Obsah (8)

§ 114§ 424§ 121§ 63§ 68§ 57§ 50§ 56

1-21-5212 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2022. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-5212 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Ivi

§ 114

lg 1 p 3 - § 25 lg 2, § 121 lg 2 p 2, 3, § 424 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu

1. jaanuar 2022.a otsus üldmenetluses Toomas Reimo – elukoht XXX, asukoht Tallinna Vangla, isikukood 37601066510, EV kodanik, XXX, emakeel eesti keel, töökoht enne vahistamist X, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud. Kahtlustatavana kinni peetud 30.11-01.21.2019, 2526.06.2020, 21-22.07.2020, 15-17.02.2021, 20.04.2021, kohaldatud tõkend vahistamine alates 21.04.
2. Süüdistatav Süüdistatava Toomas Reimo kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava kaitsja Janek Valdma apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Määrata Advokaadibüroo Valdma & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Toomas Reimole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 200 eurot, sh käibemaks 33,36 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Toomas Reimolt Eesti Vabariigi kasuks välja 200 eurot. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK 1 1-21-5212 EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
3. Toomas Reimo juhtis 30.11.2019 kella 10.58-11.01 paiku Lääne maakonnas Haapsalu linnas, XXX juures mootorsõidukit Peugeot 407 registreerimismärgiga XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, kuna tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0082 mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,86 mg/l ± 0,09 mg/l kohta, seega oli tal alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg/l kohta. Sellise tahtliku tegevusega rikkus Toomas Reimo liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise tegevusega pani Toomas Reimo toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on kuriteona kvalifitseeritav

§ 424lg 1 järgi.

1.1 Toomas Reimo lõi 25.06.2020 õhtusel ajal Lääne maakonnas X linnas XXX maja koridoris omavahelise tüli käigus 14-aastast C rusikas käega ühel korral vastu nina, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu C-le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused - ninaverejooksu ja vasakule põsele marrastuse. Toomas Reimo, varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, viibides 19.07.2020 kella 17.00 kuni 18.00 ajal Lääne maakonnas X linnas XXX maja esimesel korrusel toa number X ukse vahel, tungis omavahelise tüli käigus kallale oma intiimpartnerile W-le, keda lõi jalaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali. Kui kannatanu tõusis ja läks oma tuppa number X ning soovis kutsuda politseid, läks Toomas Reimo talle järgi ja haaras kannatanu käest mobiiltelefoni, ning murdis käte vahel katki, tekitades sellega kannatanule varalise kahju 40 eurot. Oma tahtliku tegevusega tekitas Toomas Reimo kannatanu W-le füüsilist valu ja mitteeluohtliku vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse - hematoomi vasaku põsesarna piirkonda. Toomas Reimo, varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, läks alkoholijoobes olles 15.02.2021 kella 13.20 paiku Lääne maakonnas X linnas XXX Q OÜ ruumidesse, kus lükkas käega maha letil olnud sülearvuti ning lõi rusikas käega G-le ühe korra vastu otsaesist, ning seejärel lõi käega puruks vitriinklaasi. 2 1-21-5212 Sellise tahtliku tegevusega tekitas Toomas Reimo kannatanu G-le füüsilist valu ja mitteeluohtliku vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse – kriimustuse otsaette, samuti tekitas Toomas Reimo Q osaühingule varalist kahju kogusummas 369 eurot. Sellise tegevusega pani Toomas Reimo korduvalt toime kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud lähisuhtes ja mis on kuriteona kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

1.2 Toomas Reimo pani toime ühe inimese tapmise ja kahe inimese tapmiskatse, mis seisnes selles, et tema, olles varem korduvalt toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, viibides alkoholijoobes

1. aprillil 2021 kella 04.00-04.26 paiku X linnas XXX asuvas U korteris number X, tungis ühise alkoholi tarvitamise ajal, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale O-le, keda lõi kaasas oleva 17,7cm terapikkusega noaga tapmise eesmärgil vähemalt 21 korral. Oma tahtliku tegevusega tekitas ta O-le eluohtlikud tervisekahjustused- pea, kaela ja rindkere piirkonna hulgi torke-lõikehaavad (kokku 21) koos kõri, hingetoru, söögitoru, parema ühisunearteri, kõrikõhrede ja mõlema kopsu vigastustega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel O suri sündmuskohal saadud vigastustesse. Peale seda tungis Toomas Reimo tapmise eesmärgil kallale abi kutsuma tahtnud minna D-le, keda lõi kaasas oleva 17,7cm terapikkusega noaga kehatüvepiirkonda. Seejärel tungis Toomas Reimo tapmise eesmärgil kallale magavale H-le keda lõi sama noaga vähemalt viiel korral kehatüve ja ülajäsemete piirkonda. Toomas Reimo põhjustades oma tahtliku tegevusega H-le rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud kestvad eluohtlikud tervisekahjustused - kehatüve ja ülajäsemete hulgihaavad koos vasakpoolse 5.,
2. ja
3. roide nihkega murru, vasaku kopsu ja vasaku neeru vigastusega, mille tagajärjel tekkis vasakpoolne veriõhkrind. Seejärel ründas uuesti Toomas Reimo sama noaga tapmise eesmärgil H-le appi tulnud kannatanu D, lüües teda korduvalt noaga pea, kaela, kehatüve ja ülajäsemete piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega D-le kuni 4 nädalat kestvad eluohtlikud tervisekahjustused – pea, kaela, kehatüve ja ülajäsemete lahtised hulgihaavad, kokku 12 haava, millega kaasnes äge verekaotus. Sellise tahtliku tegevusega pani Toomas Reimo toime ühe inimese tapmise ja kahe inimese tapmiskatse, mis on kuriteona kvalifitseeritav

§ 114lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi.

MAAKOHTU OTSUS: 2. Pärnu Maakohus tunnistas Toomas Reimo süüdi

§ 114

lg 1 p 3 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 17 aasta vangistust. Toomas Reimo tunnistati süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

Toomas Reimo tunnistati süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 18 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 9 päeva vangistust, ärakandmata karistus 17 aastat 11 kuu 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.04.

1. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada. 2.1 Sama otsusega lahendati ka lisakaristusega, tsiviilhagidega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. 3 1-21-5212 APELLATSIOON:
2. Apellatsiooni esitas süüdistatava Toomas Reimo kaitsja Janek Valdma. Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsus

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistuse osas.

Apellant palub uue otsusega mõistetud karistust kergendada. Apellant palub tühistada maakohtu otsus lisakaristuse osas. Apellant palub uue otsusega lisakaristusena juhtimisõigust mitte ära võtta või alternatiivselt lühendada juhtimisõiguse äravõtmise aega. 3.1 Apellant leiab, et C episoodi kohus põhjendamatult ei arvestanud C enda rämedat käitumist ning kogumis annab see alust karistust kergendada. Apellant viitab kohtuistungi protokollile, millest nähtub C räme käitumine. Apellant palub arvestada kergendava asjaoluna seda, et kannatanu ise oma rämeda käitumisega provotseeris konflikti. See annab aluse karistust kergendada. 3.2 Apellant leiab, et juhtimisõigus võetakse ära liiga pikalt. Ei ole mõtet peale nii pikka karistust juhiluba ära võtta. Peale vabanemist oleks lootust saada tööd autojuhina. Arvestuslikult vabaneb apellant 63 aastaselt ning selles vanuses ei soovita enam tööandjate poolt ehitustele füüsilist jõudu nõudvatele töödele nii vana meest võtta. Apellant palub juhtimisõigust mitte ära võtta või alternatiivselt lühendada juhtimisõiguse äravõtmise aega. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
2. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).
3. Kõigepealt peab kolleegium vajalikuks märkida, et kaitsja taotleb otsuse tühistamist

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistuse osas ja uue otsusega taotleb mõista süüdistatavale selle teo eest kergem karistus, kuid ei taotle otsuse tühistamist liitkaristuse osas. 4 1-21-5212 Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Toomas Reimole

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi lühemaajalise vangistuse mõistmiseks.

§ 121

lg 2 p 2, 3 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Toomas Reimot karistanud 3 aastase vangistusega. Seega üle sanktsiooni keskmise määra. 6.1 Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud lahendites (nt nr 3-1-1-76-12; 3-1-158-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud kehalise väärkohtlemise (

§ 121

) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o lähisuhtes (p 2) korduvus (p 3), mistõttu on Toomas Reimo süü keskmisest suurem. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et süüdistus on esitatud kokku kolmes kehalises väärkohtlemises. Neid kõiki põhimõtteid on maakohus järginud, mistõttu süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus, mis on üle sanktsiooni keskmise määra, on kohane. 6.2 Kolleegium märgib, et muud süü suurust määravateks asjaoludeks on nii süüdistatava teojärgne käitumine kui ka kannatanu käitumine jms. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus ei ole jätnud tähelepanuta kannatanu enda käitumist (kd 2, tl 103, 109-109 pöördel) ning maakohus on võtnud seda arvesse Toomas Reimole karistuse mõistmisel. Saadud süüle vastava karistuse ülemmäära on maakohus korrigeerinud eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära lühendamiseks alused puuduvad. 7. Apellant on vaidlustanud otsust ka lisakaristuse määra osas. Kolleegium peab vajalikus märkida, et ka lisakaristuse kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud.

§ 50

lg 1 p 1 näeb ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt.

§ 50

lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Maakohus on kohaldanud lisakaristuse äravõtmist 1 aastaks, seega alla sanktsiooni keskmise määra. 7.1 Apellatsioonis pole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis tingiksid süüdistatavale mõistetud lisakaristuse määra vähendamise või selle kohaldamata jätmise. Maakohus on arvestanud süüdistatava isikut, et tegemist on alkoholisõltlasega, kes võib käituda ohtlikult, kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist. Seejuures jätkas süüdistatav ka peale temale pandud kohustust alluda sõltuvusravile alkoholi liigtarvitamist (kd 2, tl 109), seega on olemas süüdistatavat iseloomustavad asjaolud, mis muudavad võimaluse, et süüdistatav asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima tavapärasest suuremaks ning tegemist ei ole üksnes abstraktse võimalusega. Käesolevas kriminaalasjas on lisakaristuse mõistmine toimunud

§ 56alusel ja vastab täielikult karistuse eesmärkidele. 5 1-21-5212 8. Kr

MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Toomas Reimole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Toomas Reimo kaitsja Janek Valdma esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal süüdistatava nõustamiseks Tallinna Vanglas 90 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 90 minutit. Lisaks sõidukulud summas 5,56 eurot. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 166,80 eurot, millele lisandub käibemaks 33,36 eurot. Kolleegium peab põhjendatud summaks 166,80 eurot, millele lisandub käibemaks 33,36 eurot ning Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt kokku 200,16 eurot. Antud summa tuleb Toomas Reimolt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. 9. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6