vanglas karistust esimese astme kuriteo (

§ 113

lg 1) toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Tulenevalt

§ 76

lg-st 3 ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. 5 K. Kaljulaid on talle mõistetud 6 aasta 11 kuu ja 29 päevasest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära peaaegu 3 aastat ja 7 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Samuti nõustus K. Kaljulaid elektroonilise valve kohaldamisega ja karistusaja lõpuni (s.o kuni 22.07.2025) on jäänud rohkem kui 2 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 2 p-s 1 ja § 76 lg-s 3 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab K. Kaljulaid vabanemisel asuda elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on võimalik K. Kaljulaid allutada käitumiskontrollile. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on K. Kaljulaidi vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv. Eelnevast tulenevalt on täidetud formaalsed eeldused K. Kaljulaidi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 9. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9). 10. K. Kaljulaidi on kriminaalkorras karistatud üks kord ja ta kannab esimest vangistust. Täpsemalt tunnistati K. Kaljulaid Harju Maakohtu 01.08.2017. a otsusega

§ 113

lg 1 järgi süüdi selles, et tema 21.06.2015 vahetult enne kella 19:45 xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.o voodi külge kinni seotud) palatikaaslase A. U. , istus viimasele peale, surus padja kannatanu näole teda lämmatades ja kägistas kannatanut kätega. Kui haigla medõde viimaks sekkus ja lükkas K. Kaljulaidi A. U. ära, oli kannatanu juba 6 teadvuse kaotanud ja suri teadvusele tulemata mehhaanilise lämbuse tagajärjel 25.06.2016 xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ennetähtaegse vabastamise arutamiseks korraldatud kohtuistungil selgitas K. Kaljulaid, et ta tappis teise xxxxxxxxxxxxxxx, sest arvas, et kannatanu on talle ohtlik ja et ta peab end kaitsma. See on ebaloogiline ja täielikult vastuvõetamatu, kuid sel hetkel K. Kaljulaid tundis nii. K. Kaljulaid sattus xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tal olid mõtted, et keegi jälitab tema peret ja soovib neile halba. K. Kaljulaidi ema viis ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kust K. Kaljulaid saadeti kiirabiga sundravile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx K. Kaljulaidil äge psühhootiline seisund, mis oli Tallinnasse jõudmise ajaks ravimitega juba maha surutud. K. Kaljulaid arvab, et psühhootilise seisundi tekkimisel oli oma osa narkootikumide tarvitamisel ja see andis hoogu juurde, kuid põhiline põhjus oli see, et K. Kaljulaid töötas tol ajal hotellis administraatorina ja oli erinevatel põhjustel (K. Kaljulaid ei mäletanud täpselt, miks) mitu ööpäeva üleval olnud. Seetõttu tekkiski terviserike. Varem polnud K. Kaljulaidil tõsiseid vaimse tervise probleeme olnud.

1. Arvestades ülal toodut, möönab kohus, et K. Kaljulaidi kuriteo toimepanemise ajend oli puudulik probleemide lahendamise oskus ja et kuriteo toimepanemist soodustasid K. Kaljulaidi vaimse tervise probleemid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt tarvitas K. Kaljulaid nendel põhjustel vabaduses ka narkootikume (peamiselt kanepit). Seega nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et uute samaaldsete kuritegude toimepanemise oht püsib juhul, kui K. Kaljulaid ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, ei tegele vaimse tervisega professionaalide toel ja jätkab omal käel joovastite tarvitamist. Erinevalt vanglast ja prokurörist leiab kohus aga, et need ohud on senise vangistuse tulemusel piisavalt maandatud.
2. Nagu öeldud, on K. Kaljulaidi kriminaalkorras karistatud üks kord ja ta viibib vanglas esimest korda. Pidades silmas, et K. Kaljulaid viibis kuriteo toimepanemise ajal vaimse tervise probleemide tõttu haiglaravil, on mõistetav, et sel hetkel polnud tema probleemilahendusoskus kõige parem. Samuti nähtub Harju Maakohtu 01.08.
3. a otsuse põhjendavast osast, et K. Kaljulaidi palatikaaslane häälitses valjuhäälselt ja pidevalt ning et K. Kaljulaid pöördus enne kuriteo toimepanemist haiglapersonali poole palvega, et teda paigutatakse ümber teise palatisse. Kohus märgib, et seega viibis K. Kaljulaid vaatamata oma haavatavale vaimse tervise seisundile haiglas täiendavas stressiolukorras, kusjuures ta ei saanud tuge ka haiglapersonalilt. Kirjeldatud oludes äärmuslikult käitumine ei anna kohtu hinnangul alust arvata, et K. Kaljulaidi isikust lähtuv oht on praegu (s.o peaaegu 5 aastat ja 8 kuud hiljem) endiselt suur. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et K. Kaljulaid pole enne ega pärast kõnealust kuritegu vägivaldselt käitunud ja ka kohtuistungil ütles K. Kaljulaid, et ta käitus oma loomule väga vastandlikult. Kohtu arvates on kuriteo näol seega pigem tegemist äärmuslikus stressiolukorras vallandunud erandliku käitumisega, mis ei anna alust teha K. Kaljulaidi püsiva ohtlikkuse osas kaugeleulatuvaid järeldusi.
4. Tõsi, kinnipeetava iseloomustuse ja K. Kaljulaidi selgituste kohaselt ei lahendanud K. Kaljulaid ka enne kuriteo toimepanemist oma probleeme konstruktiivselt ̶ ta tarvitas vaimse tervise (nt ärevuse) tõttu üsna regulaarselt narkootikume (peamiselt kanepit ja hallutsinogeenseid seeni), käis läbi muu hulgas teiste narkootikumide tarvitajatega ning oli vahetult enne haiglasse sattumist mitu ööpäeva üleval, mis lõppkokkuvõttes kulmineeruski akuutse vaimse tervise häirega ja haiglaravile sattumisega. Samas on K. Kaljulaid viibinud viimased peaaegu 3 aastat ja 7 kuud vanglas ja on selle aja jooksul oma suhtumist ja käitumist oluliselt muutnud. K. Kaljulaid täitis 31.10.2018 töövihiku „Kanep“ ning 26.08.2020 töövihiku „Viha ja kriitika“. Seejärel läbis ta 07.-28.10.2020 tagasilanguse ennetamise tugigrupi ja 09.-30.08.2021 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. K. Kaljulaid omandas 31.10.201817.06.2021 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja lõpetas gümnaasiumi 7 kuldmedaliga. Lisaks selgitas K. Kaljulaid, et ta pöörab palju tähelepanu oma vaimsele tervisele, loeb vastavat kirjandust ning on mõistnud, milliseid probleeme kanepi tarvitamine tekitas ja milline oli tema käitumismuster. Nüüd oskab ta varasematest vigadest hoiduda ega arva enam, et kanep on kasulik. K. Kaljulaid omandas ka plaatija kutse ning on nüüd kõik vanglas õppimise ja töötamise võimalused ammendanud. K. Kaljulaid ei suhtle enam narkootikumide tarvitajatega. Arvestades eelnevat, nõustub kohus kaitsjaga, et K. Kaljulaid on käitunud vangistuse ajal eeskujulikult, osalenud aktiivselt kõigis taasühiskonnastavates ja riske maandavates tegevustes ning on ka omal algatusel end märkimisväärsel määral täiendanud. Kohtu jaoks jääb arusaamatuks, milliseid muutusi prokurör veel ootab, et K. Kaljulaidi pingutused oleksid piisavad.
5. Lisaks eeskujulikule käitumisele vangistuse ajal ja individuaalse täitmiskava läbimisele, on ka K. Kaljulaidi elutingimused vabaduses head ja tal on toetav tugivõrgustik. K. Kaljulaidil on ennetähtaegse vabanemise korral võimalik asuda elama emale kuuluvasse eramusse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elavad seal K. Kaljulaidi vanaema, vend ja venna elukaaslane. Samuti on K. Kaljulaidil võimalik asuda tööle E. O. -s klienditeenindajana. K. Kaljulaidi tugivõrgustikku kuuluvad ema, isa, vanaemad, vend, ämm, tädid ja onud, kellega tal on head ja toetavad suhted ning kellega ta on vangistuse ajal pidevalt suhelnud.
6. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et K. Kaljulaidi puhul on senine vangistus oma eesmärgi täitnud ja teda võib vabastada ennetähtaegselt vanglast. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus toetab täiendavalt K. Kaljulaidi motivatsiooni edaspidi õiguskuulekalt käituda. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus K. Kaljulaidi talle Harju Maakohtu 01.08.
7. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.07.2025, s.o karistusaja lõpuni.

§ 76lg 5 teise lause alusel tuleb K.

Kaljulaid katseajal allutada käitumiskontrollile 24 kuuks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli ajal kohustatakse K. Kaljulaidi järgima § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid. 16. Tuginedes

§ 75lg 2 p-le 21, keelab kohus täiendavalt K.

Kaljulaidil käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise, v.a arsti kirjutatud ravimid. Kuigi K. Kaljulaid pole narkojoobes olles kuritegusid toime pannud, on tal diagnoositud narkosõltuvus ja kuriteoni viis kaudselt asjaolu, et K. Kaljulaid püüdis lahendada oma vaimse tervise probleeme omal käel narkootiliste ainetega. Et hoida edaspidi ära samasuguseid olukordi, tuleb K. Kaljulaidil keelata arsti ettekirjutuseta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. Samuti paneb kohus

§ 75lg 2 p 9 alusel K.

Kaljulaidile kohustuse alluda elektroonilisele valvele 7 kuu jooksul.

§ 751

lg 4 järgi hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. 17. Kuigi kriminaalhooldusametnik tegi kinnipeetava iseloomustuses ettepaneku panna K. Kaljulaidile

§ 75

lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alluda ettenähtud ravile, pole see kohtu arvates põhjendatud. Nimelt selgitas K. Kaljulaid kohtuistungil, et tal pole praegu ühtki kehtivat diagnoosi ja ta ei saa vanglas mingit ravi. Ka kinnipeetava iseloomustuses pole täpsustatud, millise vaimse tervise probleemiga seoses ja millise arsti poole peaks K. Kaljulaid ravile pöörduma või et K. Kaljulaidil on üldse ravivajadus tuvastatud. Kuna kohus pole pädev süüdimõistetut diagnoosima ega talle ravi määrama, ei pane kohus K. Kaljulaidile praegu käitumiskontrolli tingimusena ravikohustust. Eelnev ei takista K. Kaljulaidil vajaduse ja soovi korral omal algatusel psühholoogi või psühhiaatri poole pöörduda. 8 (allkirjastatud digitaalselt) 9